RE: Nartsisissistlik isiksusehäire?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu kogemus. Kaaslane on väga intelligentne, faktilised teadmised on väga-väga head, nagu elav entsüklopeedia. IQ jt. teste sooritab väga heade tulemustega. Sõbrad küsivad pidevalt konsultatsiooni, igasugustel seinast-seina teemadel. Temaga on väga hea rääkida, kui ta soone peal (loe: heas meeleolus) juhtub olema. Millest meeleolumuutused alguse saavad, seda ei tea keegi, ta ise ka ei oska registreerida, mis vallandajaks võib olla. Aga tulemus on karjumine-röökimine ja kõige peale vihane olemine.
Tundub, et tema sees on asjad teistmoodi paika pandud. Ärritajaks on tavaliselt kellegi \”lollus\”, mingi arvamus, mis ei ühti tema sees olevate standarditega. Nt. tööl on tal raskusi, ta on erinevates situatsioonides kõige kiirem ja nutikam, aga alluma on ta nõus ainult sellisele inimesele, keda ta oma sisemise etiketi põhjal targaks peab ja neid inimesi ei ole väga palju. Ta näitab seda ka oma võluval moel välja (olles eriti irooniline). Talle ei meeldi toppama jäämine, aja viitmine, üldse viivitused, kuna ta ise suudab kõik asjad väga kiiresti ja optimaalselt ära teha, siis teda ärritab, et teised nii ei tee ja ei suuda. See ajab ta nii endast välja, et ta loobub üldse kaasategemast.
Asju arutada on võimalik üksnes siis, kui temal vastav olek on. Niisama muuseas nagu teistes peredes (ma vähemalt eeldan, et teistel on nii) pole võimalik midagi olulist jutuks võtta. Plahvatusena võib tulla silmapilkne karjumine.
Tegutseb ainult enda järgi, väga ebameeldiv on talle kellegi teise palveid täita.
Mis mind ikka veel imestama paneb – kipub minuga võistlema. Nt. ükskord ma teadsin mälumängus ühte kõrgeima taseme vastust (ma teangi vahel igasuguseid asju). Tema läks silmnähtavalt närviliseks, et kes selliseid küsimusi teeb? Imestama paneb just see, et ta on teadmistelt igati minust üle, aga ta nagu kahtleb selles ja otsib pidevalt kinnitust.
Ta on alati ütleja, kui ma eksin: \”Küsi minu käest, kui sa ei tea, ära mängi tarka\”.
Kui ma mingis elusituatsioonis eksin ja siis seletan talle, miks eksisin, et mille põhjal arvasin ja järeldusi tegin, et sellise tulemuse sain, siis ta peaaegu alati kuidagi eriti osatab: \”sina arvad, sina jälle arvad\”.
Oma tunnetest rääkima ta pole võimeline. Tal lihtsalt on olekud – kas hea või halb.
Puudust tunnen meie suhtes kõige rohkem inimlikust hellusest ja hoolimisest, et ta nt. mõnikord tuleks ja küsiks, et \”kuidas sul läks see mäng?\”. Et ta vahepeal räägiks, mida ta mõtleb või tulevikus plaanib. Et ta mõnikord tunnistaks, et \”tead, see asi tookord ei olnud ehk kõige õigem, anna andeks\”. Selliseid asju ei ole.
Me oleme koos u. 8 aastat. Miks olen? Arvatavasti on minus endas midagi teistmoodi, mul on temaga huvitav. Vahepeal olime lahus, ei suhelnud ka, kohtusin teiste meestega, kõik tundusid kuidagi…, ma ei teagi, ei taha kedagi nii kohe rumalaks nimetada, aga…
Ta on endiselt kõige targem mees, keda ma tean.
Või on asi selles, et olen pideva pingega kodus nii harjunud, et ilma tundub igav.
Varjupoolelt: nt. ma hästi ei kujuta ette, kuidas me koos lapsi kasvataksime. Lastele oleks väga raske seletada, miks isa nii käitub. Ainult lahus elades ja visiitsuhet pidades vist saaks.
Olen aastate jooksul arenenud ja märganud, et abi on: kui olla ise emotsionaalselt hästi terve ja endas kindel, siis ei saa tema teravad ütlemised ja destruktiivne käitumine haiget teha. Ära peab jagama, millal vastu astuda ja ennast õigustada ehk teha võimalikult rahulikult seletades selgeks, miks mina mõtlen praegu just nii ja et mul on õigus nii mõelda ja et ma ei kuula rohkem sinu karjumist. Sest minu arvates põhiline ongi see, et nartsisisstlike inimeste peas on asjad teisiti, nad ei reageeri analüüsi-põhiselt nagu tavainimesed vaid täiesti spontaanselt ja vallandajaks võib olla üks nende jaoks \”valesti\” öeldud sõna.
Aga ikkagi on vahel tohutult kurb, et need asjad on just nii loodud nagu nad on, sest tema ei saa ka valida, et ta selline on. [/tsitaat]
siin tundub olevat ka piirialase isiksuse jooni, kes on ka kõva manipuleerija. need kiired tujumuutused viitavad sellele. aga need jooned võivad ka koos esineda.