Minu Facebooki sõbralistis on hiljuti päris mitu inimest oma luulekogu üllitanud. Nad on ka oma seinal avaldanud ühtteist, aga minu hinnangul ei midagi erilist (tavapäraselt riimid ritta seatud, ei originaalsust tekstis). Mõni on Hooandja kaudu tegutsenud, mõni kuskilt kirjastusest, aga täpsemalt ei tea ka.
Ise olen pigem alla keskmise luulesõber, mul on raamaturiiulis kokku 9 luuleraamatut, peamiselt eesti klassikud ning üks hilisem. Ma üldse ei uuri paha pärast, et kas neid tundmatute inimeste luulekogusid tõesti ostetakse. Mingit promo ju ka ei ole, lihtsalt siis oma sõbrad ja sugulased või? Või sirvitakse raamatupoes ja siis ostetakse (see ilmselt väga väike võimalus). Kui inimene juba luuleraamatu kirjutab, siis ta ilmselt ju eeldab, et vajadus ja huvi on olemas ja need ostetakse ära. Äkki ostetaksegi?
Kui inimene on kirjutanud luuletusi, siis miks mitte teha ka raamat oma luuletustest. Miks sa arvad, et raamat antakse välja selleks ,et teda müüa? Inimesel on hobi ja korjab oma hobi loomingu kokku ja annab välja. See on mälestus endale ja endast. Raamat säilib kindlasti paremini kui vihik või paberilehed. Kindlasti on sellel raamatul väärtus 100 aastapärast oma järglastele. Mis siis kui raamatu väljaandmine on inimese jaoks väärtus? Mõni läheb reisile, mõni annab raamatu välja. Kahjuks on hulgaliselt asju, mis viivad raha välja, aga sisse ei too midagi peale muljete ja tähenduse iseendale.
Eks kindlasti palju jääb seisma ja mõni ostetakse vahel ka. Ja kui ta hiljem saab kuulsaks, siis ostetakse neid kui haruldusi võib-olla, kui algne tiraaž väga suur ei olnud. Aga enamik ei saa kuulsaks, mõni pole piisavalt originaalne, mõni jääbki õnnetu juhuse tõttu tunnustamata geeniuseks. Luuleraamatuid on kardetavasti ka tunnustatud poeetidel raskem müüa kui proosakirjanikel oma proosat. Aga proovida võib ju ikka, mis sest et kõik ei õnnestu.
Mina ei imesta, et inimestel on soov oma looming raamatuks vormistada. Ja selleks on tundmatule autorile Hooandja lihtsaim võimalus. Küll aga imestan, et tuntud luuletajad oma luulekogude avaldamiseks Hooandjast abi peavad otsima – just jäi silma, et Kristiina Ehin palus Hooandja kaudu oma luuleraamatu avaldamisele hoogu anda. Kas kirjastused teda siis avaldada ei taha?
just jäi silma, et Kristiina Ehin palus Hooandja kaudu oma luuleraamatu avaldamisele hoogu anda. Kas kirjastused teda siis avaldada ei taha?
Kirjastused oskavad hinnata hetkel turu ostuvõimet ja inimeste soovi suvaliste kirjanike teoseid endale soetada. Kirjastuste huvi on kasum.
Aga v-o ta sooviski täiesti ise luulekogu välja anda ega pöördunudki ühegi kirjastuse poole?
Kui muidu müüv autor tahab raamatu ise välja anda, st mitte kirjastuse alt, siis on endal rohkem sebimist, aga kasumlikum. Ega muidu neid kirjanikele endile kuuluvaid pisikirjastusi poleks kui kui kirjuid koeri. Ja kui Ehin lisaks Kulka toetusele (sai trükikuludeks 3000 € ja loometöötoetust luulekogu käsikirja lõpetamiseks 2000 €) saab ka Hooandjast ca 10 000 (Hooandja võtab ka tasu), siis võib arvata, et saab kirjastamiskulud kaetud ja jääb ülegi ning kui müüb, siis puhas võit. Luuleraamatud on tavaliselt kasinad ja tagasihoidlikud, sest ükski kirjastus ei tambi sellist rahahunnikut luuleraamatu alla, aga kui niisugune rahahunnik on, siis saab päris edeva asja teha.
Aga et miks annavad oma luuleraamatu välja – ma saan täitsa aru. Kui oled ikka aastaid sahtlisse kirjutanud, siis tahad ju ükskord oma loomingut ka kaante vahel näha. Paljuke neid tundmatuid autoreid ikka kirjastused välja annavad, jälle peab ise sebima ja jooksma ja maksma. Kulka üldiselt ka neile midagi ei anna, puhtalt hobi. Tagasi nad sealt midagi küll ei teeni.
5000 eurot luulekogu väljaandmiseks? kas see raamat tuleb kullast või? 2500 eest saab juba täiesti korraliku asja ja u 500 eksemplari, kui ise korrektuuri teha. aga ehinid ongi kaugelt üle haibitud, niiet ma ei imesta tegelikult.
Mina mõtlen ka, et Ehin on ju ometi piisavalt tuntud ja tunnustatud, et kirjastused võiks tema väljaandmisest huvitatud olla.
Aga kas eestlased praegusel ajal, kui keegi ei tea, mis homme saab ja kui palju ülehomme elekter või leib maksab, ostaksid üldse luuleraamatuid samas mahus kui enne? Eks kirjastused ole samuti ettevaatlikud.
