Teema: niiii kõrini ja ei näe väljapääsu!

kas Sa ise ei tahaks tööle minna?
saaksid lapsed kasvõi tasulisse hoidu panna ja ise kodunt välja.
meheloleks ka kergem, kui kaasa rahaliselt pere eelarvesse panustab.

Ma vabandan, aga mul raske môista, kuidas saab töötada \”Mees kogu aeg tööl, pole vahet kas tööpäevad või nädalavahetus…\” ja selle palgaga maksab ainult kommunaalid ära?

Tampige mind nüüd mutta, aga ma ei saa aru, miks tehakse teine ja ehk kolmaski laps, kui majanduslik seis nii nigel on? Tõesti ei saa aru! Kas te mõelda ei oska? Laps on (prostalt öeldes) väga kallis lõbu ja ma ei saaks ealeski teist last, kui tean, et ei saaks ei endale ega lapsele kõike head lubada.

Kas sa arvutada oskad ? Kui vanalt läheb su noorem laps kooli ?Pealkiri eeldaks, et toimunud on midagi, mis kestab elulõpuni, näiteks raske puudega lapse hooldamine. Hetkel sa ajaliselt tead väga hästi, kuna see aeg lõpeb, kui tõesti lasteaiakohta ei saa.
Üks võimalus vaba aega tekitada, on leida samasuguses olukorras olev noor naine, kes lastega kodus. Võite üksteisele vabu päevi anda.
Ja kui raha pole, tuleb leida tasuta asju. Näiteks jalutamine ei ole raha eest veel.
Aga kõigepealt lõpeta ohver olemine. Sa kasuta neid olulid mis sul on. Sa pole kodutu, sul on söök, te ei nälgi. Rahulolematus on üks hull jõud, mis hakkab ligitõmbama veelgi kehvemaid olusid. See rahulolematus tuleb keerata tegevuseks. Tegevuseks parema tuleviku nimel. Nii et mida sa kodus kindlasti teha saaks, on valmistada end ette ajaks, kui lapsed on mõlemad koolis ja sina lähed tööle. Näiteks 1 võõrkeele selgeksõppimine 5 aastaga peaks olema kõigile jõukohane 🙂

Kle Kägu 1:54- mis juttu sa ajad? Tänapäeva vahendite juures ei tule siin midagi kui ei taha. Olen muidugi kuulnud neid jutte, et \”oi ma võtsin pille\” ja \”oi me kasutasime kondoomi\” jne, aga siis tuleb ikka välja, et kellel ununes paar pilli ja kondoom pandi peale vahekorra keskel. See protsent on niiiiiii väike, et nii võib juhtuda. 1 miljonist ehk. Ei tasu nüüd ajada, et enamus lastest on Copperfieldid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

mis sest jutust enam kasu, tagasi ju ei topi..
pealegi, laps tuleb siis kui tahab, kasuta kasvõi kolmekordset abivahendit.[/tsitaat]

Päris kindlasti ei tule.

ja nii ongi. selleks, et sünnitada last,lapsi peab aru saama, mis ees ootab!tohutult närve, raha, aega, kannatust,elu muudatused. nii et,naised, mõelge palun selle peale. laste sünnitamine, kasvatamine pole mingi tühi mäng ja kerge tegevus. ja veel…ma mitte kunagi ei saa sellest aru, kui räägitakse, et olemas 1 laps,siis kohe u.aasta pärast peaks tegema ka teist! et umbes siis lapsel pole igav, saab endale mängukaaslase jne. no mis asja?? kui rumal väide see on!!!laps pole mingi lihtaslt mängukaaslane,see on inimene, kes vajab palju tähelepanu. ja kas vanemad on sellesk valmis, et talle anda kõik,ja kas moraalselt ka valmis? mis reegel veel see selline on? kas 1 laps ei ole pere? milleks neid aina järjest sünniatada,sünnitada nagu kassid,hamstrid. elage, naudige teine teist,naudige oma peret ja pärast millalgi hakake mõtlema ,kas te vajaet ka kedagi veel juurde! muidu trükitakse 5-7 last ja pärast käiakse ja palutakse igalt poolt abi:vallast, linnast, Kodutunnest! ojah…

Soovitaksin inimesi endale külla kutsuda, nii lastega kui lasteta. Uusi tutvusi teha.

Tegelikult teil läheb ju hästi. Lapsed on vahvad ja neil on ema ja isa ja oma kodu.

5 mai on talgupäev. Võta keegi teine lastega sõbranna kampa ja minge. Vaata veel ka
http://www.rmk.ee/loodusegakoos

Teie, kes te teemaalgatajat teise lapse pärast tümitate – te olete vist kõik ühe lapse emad? Teadke siis, et ühe lapsega on tunduvalt lihtsam kui kahega, isegi nii lihtne, et selliseid probleeme, nagu teemaalgajal praegu, tal siis ilmselt ei olnudki. Päris sageli tehakse teine laps sellepärast, et esimene on lihtsalt niivõrd tore ja \”hästi välja kukkunud\”. Ja on asju, millega ühe lapse vanem ei pruugi osata arvestada, näiteks, et stressitase kahe lapse puhul võib suureneda eksponentsiaalselt, mitte lineaarselt; et kaks last ei tee mitte 2X, vaid 3 või isegi 4X rohkem lärmi, kuna nad keeravad ka teineteist üles; et lootus vanema lapse riiete pärandamisest nooremale (kokkuhoid!) läheb luhta, kuna vanem laps kannab kõik asjad ribadeks; et mees, kes kogu hingest oli teise lapse poolt, seda segadust ja kisa siiski ei kannata vmt. Olen võrdlemisi kindel, et neid siin loetletud probleeme polnud teemaalgatajal siis, kui teine laps hakkama pandi, ega ka mitte siis, kui ta juba sündinud oli. Selline vanus, nagu tema lastel praegu, ongi stressi mõistes kõige raskem aeg. Jätke inimene rahule ja uskuge parem – surmani tüdinuna ja väsinuna, ise hommikust õhtuni rakkes olles ei tee keegi lapsi juurde!

Mul ei olnud varem aega pikemalt kirjutada 🙂
Mul on lapsed umbes täpselt samas vanuses 4,5a ja 1,4a. Olen samuti enamuse ajast lastega üksinda. Suurem laps on küll õnneks meelsasti lasteaias aga kui tuleb ette nohu või muud kergemat haigust ja me kõik kolmekesi kodus peame olema, siis on ikka ränk küll. Ükskõik, mida arendavat, kasulikku ma soovin vanema lapsega koos teha siis väiksem \”rikub\” kõik ära. Nõuab isegi kõrgele laua taha meie juurde. Loomulikult proovin sada vigurit nt pakun talle samal ajal raamatut vaadata mu süles, kui suuremaga voolime, kleebime. Ega ikka ei tööta küll alati. Mingist ühisest väljas lõunatamisest võin ka und näha, sest väiksem on väga elava loomuga ega soostu kuskil söötmistoolis istuma. Need harvad hetked, kui saan suurema lapsega üksinda midagi teha on ikka tõeliselt kosutavad ja lõõgastavad. Hetkel lohutan ennast sellega, et sellist aega on veel max 1a ja siis peaks hakkama juba kergemaks minema.
Ma pakun, et tegelikult ei olegi asi raha puudumises, vaid selles, et väiksema lapse rahutu aja tõttu on raske ja võimatu nagunii midagi mõistlikku- arendavat- toredat ette võtta. Hetkel siis tulebki leppida selliste nö poolvinnas tegevustega. Ühine pallimäng toas või raamatute lugemine. Meil töötavad hästi külaskäigud. ST, et vanemale lapsele pakub pinget. Eriti vahva on kui saab kuskil kellegi koduaias teiste lastega olla. Pea vastu!

Kuradi hea on parastada ja sõimata, et miks tehakse lapsi, kui raha pole. Täpsemaid tagamaid te ju ei tea, ex!? Meil ka 2 last. Olukord pole just kiita hetkel, aga elame üle. Otsustasime ka mõned aastad tagasi teise lapse kasuks. Ei tahtnud kindlasti, et vanem laps üksi kasvaks, siis tundus just paras aeg. Vanusevahe alla 3 aasta, kolisime suuremasse korterisse. Mehel läks tööl hästi, tõsteti palka ja räägiti ametikõrgendusest. Kuna mul oli plaanis peale lapsega kodus olekut õppima minna, mõtlesime, et oleks paras aeg, sest kui kooli lähen, siis ei saa enam niipea uue lapse peale mõelda ja laste vanusevahe tuleks ka liiga suur. Kui mul üle poole rasedusest möödas oli, tuli teade majanduskriisist. Peale seda oli kõik vaid nädalate küsimus, kui mehele räägiti koondamisest ja firma likvideerimisest, palka alandati. Teha polnud enam midagi. Õnneks olid lapse asjad olemas ja veidi ka kõrvale pandud, aga tulevik oli sel hetkel tume. Õnneks elasime selle väga raske perioodi üle. Nüüd sai laps 3 aastaseks ning harjutame vahelduva eduga lasteaeda. 2 päeva lasteaias 2-3 nädalat kodus haige, aga midagi teha ka pole, haiget last ju lasteaeda ei vii ja kuna elame pisikeses kohas, pole siin ka töökohti. Talvel käisin koolitustel, et natukenegi millegagi tegeleda ja midagi õppida. Suvel oleks võimalik kasvõi hooaja töid teha, et lisaraha teenida, aga kui korralikku tööd ei saa, viin sügisest oma ammuse unistuse täide ning lähen kooli, siis ehk on hiljem tööle saamise võimalused paremad. Õnneks on mul oskus säästa ja raha kõrvale panna. Nii olemegi teinud. Säästetud raha eest saab perega vahest midagi ette võtta koos, või siis lapsed vanavanematele viia kasvõi korda paari kuu tagant ja ise mehega kahekesi midagi teha. Ega ettevõtmised ei peagi olema kulukad ja vahel tuleb endale midagi lubada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nüüd sai laps 3 aastaseks ning harjutame vahelduva eduga lasteaeda. 2 päeva lasteaias 2-3 nädalat kodus haige, aga midagi teha ka pole, haiget last ju lasteaeda ei vii ja kuna elame pisikeses kohas, pole siin ka töökohti. [/tsitaat]

Lugesin just mingit artiklit, kus väideti, et selle pideva haigestumise põhjuseks pole mitte ainult väljaarenemata immuunsüsteem, vaid ka ülepinge. St see, et laps pole nii suure stressi ja koormusega harjunud. Nii et ehk oleks parem idee see, et sa viiksid mõnda aega lapse lasteaeda pooleks päevaks ja tooksid ta enne/pärast lõunauinakut koju ja vaataksid, kas siis jääb ikka sama tihti haigeks. Kui sellest kasu on, võib hakata aeglaselt aias olemise aega pikendama.

Aga teemaalgatajale – kas sa ei oska ehk midagi, millega lisaraha saab teenida? Kui konkreetset oskust ei ole, võid ju panna ka kuulutuse, et võtad kellegi lapse veel hoida ja tegeled igapäevaselt kolme lapsega, mitte kahega. Saad lisaraha ja saab ehk mees ka natuke vabamalt võtta ja saate nädalavahetusel kasvõi ühe päeva perega veeta.

noh.. ei sõltu vist kõik rahast. Meie 4ne laps istus pool pühapäevast päeva Mustamäe metsas ühes põõsas. uuris kõik oksad läbi, leidis lepatriinu ja mitu sipelgat.

Need, kes sõimavad, et miks saadi teine laps jne, on parajad tõprad küll. Need \”üleiigsed\” lapsed teenivad mõnekümne aasta pärast neile endile pensioniraha (see sammaste-värk on juba praegu läbikukkunud jama). Hea et on inimesi, kes lapsi sünnitada julgevad riiguis, kus lastetud ja ühelapsevanemad neid pidevalt sõimavad ja tänitavad. Öökima ajab!