Teema: Norskamise pärast lahku?

tean meest, kes on otsinud, aga suurt abi ei ole saanud. magabki eraldi toas. ma olen aru saanud, et nad voodisse lähevad ikka koos, üks osapooltest kolib lihtsalt öö jooksul ümber kui ikka väga häiriv on.

Peab ikka selle arsti juurde minemise kuidagi ära toimetama. Ta ilmselt ei usu seda lihtsalt, et sa ta norskamise pärast maha tahad jätta, sul tuleb talle selgeks teha, et nii on. Kas neid norskamise vastaseid plaastreid oled proovinud? See päris ära ei võta, aga mul mees norskas vaiksemalt selle kleepekaga. Mõnevõrra võib abiks olla ka teistsugune padi.

Mina isiklikult togiksin ta iga kord üles kui norskab niimoodi, et mina magada ei saa. Ehk siis lõpuks taipab, et on probleem.

Kas ta muidu arsti juures käib? Näiteks perearsti juures kui haige on? Hambaarstil? Või ravib kõike viinaga? Mõni mees on selline… Sel juhul aitab norskamist vähendada ka see, kui enne magamaminemist mingit õllejoomist ei toimu. Ja kui palju ta ülekaaluline on? Arstile minemise asemel võiks aidata ka kaalust alla võtmine, sest ülekaal soodustab samuti norskamist.

Ja kui ta sinu muret ei kuula ja jutust ei hooli, siis on ta lihtsalt üks paks egoistist siga ja sellisega pole vaja koos elada ja tema musti sokke koristada.

Meil TÄPSELT SAMA probleem! Kui vana su mees on? Minu oma on alles 30, ise olen 21 ja ei kujuta ette, et elan kogu ülejäänud elu nii või et me jääme ilma oma perepeast, kui probleem süveneb (milleks on ka ülekaal, kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur). Mees ei lähe arstile ja kõik. Närvidele käib see! Vohmib sööki sisse nii mis hirmus. Ütleb, et talle maitseb ja kõik. Sellepärast tahabki palju süüa, kusjuures sööb nii kiiresti nagu oleks söömise MM võistlustel. Ma olen nii kuri, kui seda pealt näen.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Mina isiklikult togiksin ta iga kord üles kui norskab niimoodi, et mina magada ei saa. Ehk siis lõpuks taipab, et on probleem.
[/tsitaat]
Ja niikaua oled ise magamata?

Ohhjahh siin ka probleem. Ülekaal, vanust 40, norskamine pole pidev, kõhuli siiski reeglina muret pole, aeg-ajalt ei kuule ma ikka midagi terve öö. Kõrvad topin kinni vahel ja pea panen voodi teise otsa, padi kõrva peale:) See aitab.
Eraldi ööbimist kindlasti ei hakka harrastama, siis pole enam erilist mõtet asjal… Ja polegi kuhugi minna, sest meie kahe toa vahel puudub uks:P

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil TÄPSELT SAMA probleem! Kui vana su mees on? Minu oma on alles 30, ise olen 21 ja ei kujuta ette, et elan kogu ülejäänud elu nii või et me jääme ilma oma perepeast, kui probleem süveneb (milleks on ka ülekaal, kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur). Mees ei lähe arstile ja kõik. Närvidele käib see! Vohmib sööki sisse nii mis hirmus. Ütleb, et talle maitseb ja kõik. Sellepärast tahabki palju süüa, kusjuures sööb nii kiiresti nagu oleks söömise MM võistlustel. Ma olen nii kuri, kui seda pealt näen.[/tsitaat]

huvitav miks 21 aastane noor naine seob ennast ülekaalu, kõrge vererõhu ja veresuhkruga? nii palju kompusi poisse on ju selles vanuses veel saadaval. mingi äti kõrval oma noorus raisku lasta?

No selle vastu on ravi täiesti olemas. PERH mustamäel on kopsuarst (pulmonoloog) dr Erve Sõõru, kuhu suunab perearst. Järjekord u 3 kud, siis edasi analüüsidele ja kordusvisiidiks sama pikk järjekord. Poole aasta pärast saad saatekirja maovähendusoperatsioonile, kuhu ootad konsultatsiooni ka mitu kuud. Kui opi järjekorda võetakse, ootad oppi üle aasta.
Võib ka kohe perearstilt võtta saatekirja kirurgile, kes teeb maovähendust. Kui ei jaksa mitu aastat oodata, siis ca 3000 euro eest saab järjekorras vahele. Kaal hakkab väga kiiresti langema ja kõik need ülejänud hädad nagu norskamine, vererõhk jne, ununevad.
Käisin ise sama tee läi- lor, lori juurest kopsuarst, kopsuarst saatis siis kirurgile, kuna probleemi põhjus on siiski ülekaal. Esialgu ehmatasin ära, kuid võtsin julguse kokku, opil käidud ja kaal langes 48 kilo. Enam ma ei norska.
http://www.kergemaks.ee
http://www.peenemaks.ee

Mul on mees normkaalus, teeb tõsiselt sporti ja ikka norskab päris valjult. Minul jälle on hästi erk uni, ma ei saaks temaga koos üldse magada. Ja magamegi üsna palju aastaid juba eraldi tubades, kumbki oma mugavas voodis – maja on suur, tube kuus ja elanikke siin vaid kolm. See ei vähenda kuidagi nn \”intiimseid hetki\”, neid jagame siis kas emma-kumma magamistoas või mõnes teises toas enne lõplikku magama minemist ja ikka 3-4 korda nädalas :)Aga ma kohe kindlasti ei tahakski enam kellelagi voodit jagada une ajal. Olen aru saanud, et üksinda magades puhkan kõige paremini välja.
Igasugused tülid norskamise ja magamatuse teemadel on meile kauged, mees päeval ka unine pole, vererõhk pigem madal, ju siis teda ennast niiväga ei häiri see.

Minu mees pole ülekaalus. Norskab jubedalt. 10 a tagasi tehti miski väiksem opp nina vaheseinaga aga mõni aasta tagasi hakkas uuesti norskama. Mina magan nüüd umb 60% öödest laste toas. Mehega läheme harilikult koos voodisse aga kuna tema jääb tavaliselt enne mind magama ja hakkab norskama – siis mina kolin ümber. Imelikul kombel siis ma norskamise peale üles ei ärka, kui olen enne meest magama jäänud. Meest häirib minu \”kolimine\” aga minu uni on mulle tähtsam!

Ma võin öelda, et meie lahkuminekule lähenemine algaski norskamisest. Alguses kannatasin, alateadlikult aga vihkasin teda selle eest. Togisin öösiti, aga lõppes asi sellega, et süüdistas mind, et ma segan tema und 🙂 Kolisime eraldi tubadesse, seksielu mõjutas see, lisaks tulid süüdistused, kuidas lapsed saavad vaid tähelepanu (omaette magamiseks elasin kahe väikelapsega samas toas). Kaugenesime, minus oli viha, et ta midagi ei teinud sellest vabanemiseks (lisaks tarvitas aina enam alkoholi õhtuti, sest see parandavat und ja maandavat pingeid.. my ass eksole..), trenni ei teinud üldse, toitus ebatervislikult. Mõni aeg tagasi sai mul villand ja kolisin ära.

Kujutate ette, et see võib ka vastupidi olla?
Mina olevat abikaasa sõnul kunstnorskaja – väidetavalt suudan seda ka kõhuli olles teha. Ega kaasa ka alla ei jää öise heli tootmisel.
Lahendus- kes üles ärkab, togib teist nii palju, et see ennast külili keerab. Ja meie puhul on vastupidi – minu magamist mehe norskamine ei sega, ma ei kuulegi seda läbi une. Tema mind kuuleb küll, ärkab selle peale. Kui on tekkinud perioode, et välja puhkamine satub ohtu, siis oleme ka mõne öö eraldi maganud, aga see ei ole pikaajalise lahendusena kõne alla tulnud.
Mulle isiklikult tundub, et kui kõik muu on paarisuhtes hästi, siis norskamine ei ole põhjus teist vihata. Samas – kui muidu suhted logisevad, siis ärritaks teise puhul kõik, sealhulgas norskamine.
Ja veel – kui mina hiljem magama lähen ja teine juba ees norskab, siis mõjub see mulle nagu unerohi. Minu poolse üles ajamise tingivad need korrad, kui ma kuulen hingamise vahele jäämist e uneapnoe ilmingud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Norskamisest võib vabalt suhe logisema hakata. Kui üks pool on koguaeg ärkvel, ei saa magada ja norskaja seda mingiks naljaks peab, siis ongi asi paigast ära. Norskamine tekib tihti alles aja jooksul, no näiteks siis, kui varem tervislikumad harjumused muutuvad ja varem trimmis inimene kaalus juurde võtab. Suhte alguses probleemi pole – aja jooksul tekib.

Muidugi on neid, kes magavad nagu kotid ja ei kuule midagi ka siis kui kahuripauk kõrval käiks. Enamasti on inimestel unefaasid siiski sellised, et vahepeal öö jooksul on uni ergum. Teine asi on ka see, kui tugev on norskamise detsibell. Mul mees alguses norskas vaikselt, no pigem nohises ja norises tasakesti, see oli isegi nunnu, aga mida aeg edasi, seda hullemaks läks. Kui see ikka kõrva ääres täistuurid üles võtab, siis mina uuesti magama ei jäänud. Unevõlg muudab väsinuks ja pahuraks, siit algavad uued probleemid.[/tsitaat]
No aga seda ma räägingi, et norskamine ei saa olla põhjus vaid pelgalt kiirendaja. Ehk siis probleem on ju teise partneriga mitte arvestamises, tema vajaduste ignoreerimises. Norskamine jm toob selle lihtsalt esile. Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Samad käitumismustrid võivad ilmneda ju ka muud moodi – partner vajab laupäeva hommikul pikemat und ja teine ärkab koos kukega ning rõkkab rõõmsas tujus pannkooke küpsetade, et maja kajab? Kas siis minnakse laulmise pärast lahku või on ikkagi tegemist teise poole vajaduste mitte arvestamisega?

Minu mees on heas vormis, kuid apnoega kimpus ja see halvendas elukvaliteeti väga. Ise otsis endale arstid-värgid, tegi läbi kõik uuringud, laskis hambaarstil teha aparaadi, mis suhu käib, see ei aidanud. Nüüd sai proovimiseks hapnikumaski, vaatab kas toimib.
Aga pange ise oma mehele arstiaeg kinni, uurige kõik võimalused ja siis seletage ära, mida need protseduurid endast kujutavad ja siis pange fakti ette, et ülehomme minek. Mulle tundub, et mehed kardavad mingit fataalset otsust arsti poolt, et kohe tulebki surm või nad on puruhaiged ja tuleb operatsioonile minna. Parem siis väldivad arste.
Uneuuringus midagi sellist ei ole ju ja see on iseenesest huvitav, kõigepealt antakse koju üheks ööks väike mõõteseadeldis, mille üks osa pannakse sõrme, see siis registreerib unemustri, pärast prinditakse graafik välja. Kui probleem on tõsine, on see graafik jube, näed oma silmaga, et inimene ei hingagi minut järjest ja nii iga mõne minuti tagant. Selle graafiku kohaselt koostatakse siis raviplaan, üks abivahend on suusisene aparaat, teine hapnikumask koos aparaadiga. Aparaat on väga vaikne, ei seda magamist ja partnerit ka mitte. Aga raha tuleb ka selleks kõigeks kõrvale panna, sest suusisene aparaat on kallis. Kui on suur, paks ja tugeva norskamisega mees, siis tasuks kohe hapnikumaskile mõelda, haigekassa kompenseerib suurema osa.
Aga ka mina ise norskan ka jubedalt, nii et ilmselt on meie voodis varsti kaks vooliku ja maskiga tegelast…Naljakas küll, aga no mis sa teed 🙂

Mul ka mees norskab. Elame koos juba 17a.
Külje peal magamine ongi meil ainuke lahendus. Kui ta tarbib alkohooli, siis magab teises toas, kuna väga raske öösel teda paluda keerata küljele.
NB! Meil on tuttavad kes käisid op-i tegema. Protseduur pidi väga valulik olema ja mure tuleb tagasi.
Tuleb lihtsalt mõistvalt suhtuda, kuna vanusega võib ju endal sama mure ka tekida. Tõesti võib ju midagi ette võta – Noh, 1x unirohi võta kas või….

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Vaevalt et see naine lahkuminemisest mõtleks, kui mees ainult laupäeviti norskaks :D[/tsitaat]

jah, paljud inimesed hakkavadki mõtlema alles siis, kui on juba väljapääsmatus olukorras. enne kannatatakse ja kannatatakse ja innustatakse ennast mõttega, et kõik mehed ongi ju paksud, laisad, isekad, matslikud jne.