Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Õde

Postitas:
Kägu

Ma vihkan tegelelikult selliseid postitusi, nagu ma ise praegu teen!

Aga mind piinab juba kaks aasta teema, kus õde lihtsalt ei viitsi/ei taha minuga kontakti hoida. Eelnevalt on kõik ok olnud.

Me elame erinavates riikides- mina siis Soomes(ei ole ju hiigel vahemaa, ja juba 7a.). Ma käin Eestis ca 3-4 korda aastas, 3päeva või paar nädalat puhkust korraga. Ja nüüd viimased paar aastat ei ole tal kunagi aega minuga kokku saada.
Lapsed, nende trennid, töö(arusaadav), jms vabandused.
Varasemalt leidis ta alati aega.
See ajanappus tekkis peale uue elukaaslase leidmist. Iga kord kui ma Eestis olen olnud, olen ka tema oma plaanidesse arvestanud.

Ja nüüd solvab mind see, et viimase kahe aasta jooksul on ta minu sünnipäeva õnnesoovid kirjutanud facebooki. Ometi ta ise ütles, et vihkab ja jälestab sotsiaalmeedia kaudu õņne soovimist.
Ei mingit kõnet, sms-i.

Tema enda viimasel sünnipäeval ma helistasin talle 2x, kõne vastu ei võetud ja ta helistas mulle KUU aega hiljem tagasi. Oi jah, tal oli taas kiire ja ta unustas tagasi helistada.

Ühesõnaga pika hala peale, kas mul oleks õigust tema kallal “haukuda” ja oma pettumust välja valada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas muidu hoiab kontakti? Suhtlete ikka mingi aja tagant skypes , messengeris Fb-s? Tunneb su vastu huvi ja kuidas sul läheb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui on head suhted, siis minnakse ikkagi koju külla. Kui õde on see, kes koguaeg käinud, siis ehk tal sai villand. Kirjast selgub, et sinul ei tule pähegi temale koju külla minna, pakkuda talle näiteks abi, et talle tekiks lisaaeg. Õde on ilmselt väsinud, kuna tajus, et tema hoidis koguaeg kontakti. Kui sulle on kontaktihoidmine oluline, õpi olema aktiivne. Võta mõneks AASTAKS aktiivne hoiak, kuna see kontakt on sulle oluline. Ära jää kinni neisse kordadesse, kui te kokku ei saa, vaid rõõmusta kui kasvõi mingi kontakt on olemas. Ja anna andeks oma solvumised. Mitte keegi ei taha suhelda inimesega, kes on solvunud mingi “eelmise korra peale”. Tahad suhteid edasi halvana hoida, ole aga jätkuvalt mineviku peale solvunud, hammusta ja torka sõnadega ja võid kindel olla, suhted lähevad veelgi halvemaks. Sul on õde, rõõmusta, et ta on. Hetkel tundub ,et tahaksid et ta surnud oleks, sest siis saaksid pettumusest lahti ?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Äkki on õel mingi probleem? Pakun mõned variandid: vägivaldne elukaaslane ja õde ei taha kohtuda, kui sinikas silma all. Mingi terviseprobleem, mis käib hooti peal. Kas teil teisi sugulasi on, vanemad? Kas õde nendega suhtleb?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Me elame mõlemad õega Eestis, vahemaa on vaid 50 km, aga ka suhtleme väga harva. Meil lihtsalt pole millestki rääkida ja oleme väga erinevad isiksused väga erineva mõttemaailmaga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eu, sul ei ole mingit õigust haukuda. Jube, milline mõte.

Sina kolisid ära. Sina. Sina otsustad, kui vähe või palju eestis käid. Ja siis sa arvad, et teine peab vaimustuses olema, kui sa suvatsed välja ilmuda.
Ja sedasi aastate viisi. Loomulikult on tal oma elu. Sina oled kuhugi võõrriiki kolinud isik, kes ei kuulu ta ellu ja kõik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa tee oma sõidud Eestisse ajal, mil õele sobib. Küsi enne reisi plaanimist järgi, kas sul sel või sel kuupäeval on aega, tulen külla. Laste kasvades ongi neid üritusi ja tegemisi nii palju, et lihtsalt suvalisel hetkel polegi võimalik kõike pooleli jätta sest lubadused on juba antud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eu, sul ei ole mingit õigust haukuda. Jube, milline mõte.

Sina kolisid ära. Sina. Sina otsustad, kui vähe või palju eestis käid. Ja siis sa arvad, et teine peab vaimustuses olema, kui sa suvatsed välja ilmuda.

Ja sedasi aastate viisi. Loomulikult on tal oma elu. Sina oled kuhugi võõrriiki kolinud isik, kes ei kuulu ta ellu ja kõik.

Saa üle oma kibestumusest!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lõpeta see enese alandamine ära. Kui lähedane kõnet vastu ei võta ja tagasi SUVATSEB helistada kuu aja pärast, pole tal sinu vastu mitte midagi muud kui sügav vastumeelsus. Hetkel läheb sulle su õde palju rohkem korda kui sina üldse talle. Ära suhtle, jäta ta rahule. Mis iganes probleem tal on, küll tulevik annab vastused ja kui mitte, siis ära lõhu end ebanormaalse suhtlusega. Vahet ei ole kui kaugel üksteisest elatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas oled ta uue elukaaslasega kohtunud? Ehk on see põhjuseks, miks ta suhelda ei taha – mingi vägivaldne (kas või vaimselt) suhe, millesse ta mingil põhjusel on end mässinud ja mida näidata ei taha?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Äkki tal on mingi mure? Sa selle peale ei ole mõelnud oma tohutus “mulle tehakse liiga!” solvumises ulpides?
Kas vanematega oled rääkinud, kuidas üel läheb, ehk teavad nemad midagi, mida sina ei tea.
Tegelikult on suhete hoidmine kahepoolne pingutus, aga mõnes mõttes on eemalekolijal endal vaja rohkem pingutada, et suhted kestaksid. Kui tahad suhteid veel halvemaks ajada, eks siis haugu pealegi.
Kuidas kellelgi, on mitut sorti inimesi “mis silmist, see südamest” tüüpi või “mida kaugemal, seda kallim” tüüpi.
Kui sulle on õde kallis, siis pinguta ise ka. Praegu ehk näeb tema hoopis sedamoodi, et kui sina suvatsed Eestisse tulla, siis tema peab jooksma. Kas ta on sul külas käinud, kuidas te muidu suhtlete, helistate kes kellele ja kui tihti jne. Pereliikmed tegelikult ei peaks niimoodi grillima omavahel, et tema pole mulle helistanud, mina ka ei helista, jms lapsikus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ära võta isiklikult. Su õde ilmselt ei huvita sinuga suhtlemine ja nii ongi. Vägisi suhtlema sundimine on mõttetu. Kui teil on ühiseid lähedasi, uuri nende käest, kas ta suhtleb nendega endistviisi või lausa on öelnud, mida sinu suhtes tunneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina vist paluks õel sinuga kontakti võtta talle sobival ajal ja siis need asjad südamelt ära rääkida.
Äkki ongi kiire. Äkki ongi raske periood. Äkki uus elukaaslane võtabki viimasegi tähelepanu. Äkki on sinu vastu väike solvumine. Äkki on midagi muud. See kõik ju mõistetav ja usun, et sa mõistakski seda. Ja usun seda, et su õde pole võibolla tähelegi pannud, et ta nii palju sulle ära ütleb.
Mina ikkagi otsiks ise kontakti ja räägiks asjad omavahel ära ja kui siis ka miskit ei muutuks, hoiaks tahaplaanile.

Ja vihata pole vaja mitte midagi, isegi mitte seda postitust. Vahest ongi lihtsam
anonüümselt asju arutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ilmselt võtate asju erinevalt. Kuna sinu jaoks on Eestisse tulek selline ettevõtmine, kus planeerid kõik asjad, tuled korraks oma tavarutiinist välja, siis on ootused Eestis eesolevale kõrged. Õde on siin oma pere ja asjadega peadpidi tavalises elus, töö jne.

See, kas sünnipäevaõnnitlus saadetakse FB-s või SMS-ina pole ju üldse tähtis.

Võimalik, et tunned end Soomes üksikuna, aga selles pole ju õde süüdi. Inimestel, ka pereliikmetel ja sugulastel on suhtluses ikka erinevaid perioode. Ma olen enda õega vahepeal vähe suhelnud, siis tuleb jälle periood, kui tihedamini räägime. Elame erinevates linnades ja kokku saame harva. Nii et kui mõni õhtu on tal kiire ja saan aru, et ta väga ei jaksagi süveneda sellesse, mida räägin, siis on ju arusaadav, mina ju ei tea, kui hull päev tal näiteks tööl oli, või kas on lapsel koolis mingeid muresid vmt. Solvumise või selliste suhtlusvaesemate aegade pärast eemale tõmbumise asemel katsu aru saada, et võib-olla sellel kõigel põhjus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina käitusin pereliikmetega nii, kui mul oli raske depressioon. Esiteks ei olnud jõudu kuskile kohale minna ega isegi telefoni kätte võtta. Samuti ei jaksanud messengeris vastata. Teiseks, suutsin seda tunnistada ainult oma kõige lähedastematele inimestele, kes on minu kõrval igapäevaselt. Neile, kes küll kunagi olid väga lähedased, aga kontakti nii palju ei olnud, ei tahtnud ega suutnud rääkida. Tekib tunne, et ei taha teist inimest kurnata oma muredega, ta ju tuleb Eestisse rõõmsa tujuga nautima seda aega. Ja millal ning kuidas seda teemat üldse üles võtta, seda ka ei tea. On niigi täielik motivatsiooni- ja jõupuudus, ei jaksanud ise psühhiaatrilegi helistada. Kõige suurem abi oli mehest, kes oli igapäevaselt mu kõrval ja nii mõistis mind kõige paremini. Tühja koha pealt hakata kellelegi seda haiguslugu seletama ja küsimustele vastama, oleks olnud võimatu ja väga ebameeldiv. Lisaks kaasneb depressiooniga suur süütunne, et see, et sa “selline oled”, teeb teised inimesed õnnetuks. Sellepärast tahaks seda varjata nii väga kui võimalik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui inimesel on raske periood, tööprobleemid, perevägivald vms, või kerge-mõõdukas (annaks, et mitte raske) depressioon jne- siis õe pealehüppamine muudab selle inimese olukorra veel halvemaks.
Aga kuna see asi on kestnud pikalt ja pidevalt, siis arvan, et olete üsna võõraks jäänud. Ja see pole nüüd küll ainult ühe õe süü.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sina planeerid ilmselt Eestisse tuleku oma vaba aja, võimaluste järgi, mitte arutades eelnevalt õega, millal temale sobiks sinuga kokku saada. Kui käid tööl, on pere, on endal huvialad, on lapsed, kel ka huvialad, mille võistlused/esinemised tihti ka nädalavahetuseti, siis võib küll juhtuda, et sinu vabam aeg on temal hoopiski väga hõivatud aeg. Siis küll ilmelik, kui õega eelnevalt kooskõlastatud ja temale sobival ajal kokkusaamise teed ning kõik korrad lõpuks alt ära hüppab.
Selle helistamisega on mul olnud ka nii, et helistad mõned korrad, aga telefon kinni. Ning kui tavapäraselt jääb siiski info, et on helistatud, siis mingil põhjusel mõnikord ei jää seda infot. Võibki jääda mulje, et ei helistatud, ei õnnitletud vms. Kui samal päeval kätte ei saa, siis järgmine päev on sünnipäevaõnnitlusega juba imelik helistada. Ausaltöelda olen ise sõnumi saatnud ka siis, kui endal kiire aeg või tean et saajal ei pruugi igal ajahetkel olla hea vastata ning sõnumisaaja saab õnnitluse ikkagi kätte omal sobival hetkel.
Kui palju sa ise oled kursis oma õe tegemistega, oled teda tähele pannud, on õde su juures oodatud igal ajahetkel, kuidas suhtud õe uude elukaaslasesse jne. Mina oleks pigem oma venna pärast muretsema hakanud, et temast midagi kuulda pole, mitte et ta ei õnnitlenud konkreetsel sünnipäeval.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina saan teemaalgatajast aru ja olen nö tema poolel, kuigi vastuseid lugedes tundub, et ongi normaalne oma õe kõnesid mitte vastu võtta, mitte tagasi helistada, mitte aega leida ja siis on veel see teine süüdi, et ei helistanud sellel hetkel, kui talle sobis! Ilmselgelt ei hoia see õde ise mingit kontakti ja kogu kontakt ongi olnud ärakolinud õe hoida. Mul endal on hiljuti olnud sama probleem ühe lähedasega, aga kui sellest rääkima hakkasin, siis sealt tuli, et miks ma spontaanselt ei tulnud talle külla, kui tahtsin samal päeval läbi hüpata, siis tuli, et neid asju tuleb ikka ette planeerida, mismõttes sa samal päeval helistad, et tuled läbi jne, jne,jne. Mina jäingi lõpuks süüdi selles, et me piisavalt läbi ei käi, kuigi teine osapool pole läbi elu teinud ettepanekuid kokku saamiseks või helistanud, et kuidas sul läheb….aga sa ei tee seda selgeks, sest on teatud inimesed, kes enda silmas palki ei näe…mul ei ole lahendust, meie enam praktiliselt läbi ei käi, sest lõpetasingi omalt poolt enda peale surumise ja teiselt poolt polnud kunagi aktiivsust. Kahju on siiani.
Aga kui varem õde tõesti oli aktiivne ja nüüd on viimasel ajal on toimunud muutus, siis tõesti kahtlustaks mingit mure või depressiooni või lihtsalt seda, et mees on armukade ja kontrolliv.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eu, sul ei ole mingit õigust haukuda. Jube, milline mõte.

Sina kolisid ära. Sina. Sina otsustad, kui vähe või palju eestis käid. Ja siis sa arvad, et teine peab vaimustuses olema, kui sa suvatsed välja ilmuda.

Ja sedasi aastate viisi. Loomulikult on tal oma elu. Sina oled kuhugi võõrriiki kolinud isik, kes ei kuulu ta ellu ja kõik.

Nii ajuvaba jutt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult on nii, et välismaale kolides saad aru, kes on su tõelised sõbrad. Tänapäeval on mustmiljon võimalust oma lähedastega kontakti hoida…Skype näiteks ei maksa midagi peale internetiühenduse. Lisame veel FB Messengeri, iphone facetime jne jne. Kes ikka tahab kontakti hoida, see hoiab.
Endal oli sõbranna, kes kolis ka välismaale aga ei saanud seal hakkama erinevatel põhjustel ning tuli Eestisse tagasi. Alates sellest ajast on hakanud mind vältima, sest mina jäin endiselt võõrsile kuna mulle meeldib siin. Ei ühtegi kõnet, kui Skype’s ühendust võtsin siis ühel hetkel ärritus ja ütles, et tal kiire. Nädala pärast oli tal ikka kiire.
Samas on mul endised kursusekaaslased Eestis, kellega oleme suhelnud edasi ja mingit probleemi pole. Vastatakse paari minuti või vähemalt sama päeva jooksul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tean lugu, kus sai probleemiks see, et vanem õde leidis rikka mehe. Noorem õde, kes kogu aeg pidas ennast paremaks, et on abielus, laste ema ja nö keskmiselt rikas, ei suutnud leppida, et vanatüdrkust (õde oli siis 33) õde leidis endale rikka mehe, pulma veel tuli – aga ka seal oli juba vissis näoga ja kritiseeris kõike.
Siin võib olla ka probleem elukaaslases, kes dikteerib kõike, on selliseid vaimselt vägivaldseid mehi, kes ei luba naisel teistega suhelda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

esimene mõte, mis mul pähe tuli oli ülikontrolliv õemees ja ehk ka perevägivald ning mees ei luba Sinuga suhelda.
kas ta teiste sugulastega suhtleb tavapäraselt?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin on kirjutanud, et õe elukaaslane võib olla kontrolliv või vägivaldne. See võib nii olla, aga on ka teine variant … Võib-olla väldib õde sind põhjusel, et on lihtsalt armukade – kui oled noor, kena, suhtevaba ja hea suhtleja, siis äkki kardab, et ta elukaaslane hoopis sulle silma peale paneb:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

aga äkki ongi probleem selles, et sina seal kaugel eemal oled?
et sa ei mõista seda, mis elu siin elatakse?
mul on ka üks vendadest juba aastaid välismaal. me ka eriti ei suhtle. ma tunnen, et temast on alatu istuda seal ja eeldada, et kuna mina elan siin, siis on minu kanda vanemate eest hoolitsemine ja kõik suguvõsaga seotud asjad (oleme juba keskealised, vanemad ammu üle 70 ja vajavad abi). jube hea on istuda kuskil kaugel ja targutada, et te seda, vii ema arstile, too isa auto parandusest ära, maksa seda või toda.
kui tuleb, siis vaid selleks, et hõivata oma kottide-kohvritega vanemate pool korterit, lapsed jäetakse vanavanemate kantseldada-toita, ise tuuseldavad nende 3-4 päeva jooksul kõik sõbrad läbi, õele ja vennale aga külla ei lähe. hea, kui helistabki, aga siis teeb seda kindlasti meie tööajal, kui pikalt nagunii rääkida ei saa.
minu jaoks on peaaegu nagu mõnitamine, kui vend helistab ja palub mul või isal nt finantseerida mingit asja, mis seotud mõne tema siinse kinnisvaraga. vend ei saa justkui üldse aru, et isa saab pensioni alla 400€, minu palk on ca 1000€, meil pole võimalik käia labmist välja sellist summat. ta ise teenib minust seal väljamaal vähemalt 6x rohkem…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga äkki ongi probleem selles, et sina seal kaugel eemal oled?

et sa ei mõista seda, mis elu siin elatakse?

mul on ka üks vendadest juba aastaid välismaal. me ka eriti ei suhtle. ma tunnen, et temast on alatu istuda seal ja eeldada, et kuna mina elan siin, siis on minu kanda vanemate eest hoolitsemine ja kõik suguvõsaga seotud asjad (oleme juba keskealised, vanemad ammu üle 70 ja vajavad abi). jube hea on istuda kuskil kaugel ja targutada, et te seda, vii ema arstile, too isa auto parandusest ära, maksa seda või toda.

kui tuleb, siis vaid selleks, et hõivata oma kottide-kohvritega vanemate pool korterit, lapsed jäetakse vanavanemate kantseldada-toita, ise tuuseldavad nende 3-4 päeva jooksul kõik sõbrad läbi, õele ja vennale aga külla ei lähe. hea, kui helistabki, aga siis teeb seda kindlasti meie tööajal, kui pikalt nagunii rääkida ei saa.

minu jaoks on peaaegu nagu mõnitamine, kui vend helistab ja palub mul või isal nt finantseerida mingit asja, mis seotud mõne tema siinse kinnisvaraga. vend ei saa justkui üldse aru, et isa saab pensioni alla 400€, minu palk on ca 1000€, meil pole võimalik käia labmist välja sellist summat. ta ise teenib minust seal väljamaal vähemalt 6x rohkem…

See on kull väga kummaline olukord. Tavaliselt need, kel välismaal head palgad (on ka muidugi neid, kellel number küll suurem, aga ka igapäevakulutused kordades suuremad) just saadavad raha sugulastele, kelle sissetuleku kohta teavad, et need kehvad. Ja siis võibolla tõesti paluks, et keegi kodumaal kiiresti mõne arve ära maksaks.. kuigi välismaalt raha saatmine ka arvete maksmiseks on viimasel ajal reeglina ülilihtne ja kiire (oleneb muidugi välismaast, Namiibiast raha saatmine ehk nii kiire pole…).

Aga teemaalgatajale. Mul tuli ka esimene mõte, et õe uus mees on see, keda teie väheses kontaktis süüdistada. Aga erinevalt paljude seisukohtadest leian ma, et ük võimalus on ka, et mees on hoopis su õele lõpuks aru pähe pannud. Kes teab teie suhteid – ehk mõjud sa oma õele negatiivselt, ärritavalt ja ebameeldivalt ning tänu uuele mehele on ta lõpuks aru saanud et negatiivsetest suhetest oma elus tasub loobuda. Kes teab?

Please wait...
Postitas:
Kägu

minu jaoks on peaaegu nagu mõnitamine, kui vend helistab ja palub mul või isal nt finantseerida mingit asja, mis seotud mõne tema siinse kinnisvaraga. vend ei saa justkui üldse aru, et isa saab pensioni alla 400€, minu palk on ca 1000€, meil pole võimalik käia labmist välja sellist summat. ta ise teenib minust seal väljamaal vähemalt 6x rohkem…

No sellisele vennale teeksin ma väga puust selgeks ja punaseks, kuidas lood on! Ja just nii ütleksingi, nagu sina just ütlesid. Sellise puugiga pole ju nagunii südamlikke suhteid ja isegi kui solvub, mis sellest, las hakkab veidikenegi mõtlema. Tema asjad, ütledki, et sina ega isa pole tema kinnisvara asjaajaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin on ikka väga seebiooperlikke stsenaariume pakutud, küll vägivaldne mees ja sinikate varjamine, küll kartus, et õde lööb uue mehe üle jne. Tõesti inimesed mõtlevad nii? Et ma ei tutvusta oma pereliikmetele elukaaslast, sest äkki õde lööb üle? Kordades tõenäolisem põhjust on ikkagi, et õde elab oma elu ega jõua/jaksa/taha seda teiste külaskäikude järgi ümber sättida. Inimesed on lihtsalt kaugenenud üksteisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vihkan tegelelikult selliseid postitusi, nagu ma ise praegu teen!

Aga mind piinab juba kaks aasta teema, kus õde lihtsalt ei viitsi/ei taha minuga kontakti hoida. Eelnevalt on kõik ok olnud.

Me elame erinavates riikides- mina siis Soomes(ei ole ju hiigel vahemaa, ja juba 7a.). Ma käin Eestis ca 3-4 korda aastas, 3päeva või paar nädalat puhkust korraga. Ja nüüd viimased paar aastat ei ole tal kunagi aega minuga kokku saada.

Lapsed, nende trennid, töö(arusaadav), jms vabandused.

Varasemalt leidis ta alati aega.

See ajanappus tekkis peale uue elukaaslase leidmist. Iga kord kui ma Eestis olen olnud, olen ka tema oma plaanidesse arvestanud.

Ja nüüd solvab mind see, et viimase kahe aasta jooksul on ta minu sünnipäeva õnnesoovid kirjutanud facebooki. Ometi ta ise ütles, et vihkab ja jälestab sotsiaalmeedia kaudu õņne soovimist.

Ei mingit kõnet, sms-i.

Tema enda viimasel sünnipäeval ma helistasin talle 2x, kõne vastu ei võetud ja ta helistas mulle KUU aega hiljem tagasi. Oi jah, tal oli taas kiire ja ta unustas tagasi helistada.

Ühesõnaga pika hala peale, kas mul oleks õigust tema kallal “haukuda” ja oma pettumust välja valada?

Äkki tema on sinu peale solvunud, sest “sina ei soovinud temaga lähedast sidet hoida” ja kolisid eemale, teise riiki. Ma oleks ka päris imestunud, kui minu võõrsil elav vend pahandaks minuga, miks ma ei taha ta kaelas rippuda, kui ta 2x aastas Eestisse tuleb või miks ma unustan talle tagasi helistada.
Tema ise ju tegi selle valiku (nagu sinagi), et loobuda sagedasest suhtest õega. Loomulik ehk, aga siis ei saa ka eeldada, et nö mahajäetud pool sigaõnnelik on ja ikka sind oma tavategemistest kõrgemale tõstab. Sina valisid oma elu ilma temata. Tema on nüüd harjunud oma eluga ilma sinuta. Loogish.

Ei, ma ei heida oma vennale seda ette. Talle oli (nagu sullegi) soome minek tähtsam kui lähedased suhted oma õega. Nüüd on talle Eestis omad tegemised saanud tähtsamaks kui sina. Teod -> tagajärjed. Vaata endale otsa. Miks peaks tema oma elu sinu järgi kohandama, kui sina omal ajal loobusid ja nüüd aegajalt ilmud “üleni valges” ja eeldad, et õe elu jääb seepärast seisma.

Sinu õel on nüüd oma elu, kuhu sa hästi ei mahu. Seda seepärast, et sina omal ajal otsustasid, et sinu oma ellu ka lähedus õega hästi ei mahu ja teised olud/inimesed on sulle olulisemad.

Sinu jaoks on lähedus telefonikõned ja visiidid Eestisse. Aga tema jaoks oli ehk vaja lähedust õega, kelllega reedeti kohvikus käia ja pargis jalutamas, sünnipäevadel, olla teineteise elu pidev osa, mittte ainult siis, kui sa suvatsed Eestisse tulla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ahjaa, ma tahtsin veel sellest helistamise värgist rääkida.

kas nood välismaale läinud üldse teavad, milline on kõneminuti maksumus, kui helistada eestist välismaisele mobiilile?
seni, kuni mu enda välismaal elavatel vennal ja onupojal veel lauatelefonid oli, oli asi lihtne: kui helistasin neile oma koduselt lauatelefonilt, mõlemad riigid (üks euroopas, teine oluliselt kaugemal) oli valitud sõbrariikideks, siis ikka korra kuus helistasin vennale ja korra aastas ka sinna lombi taha.
aga pärast seda, kui mõlemad vaid mobiili kasutavad, siis andke andeks, isegi üks paariminutiline moblakõne lombi taha on kallim kui mu tavaline 3 kuu moblarve.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ahjaa, ma tahtsin veel sellest helistamise värgist rääkida.

kas nood välismaale läinud üldse teavad, milline on kõneminuti maksumus, kui helistada eestist välismaisele mobiilile?

seni, kuni mu enda välismaal elavatel vennal ja onupojal veel lauatelefonid oli, oli asi lihtne: kui helistasin neile oma koduselt lauatelefonilt, mõlemad riigid (üks euroopas, teine oluliselt kaugemal) oli valitud sõbrariikideks, siis ikka korra kuus helistasin vennale ja korra aastas ka sinna lombi taha.

aga pärast seda, kui mõlemad vaid mobiili kasutavad, siis andke andeks, isegi üks paariminutiline moblakõne lombi taha on kallim kui mu tavaline 3 kuu moblarve.

No see pole eriti hea argument ajastul, mil saab helistada läbi Facebook messengeri, Skype’i, viberi ja whatsappi. Neid äppe on rohkem. Kui internetti pole, siis noh, oled tõesti oma valikute tõttu maailmast ära lõigatud. Kaasajastuge, inimesed!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )