Teema: Õde

Kas muidu hoiab kontakti? Suhtlete ikka mingi aja tagant skypes , messengeris Fb-s? Tunneb su vastu huvi ja kuidas sul läheb?

Äkki on õel mingi probleem? Pakun mõned variandid: vägivaldne elukaaslane ja õde ei taha kohtuda, kui sinikas silma all. Mingi terviseprobleem, mis käib hooti peal. Kas teil teisi sugulasi on, vanemad? Kas õde nendega suhtleb?

Eu, sul ei ole mingit õigust haukuda. Jube, milline mõte.

Sina kolisid ära. Sina. Sina otsustad, kui vähe või palju eestis käid. Ja siis sa arvad, et teine peab vaimustuses olema, kui sa suvatsed välja ilmuda.
Ja sedasi aastate viisi. Loomulikult on tal oma elu. Sina oled kuhugi võõrriiki kolinud isik, kes ei kuulu ta ellu ja kõik.

#3057647:

Eu, sul ei ole mingit õigust haukuda. Jube, milline mõte.

Sina kolisid ära. Sina. Sina otsustad, kui vähe või palju eestis käid. Ja siis sa arvad, et teine peab vaimustuses olema, kui sa suvatsed välja ilmuda.

Ja sedasi aastate viisi. Loomulikult on tal oma elu. Sina oled kuhugi võõrriiki kolinud isik, kes ei kuulu ta ellu ja kõik.

Saa üle oma kibestumusest!

Kas oled ta uue elukaaslasega kohtunud? Ehk on see põhjuseks, miks ta suhelda ei taha – mingi vägivaldne (kas või vaimselt) suhe, millesse ta mingil põhjusel on end mässinud ja mida näidata ei taha?

Ära võta isiklikult. Su õde ilmselt ei huvita sinuga suhtlemine ja nii ongi. Vägisi suhtlema sundimine on mõttetu. Kui teil on ühiseid lähedasi, uuri nende käest, kas ta suhtleb nendega endistviisi või lausa on öelnud, mida sinu suhtes tunneb.

Ilmselt võtate asju erinevalt. Kuna sinu jaoks on Eestisse tulek selline ettevõtmine, kus planeerid kõik asjad, tuled korraks oma tavarutiinist välja, siis on ootused Eestis eesolevale kõrged. Õde on siin oma pere ja asjadega peadpidi tavalises elus, töö jne.

See, kas sünnipäevaõnnitlus saadetakse FB-s või SMS-ina pole ju üldse tähtis.

Võimalik, et tunned end Soomes üksikuna, aga selles pole ju õde süüdi. Inimestel, ka pereliikmetel ja sugulastel on suhtluses ikka erinevaid perioode. Ma olen enda õega vahepeal vähe suhelnud, siis tuleb jälle periood, kui tihedamini räägime. Elame erinevates linnades ja kokku saame harva. Nii et kui mõni õhtu on tal kiire ja saan aru, et ta väga ei jaksagi süveneda sellesse, mida räägin, siis on ju arusaadav, mina ju ei tea, kui hull päev tal näiteks tööl oli, või kas on lapsel koolis mingeid muresid vmt. Solvumise või selliste suhtlusvaesemate aegade pärast eemale tõmbumise asemel katsu aru saada, et võib-olla sellel kõigel põhjus.

Kui inimesel on raske periood, tööprobleemid, perevägivald vms, või kerge-mõõdukas (annaks, et mitte raske) depressioon jne- siis õe pealehüppamine muudab selle inimese olukorra veel halvemaks.
Aga kuna see asi on kestnud pikalt ja pidevalt, siis arvan, et olete üsna võõraks jäänud. Ja see pole nüüd küll ainult ühe õe süü.

Mina saan teemaalgatajast aru ja olen nö tema poolel, kuigi vastuseid lugedes tundub, et ongi normaalne oma õe kõnesid mitte vastu võtta, mitte tagasi helistada, mitte aega leida ja siis on veel see teine süüdi, et ei helistanud sellel hetkel, kui talle sobis! Ilmselgelt ei hoia see õde ise mingit kontakti ja kogu kontakt ongi olnud ärakolinud õe hoida. Mul endal on hiljuti olnud sama probleem ühe lähedasega, aga kui sellest rääkima hakkasin, siis sealt tuli, et miks ma spontaanselt ei tulnud talle külla, kui tahtsin samal päeval läbi hüpata, siis tuli, et neid asju tuleb ikka ette planeerida, mismõttes sa samal päeval helistad, et tuled läbi jne, jne,jne. Mina jäingi lõpuks süüdi selles, et me piisavalt läbi ei käi, kuigi teine osapool pole läbi elu teinud ettepanekuid kokku saamiseks või helistanud, et kuidas sul läheb….aga sa ei tee seda selgeks, sest on teatud inimesed, kes enda silmas palki ei näe…mul ei ole lahendust, meie enam praktiliselt läbi ei käi, sest lõpetasingi omalt poolt enda peale surumise ja teiselt poolt polnud kunagi aktiivsust. Kahju on siiani.
Aga kui varem õde tõesti oli aktiivne ja nüüd on viimasel ajal on toimunud muutus, siis tõesti kahtlustaks mingit mure või depressiooni või lihtsalt seda, et mees on armukade ja kontrolliv.

Tegelikult on nii, et välismaale kolides saad aru, kes on su tõelised sõbrad. Tänapäeval on mustmiljon võimalust oma lähedastega kontakti hoida…Skype näiteks ei maksa midagi peale internetiühenduse. Lisame veel FB Messengeri, iphone facetime jne jne. Kes ikka tahab kontakti hoida, see hoiab.
Endal oli sõbranna, kes kolis ka välismaale aga ei saanud seal hakkama erinevatel põhjustel ning tuli Eestisse tagasi. Alates sellest ajast on hakanud mind vältima, sest mina jäin endiselt võõrsile kuna mulle meeldib siin. Ei ühtegi kõnet, kui Skype’s ühendust võtsin siis ühel hetkel ärritus ja ütles, et tal kiire. Nädala pärast oli tal ikka kiire.
Samas on mul endised kursusekaaslased Eestis, kellega oleme suhelnud edasi ja mingit probleemi pole. Vastatakse paari minuti või vähemalt sama päeva jooksul.

esimene mõte, mis mul pähe tuli oli ülikontrolliv õemees ja ehk ka perevägivald ning mees ei luba Sinuga suhelda.
kas ta teiste sugulastega suhtleb tavapäraselt?

aga äkki ongi probleem selles, et sina seal kaugel eemal oled?
et sa ei mõista seda, mis elu siin elatakse?
mul on ka üks vendadest juba aastaid välismaal. me ka eriti ei suhtle. ma tunnen, et temast on alatu istuda seal ja eeldada, et kuna mina elan siin, siis on minu kanda vanemate eest hoolitsemine ja kõik suguvõsaga seotud asjad (oleme juba keskealised, vanemad ammu üle 70 ja vajavad abi). jube hea on istuda kuskil kaugel ja targutada, et te seda, vii ema arstile, too isa auto parandusest ära, maksa seda või toda.
kui tuleb, siis vaid selleks, et hõivata oma kottide-kohvritega vanemate pool korterit, lapsed jäetakse vanavanemate kantseldada-toita, ise tuuseldavad nende 3-4 päeva jooksul kõik sõbrad läbi, õele ja vennale aga külla ei lähe. hea, kui helistabki, aga siis teeb seda kindlasti meie tööajal, kui pikalt nagunii rääkida ei saa.
minu jaoks on peaaegu nagu mõnitamine, kui vend helistab ja palub mul või isal nt finantseerida mingit asja, mis seotud mõne tema siinse kinnisvaraga. vend ei saa justkui üldse aru, et isa saab pensioni alla 400€, minu palk on ca 1000€, meil pole võimalik käia labmist välja sellist summat. ta ise teenib minust seal väljamaal vähemalt 6x rohkem…

#3058408:

minu jaoks on peaaegu nagu mõnitamine, kui vend helistab ja palub mul või isal nt finantseerida mingit asja, mis seotud mõne tema siinse kinnisvaraga. vend ei saa justkui üldse aru, et isa saab pensioni alla 400€, minu palk on ca 1000€, meil pole võimalik käia labmist välja sellist summat. ta ise teenib minust seal väljamaal vähemalt 6x rohkem…

No sellisele vennale teeksin ma väga puust selgeks ja punaseks, kuidas lood on! Ja just nii ütleksingi, nagu sina just ütlesid. Sellise puugiga pole ju nagunii südamlikke suhteid ja isegi kui solvub, mis sellest, las hakkab veidikenegi mõtlema. Tema asjad, ütledki, et sina ega isa pole tema kinnisvara asjaajaja.

#3057490:

Ma vihkan tegelelikult selliseid postitusi, nagu ma ise praegu teen!

Aga mind piinab juba kaks aasta teema, kus õde lihtsalt ei viitsi/ei taha minuga kontakti hoida. Eelnevalt on kõik ok olnud.

Me elame erinavates riikides- mina siis Soomes(ei ole ju hiigel vahemaa, ja juba 7a.). Ma käin Eestis ca 3-4 korda aastas, 3päeva või paar nädalat puhkust korraga. Ja nüüd viimased paar aastat ei ole tal kunagi aega minuga kokku saada.

Lapsed, nende trennid, töö(arusaadav), jms vabandused.

Varasemalt leidis ta alati aega.

See ajanappus tekkis peale uue elukaaslase leidmist. Iga kord kui ma Eestis olen olnud, olen ka tema oma plaanidesse arvestanud.

Ja nüüd solvab mind see, et viimase kahe aasta jooksul on ta minu sünnipäeva õnnesoovid kirjutanud facebooki. Ometi ta ise ütles, et vihkab ja jälestab sotsiaalmeedia kaudu õņne soovimist.

Ei mingit kõnet, sms-i.

Tema enda viimasel sünnipäeval ma helistasin talle 2x, kõne vastu ei võetud ja ta helistas mulle KUU aega hiljem tagasi. Oi jah, tal oli taas kiire ja ta unustas tagasi helistada.

Ühesõnaga pika hala peale, kas mul oleks õigust tema kallal “haukuda” ja oma pettumust välja valada?

Äkki tema on sinu peale solvunud, sest “sina ei soovinud temaga lähedast sidet hoida” ja kolisid eemale, teise riiki. Ma oleks ka päris imestunud, kui minu võõrsil elav vend pahandaks minuga, miks ma ei taha ta kaelas rippuda, kui ta 2x aastas Eestisse tuleb või miks ma unustan talle tagasi helistada.
Tema ise ju tegi selle valiku (nagu sinagi), et loobuda sagedasest suhtest õega. Loomulik ehk, aga siis ei saa ka eeldada, et nö mahajäetud pool sigaõnnelik on ja ikka sind oma tavategemistest kõrgemale tõstab. Sina valisid oma elu ilma temata. Tema on nüüd harjunud oma eluga ilma sinuta. Loogish.

Ei, ma ei heida oma vennale seda ette. Talle oli (nagu sullegi) soome minek tähtsam kui lähedased suhted oma õega. Nüüd on talle Eestis omad tegemised saanud tähtsamaks kui sina. Teod -> tagajärjed. Vaata endale otsa. Miks peaks tema oma elu sinu järgi kohandama, kui sina omal ajal loobusid ja nüüd aegajalt ilmud “üleni valges” ja eeldad, et õe elu jääb seepärast seisma.

Sinu õel on nüüd oma elu, kuhu sa hästi ei mahu. Seda seepärast, et sina omal ajal otsustasid, et sinu oma ellu ka lähedus õega hästi ei mahu ja teised olud/inimesed on sulle olulisemad.

Sinu jaoks on lähedus telefonikõned ja visiidid Eestisse. Aga tema jaoks oli ehk vaja lähedust õega, kelllega reedeti kohvikus käia ja pargis jalutamas, sünnipäevadel, olla teineteise elu pidev osa, mittte ainult siis, kui sa suvatsed Eestisse tulla.

#3059497:

ahjaa, ma tahtsin veel sellest helistamise värgist rääkida.

kas nood välismaale läinud üldse teavad, milline on kõneminuti maksumus, kui helistada eestist välismaisele mobiilile?

seni, kuni mu enda välismaal elavatel vennal ja onupojal veel lauatelefonid oli, oli asi lihtne: kui helistasin neile oma koduselt lauatelefonilt, mõlemad riigid (üks euroopas, teine oluliselt kaugemal) oli valitud sõbrariikideks, siis ikka korra kuus helistasin vennale ja korra aastas ka sinna lombi taha.

aga pärast seda, kui mõlemad vaid mobiili kasutavad, siis andke andeks, isegi üks paariminutiline moblakõne lombi taha on kallim kui mu tavaline 3 kuu moblarve.

No see pole eriti hea argument ajastul, mil saab helistada läbi Facebook messengeri, Skype’i, viberi ja whatsappi. Neid äppe on rohkem. Kui internetti pole, siis noh, oled tõesti oma valikute tõttu maailmast ära lõigatud. Kaasajastuge, inimesed!