Teema: Öine magamine

Ega need muutused tulegi üleöö ja mõjutada võivad mitmed asjad. Mõnede hammaste tulek mõjutab pikka aega enne väljatulekut magamist (või on lapsel nii varakult kõik piimahambad suus?). Oma lapse öist und mõjutasid ka õhtused söömised/joomised (pissihäda ajas rapsima ja üles, seega enne magamaminekut väga juua ei andnud), päevased suuremad üleelamised (nii uued oskused, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ehk õhtupoolik pidi olema võimalikult rahulikumalt) “tekitasid” või võimendasid ka unepaanikaid. Kui juba üleval, siis oligi lapsel raskem magama jääda. Seega oli lapse voodi ilma küljeta meie voodi kõrval (magas siiski omaette, kaisus olles segasime üksteise und rohkem), aga esimeste rapsimiste peale sai last osaliselt kaissu võttes või silitades ilma last liigselt äratamata uuesti uinutada.

Aastaselt 2-3 tundi järjest olnuks minu jaoks luksus. Pole mul kumbki laps öösel ärakamta selles vanuses pikalt maganud. Kõige hullem oli periood, kus ärkas iga unetsükli (30-45 min) järel. Muud ei olegi, kui rinda enam ei anna talle, anna lonks vett ja räägi rahulikult, silita või võta kaissu, mis iganes aitab uuesti uinuda. Kui ta sul siiani öösiti rinda on saanud ja sa nüüd hiljuti oled selle lõpetanud, siis on ju arusaadav, et ta öösel segaduses on ja pikalt nutab, kui ta enam ei saa su rinnast harjumuspärast lohutust ja lähedust. Osadel võtab öisest rinnast võõrdumine rohkem aega, teisel vähem.

Su kurvastuseks pean ütlema, et minu laste uni öisest rinnast võõrutamise järel küll paremaks ei muutunud. Kuni umbes 2. sünnipäevani olid ikka öösel iga paari tunni tagant üleval. Vanem laps hakkas öösel ärkamata magama alles 5-aastaselt, kui lõunaune magamise tal ära lõpetasin.

Minul on ka noorim olnud magamisraskustega.
Uurides kirjandust selgub, et see ongi normaalne. Lapse ei oska ise unetsükleid ületada ja uuesti magama jääda, sellise oskuse kujunemist võib eeldada u. 1,5-aastaselt lapselt. Minu lapsel võttis rohkem aega, esimese pikema öö magas pisut enne 3-aastaseks saamist.
Väga suur müüt on see, et imetamise lõpetamisel peaks hakkama paremini magama. Mõned hakkavad, aga mõned mitte. Rinnapiim on hea ja mugav vahend taasuinumise soodustamiseks ja hommiku-une pikendamiseks. Une mõttes ei mõjutanud mu last mitte ükski etapp, ei öisest toitmisest loobumine 1a 2k vanuselt ega imetamise lõpetamine 2-aastaselt. Jäi ikka ärkama. Kasutasin varianti, et laps magas täissuuruses voodis, käisin tema kõrval perioodiliselt magamas, et oleks lihtsam rahustada ja samas ei peaks last liigutama. Sellise meetodiga sain ka ise hästi välja puhata, soovi korral ise mehe kaissu lipsata.
Muidugi võib närvi ajada, kui teised lapsed või pere vanemad lapsed on olnud teistsugused, aga 1 a sünnipäeva paiku on unemured pigem normaalsus, kui erand. Lisaks tulevad enamikel lastel just selles vanuses esinesed purihambad. Nii et praegu võiks lihtsalt teha elu teile mõlemale ni mugavaks, kui vähegi saab ja ma isegi ei kiirustaks pöörduma kuhugi, pole lihtsalt millestki rääkida. Paku lähedust lapsele ja kasvata veendumust, et voodi on turvaline koht, ära lase nutta, nii laps järk-järgult ka õpib, tulemusi võid oodata juba 6-12 kuu pärast või kui läheb nii nagu mul, siis paari aasta jooksul kindlasti.

#2926805:

Minul ka teine laps magas sünnist saadik nii, et esimene uni oli 3 h ja edasi 2 h kaupa. reeglina ärkas, et süüa, aga vahepeale tegi ka niisama nutmist

Sama oli ka meil. Päeval magas kuni aastani 40 minuti kaupa.
Öösiti pikemalt hakkas üksikuid öid magama kusagil 2 aastaselt ja 3.5selt magas juba 90% ajast oma voodis ja terve öö. Oma tuppa kolis 2,5 aastaselt. Muidu magas meie suures voodis.
Sinna aja sisse mahuvad ära kõiksugu perioodid. Sealhulgas ka unepaanika ja meie voodisse rändamine ja niisama emme taga nutmine.

Hetkel on ta 4.5 aastane ja vahel ikka ärkab öösiti. Kas sonib unenäost või tahab meie kaissu. Aga nüüd on need väga harvad. Paar korda mitme nädala jooksul.

Minugi laps magas algul päeval 40 min kaupa, öösiti ärkas iga paari-kolme tunni tagant. Öö läbi magas esimest korda, kui ma õigesti mäletan, 3-aastaselt. Praeguseks, kui laps saab varsti 5, on ta terve öö läbi maganud ütleme kahe või heal juhul kolme kuu jagu öid.

See muidugi ei lohuta teemaalgatajat, aga ma arvan, et sa näed ära, et on üsna tavaline, et tited ei maga hästi ja emmed on rampväsinud. Muuseas, mina saavutasin raseduseelse kaalu (s.t võtsin piisavalt juurde, et normaalkaalu saaks tagasi) alles siis, kui laps sai kaheseks. Enne seda olin nii kurnatud ja kõhn, et riided rippusid seljas.

Konstruktiivsete soovituste poole pealt:
Kui öösel ärkab, paku vett lonksata ja võta enda kaissu – saad ise magada natukenegi, isegi kui laps kõrval vähkreb. Mida rahulikumalt hingad ja vaiksemalt lebad, seda rohkem peaks ka lapsele mõjuma, aitama rahuneda.
Mina ei õppinudki ära lapse ühest unefaasist teise aitamist, aga sa proovi, äkki miski mõjub.
Ma ei soovita kussutamise teed minna (s.t et laps käes kõigutad ja tammud tuba mööda ringi). Pigem võta siis hellalt sülle ja ümise vaikselt. Veel parem, kui lapsele mõjuks kasvõi nt pai tegemine või enda käe tema peale panemine vms. Siis saaksid seda võtet kasutadagi ise samahästi kui magades.

Tegelikult aitabki ainult aeg. Mul on mõlemad lapsed olnud sellised, et titena iga 40 min kuni 2 h tagant öösel üleval (üks jäi magama lutiga, teine lutti üldse ei võtnud, lutilapse võõrutasin lutist, kui ta oli umbes aastane, see ka unesid paremaks ei teinud, öisest rinnaandmisest said mõlemad võõrutatud umbes 9-kuuselt, aga siis ka jäid endiselt tihti ärkama, mitte näljast, aga lihtsalt niisama, ei saanud ka alati hammaste või gaaside või uute oskuste süüks seda panna, sest see oli iga öö nii). Järgisime kindlat rutiini, õhtul enne und oli rahulik aeg jne, ühesõnaga sai ära proovitud ja järgitud kõik vähegi mõistlikud hea une soovitused, aga ega nad sellegipoolest öösel ärkamata ei jätnud.

Esimesed rahulikumad ööd (mitte küll öö läbi järjest ärkamata magamist) tulid siis, kui lapsed olid üle 2 a vanad, aga ärkamisi tuli ikka ette, 1-2 x öö jooksul vajasid rahustamist. Vanemal lapsel esines ka unepaanika hoogusid, peale selle oli ka väga tihti keset ööd tundide kaupa üleval, uuesti uinuda ei suutnud. Aga kogu öine magamine läks paremaks ja ööd pikemaks, kui lapsed enam lõunaunne ei jäänud, siis oli tõesti tunda, et nüüd on ööd ka minu jaoks inimlikumad ja sain lõpuks välja puhata. Nii kui mõni päev lasteaias lõunaund magasid (õnneks jäid seal ka harva), siis oli kodus ööuni rikutud. Nüüd on nad 5 a ja 7 a ja olukord on päris hea, mõnikord küll öösel ärkavad ega suuda kohe uuesti uinuda, aga üldiselt võib rahul olla.

Mul laps 1a6k ja magab öösel 1.5 tunni kaupa. Korra ärkab, panen luti ja tavaliselt jääb kohe uuesti magama. Aga oli minulgi sama mure ja rääkisin perearstiga, kes suunas meid neuroloogi juurde. Neuroloog kuulas meie muret ja jälgis last. Lapse arengu ja kõige muuga oli väga rahul. Lõpuks ütles, et lapsel on lihtsalt lühike unetsükkel ja teha pole midagi. Tuleb üle elada.

Minu laps on hetkel 2a7k vana ja vahel harva magab terve öö. Enamasti ärkab 1-2x öösel. Magamine on tal alguses peale selline minu jaoks kurnav olnud. Alla aastaselt ärkas igal öösel keskmiselt 4-7x öö jooksul, aga on olnud ka palju öid mil ta ärkab 10+ korda. Aastaselt hakkas ärkama 3-4x öösel ja kaheselt ärkas ta 2x öösel, aga see eest algasid siis tal jubedad nutuhood öösiti, et ta nuttis vahel mitu tundi jutti. Nüüd õnneks enam pole olnud neid nutmisi ja magab paremini. Ei julge lähiajal lootagi, et ta hakkaks terve öö jutti magama.