Teema: Oktoobri triibupüüdjad 2018

Tere! Liitun triibupüüdjatega.vanust 25. Kodus 2017 septembris sündinud tütar, keda endiselt imetan. Nüüd soovime mehega ka teist last. Päevad algasid pärast eelmist sünnitust augusti keskel ja tundus et kohe regulaarselt sest septembris olid ka õigel ajal olemas. Nüüd 14.okt pidid uuesti algama kuid seni ei midagi. Oktoobri alguses oli esimene kaitsmata vahekord, eile tegin testi mis oli negatiivne. Viimase 5-6 p jooksul on kõhus väiksed torked ja natuke ka iiveldust. Kui nüüd paari päeva jooksul päevi ei alga, teen uue testi.

Huvitav kas päevad võivad ka seetõttu hilineda, et endiselt imetan? On kellelgi kogemusi?
Ootusärevus on suur 🙂

Päkapikk

#2945711:

R – mul veel kohe IVF ei tule.

Just kirjutasin arstiga, et see kuu on skeem Clostilbegyt + Duphaston.

Ovitrelle jääb vahepealt ära ja UH-d ka tsükli keskel ei tehta.

Huvitav, millest selline lähenemine, aga no ju arst teab, mida teha.

Eks siis pole midagi kui jälle uus kuu ja pöidlad pihus ja äkki õnnestub!

Siis sul on sama nagu minul. Peale esimest rohtudega + ovitrelle tsüklit tuli tavaline rohtudega ilma ovitrelleta (arsti valearvutuste tõttu muidugi) ja nüüd siis homme ootan päevi ja IUI järgmine/ülejärgmine nädal. Nibud/rind endiselt valusad. Mitte niipalju kui nädalavahetusel, aga siiski veel piisavalt valusad. Kui sul peaks veel üks rohtudega tulema, siis oleme IVFi ajaks sama kaugel. Tegelikult on hea, et keegi on samas kohas ning meil tsüklidki vist paari päevase vahega????

R

Kah uuesti siin kahjuks…:(

Kodus kasvamas üks 8-aastane poiss.

2016 oli seismajäänud rasedus teise kuu pealt.
2017 veebruaris emakaväline.
2017 sept oodatud triibud. Kuniks märtsis Dr Šhoisi juures saime teada, et lapsel väga raske südamerike. Kõik eelnevad uuringud(kuklavolt, looteanatoomia)olid korras… Kõik lihatsalt varises kokku, sel hetkel.

Diagnoos oligi, väga raske südamerike, pidin sünnitama Tartus. 30.05 kell 5.50 läksid mul kodus voodis veed. Nädalaid siis 38. 6.20 jõudsime Pärnu kiirabisse kontrolli, et kas võime ise Tartu sõita või peab kiirabiga minema. Kutsuti kiirabi, valud iga 4 minuti järgi, kiirabi hakkas sõitma 7.16. Mees hakkas oma autoga otse Tartu poole sõitma. Kell 7.27 Pärnu kiirabi tellis Tartust vastu reanimobiili, sest nemad olid ainult õed, mitte artsid. Natuke enne Viljandisse jõudmist tuli kõne Tartust, kus öeldi, et üleandmine tehakse Viljandi haiglas. Seal siis viidi mindi EMO-sse, kus ootasime reanimobiili Tartust. Kuid tuli vale auto, selline millega saab tranasportida ainult last(kuvöösiga). Edasi viidi mind Viljandi haigla sünnitusosakonda, et pean seal sünnitama, arst kontrollis avatust, leidis et see 5cm ja arvas, et tellime nüüd veelkord reanimobiili Tartust. Telliti siis… Pm valutasin siis üksinda Viljandi haigla sünnitusosakonnas, õed rääkisid kõrvaltoas minu haigusloost…. Kiirabi tuli üle 45 minuti oodata….Tartusse jõudsin 11.30….Ja pisike beebi sündis 13.10. Kaalus 2340 ja oli 48 cm pikk. Pärast sünnitust viidi ta kohe ära, ei olnud nahk-naha kontakti. Teda nägin esimest korda 31.05, kui jõudsin lastehaiglasse kõndida…. Sel päeval siis leiti mulle koht lastehaigla üldpediaatria osakonna palatisse koos noorte tüdrukutega. Järgmisel päeval aga pandi samasse tuppa teismeline poiss ja kolmandal päeval veel üks teismeline poiss. Siis lõpuks koliti mind ühe noore emaga ühte palatisse. Enamik aega veetsin laste reanimatsioonis Lukase juures. Rinnapiima pumpasin erinevates wc-des, sest neil pole selleks kohti. Öeldigi, et võite wc-s seda teha….Talle tehti igasuguseid uuringuid, kuid ei nähtud midagi head… 4.06 sain ta endale tunniks ajaks sülle. Järgmisel päeval sain teda veel pool tundi süles hoida ning 3 tundi hiljem meie väike pojake lahkus kõigest 6 päevasena…

Peast rasedus ei jõudnudki kõhtu. Negatiivseks mu testid jäid ja liigun edasi novembri triibutajate juurde… 🙁 Nüüd lähiajal peakski ka OV olema ja nov algus peaks siis loodetavasti triibulised saama. Jätkuvalt püüame regulaarsusega täppi panna ja Ov-teste veel kasutusele ei võtaks, aga kui samas vaimus edasi läheb, siis mõtlen küll nende peale…

Palju õnne nendele triibutajatele, kes oma tiibulised kätte said! Olen küll kade, kuid hea meel teie üle! 🙂

#2946341:

Kah uuesti siin kahjuks…:(

Kodus kasvamas üks 8-aastane poiss.

2016 oli seismajäänud rasedus teise kuu pealt.

2017 veebruaris emakaväline.

2017 sept oodatud triibud. Kuniks märtsis Dr Šhoisi juures saime teada, et lapsel väga raske südamerike. Kõik eelnevad uuringud(kuklavolt, looteanatoomia)olid korras… Kõik lihatsalt varises kokku, sel hetkel.

Diagnoos oligi, väga raske südamerike, pidin sünnitama Tartus. 30.05 kell 5.50 läksid mul kodus voodis veed. Nädalaid siis 38. 6.20 jõudsime Pärnu kiirabisse kontrolli, et kas võime ise Tartu sõita või peab kiirabiga minema. Kutsuti kiirabi, valud iga 4 minuti järgi, kiirabi hakkas sõitma 7.16. Mees hakkas oma autoga otse Tartu poole sõitma. Kell 7.27 Pärnu kiirabi tellis Tartust vastu reanimobiili, sest nemad olid ainult õed, mitte artsid. Natuke enne Viljandisse jõudmist tuli kõne Tartust, kus öeldi, et üleandmine tehakse Viljandi haiglas. Seal siis viidi mindi EMO-sse, kus ootasime reanimobiili Tartust. Kuid tuli vale auto, selline millega saab tranasportida ainult last(kuvöösiga). Edasi viidi mind Viljandi haigla sünnitusosakonda, et pean seal sünnitama, arst kontrollis avatust, leidis et see 5cm ja arvas, et tellime nüüd veelkord reanimobiili Tartust. Telliti siis… Pm valutasin siis üksinda Viljandi haigla sünnitusosakonnas, õed rääkisid kõrvaltoas minu haigusloost…. Kiirabi tuli üle 45 minuti oodata….Tartusse jõudsin 11.30….Ja pisike beebi sündis 13.10. Kaalus 2340 ja oli 48 cm pikk. Pärast sünnitust viidi ta kohe ära, ei olnud nahk-naha kontakti. Teda nägin esimest korda 31.05, kui jõudsin lastehaiglasse kõndida…. Sel päeval siis leiti mulle koht lastehaigla üldpediaatria osakonna palatisse koos noorte tüdrukutega. Järgmisel päeval aga pandi samasse tuppa teismeline poiss ja kolmandal päeval veel üks teismeline poiss. Siis lõpuks koliti mind ühe noore emaga ühte palatisse. Enamik aega veetsin laste reanimatsioonis Lukase juures. Rinnapiima pumpasin erinevates wc-des, sest neil pole selleks kohti. Öeldigi, et võite wc-s seda teha….Talle tehti igasuguseid uuringuid, kuid ei nähtud midagi head… 4.06 sain ta endale tunniks ajaks sülle. Järgmisel päeval sain teda veel pool tundi süles hoida ning 3 tundi hiljem meie väike pojake lahkus kõigest 6 päevasena…

Väga kurb ☹ uskumatult vaprad olete! Soovin kogu südamest õnnestumist!!
Endal täna CD20, mingeid erilisi tunnuseid pole, kui siis kerge alaseljavalu.

-kroko-

Endal täna CD27/DPO14 ja nagu peaksid päevad algama. Täna hommikul nagu oli imelik alakõht ning siis jälle mitte. Natuke taas tunnen end teistmoodi kõhust ja rinnad hellad. Ilmselt õhtul või homme siis ikkagi päevad kohal.

R

Sain positiivse testi 02.10 ja käisin kohe ka arstil 05.10, arst sellel hetkel rasedust ei näinud, mitte midagi mis viitakski sellele ei näinud.
Täna käisin uuesti peaks olema 6+6, aga arst rasedust ei leidnud. Otsis igatpidi vaatas põhjalikult ning ei näinud ka emakavälist rasedust.. vähemalt veel.
Tehti HCG test ja see oli 913.. mis tabeleid vaadates tundub madalam, kui peaks.Reedel uuesti.
Kõht valutab nagu hakkaksid päevad ja nii tegelikult juba 3 nädalat. Eile tuli ka pruunikat voolust, aga seda vaid korraks ja täna mind läbivaadates arst seda ka nägi.
Mida arvata? Hirmsasti kardan, et emakaväline. Varasemalt olnud peetumine 5-6 nädal.
Mis teie HCG on olnud 6+6 paiku? On kellelgi olnud sarnast kogemust?

Pähkel12 – pöidlad pihku siis ja loodetavasti õnnestub. Kas tahaksid oma skeemidest pisut rääkida lähemalt ja kas oled ka IUId proovinud?

R

#2946341:

Kah uuesti siin kahjuks…:(

Kodus kasvamas üks 8-aastane poiss.

2016 oli seismajäänud rasedus teise kuu pealt.

2017 veebruaris emakaväline.

2017 sept oodatud triibud. Kuniks märtsis Dr Šhoisi juures saime teada, et lapsel väga raske südamerike. Kõik eelnevad uuringud(kuklavolt, looteanatoomia)olid korras… Kõik lihatsalt varises kokku, sel hetkel.

Diagnoos oligi, väga raske südamerike, pidin sünnitama Tartus. 30.05 kell 5.50 läksid mul kodus voodis veed. Nädalaid siis 38. 6.20 jõudsime Pärnu kiirabisse kontrolli, et kas võime ise Tartu sõita või peab kiirabiga minema. Kutsuti kiirabi, valud iga 4 minuti järgi, kiirabi hakkas sõitma 7.16. Mees hakkas oma autoga otse Tartu poole sõitma. Kell 7.27 Pärnu kiirabi tellis Tartust vastu reanimobiili, sest nemad olid ainult õed, mitte artsid. Natuke enne Viljandisse jõudmist tuli kõne Tartust, kus öeldi, et üleandmine tehakse Viljandi haiglas. Seal siis viidi mindi EMO-sse, kus ootasime reanimobiili Tartust. Kuid tuli vale auto, selline millega saab tranasportida ainult last(kuvöösiga). Edasi viidi mind Viljandi haigla sünnitusosakonda, et pean seal sünnitama, arst kontrollis avatust, leidis et see 5cm ja arvas, et tellime nüüd veelkord reanimobiili Tartust. Telliti siis… Pm valutasin siis üksinda Viljandi haigla sünnitusosakonnas, õed rääkisid kõrvaltoas minu haigusloost…. Kiirabi tuli üle 45 minuti oodata….Tartusse jõudsin 11.30….Ja pisike beebi sündis 13.10. Kaalus 2340 ja oli 48 cm pikk. Pärast sünnitust viidi ta kohe ära, ei olnud nahk-naha kontakti. Teda nägin esimest korda 31.05, kui jõudsin lastehaiglasse kõndida…. Sel päeval siis leiti mulle koht lastehaigla üldpediaatria osakonna palatisse koos noorte tüdrukutega. Järgmisel päeval aga pandi samasse tuppa teismeline poiss ja kolmandal päeval veel üks teismeline poiss. Siis lõpuks koliti mind ühe noore emaga ühte palatisse. Enamik aega veetsin laste reanimatsioonis Lukase juures. Rinnapiima pumpasin erinevates wc-des, sest neil pole selleks kohti. Öeldigi, et võite wc-s seda teha….Talle tehti igasuguseid uuringuid, kuid ei nähtud midagi head… 4.06 sain ta endale tunniks ajaks sülle. Järgmisel päeval sain teda veel pool tundi süles hoida ning 3 tundi hiljem meie väike pojake lahkus kõigest 6 päevasena…

Oehh ???? kohutav.
Ma täna niigi korraliku peatäie nutnud, nende 3 lapse kaotanud vanematele mõeldes 🙁
Vahest on ikka kõik nii ääretult ebaõiglane ja ei mahu pähe.
Kas ma võin ühe küsimuse küsida? Kui see on raske teema, võib loomulikukt vastamata jätta.
Miks otsustasid veel Shoisi juurde uh minna, kui kõik eelnevad uh olid ok? Või oligi plaaniline uh?

Muna

#2946812:

#2946341:

Kah uuesti siin kahjuks…:(

Kodus kasvamas üks 8-aastane poiss.

2016 oli seismajäänud rasedus teise kuu pealt.

2017 veebruaris emakaväline.

2017 sept oodatud triibud. Kuniks märtsis Dr Šhoisi juures saime teada, et lapsel väga raske südamerike. Kõik eelnevad uuringud(kuklavolt, looteanatoomia)olid korras… Kõik lihatsalt varises kokku, sel hetkel.

Diagnoos oligi, väga raske südamerike, pidin sünnitama Tartus. 30.05 kell 5.50 läksid mul kodus voodis veed. Nädalaid siis 38. 6.20 jõudsime Pärnu kiirabisse kontrolli, et kas võime ise Tartu sõita või peab kiirabiga minema. Kutsuti kiirabi, valud iga 4 minuti järgi, kiirabi hakkas sõitma 7.16. Mees hakkas oma autoga otse Tartu poole sõitma. Kell 7.27 Pärnu kiirabi tellis Tartust vastu reanimobiili, sest nemad olid ainult õed, mitte artsid. Natuke enne Viljandisse jõudmist tuli kõne Tartust, kus öeldi, et üleandmine tehakse Viljandi haiglas. Seal siis viidi mindi EMO-sse, kus ootasime reanimobiili Tartust. Kuid tuli vale auto, selline millega saab tranasportida ainult last(kuvöösiga). Edasi viidi mind Viljandi haigla sünnitusosakonda, et pean seal sünnitama, arst kontrollis avatust, leidis et see 5cm ja arvas, et tellime nüüd veelkord reanimobiili Tartust. Telliti siis… Pm valutasin siis üksinda Viljandi haigla sünnitusosakonnas, õed rääkisid kõrvaltoas minu haigusloost…. Kiirabi tuli üle 45 minuti oodata….Tartusse jõudsin 11.30….Ja pisike beebi sündis 13.10. Kaalus 2340 ja oli 48 cm pikk. Pärast sünnitust viidi ta kohe ära, ei olnud nahk-naha kontakti. Teda nägin esimest korda 31.05, kui jõudsin lastehaiglasse kõndida…. Sel päeval siis leiti mulle koht lastehaigla üldpediaatria osakonna palatisse koos noorte tüdrukutega. Järgmisel päeval aga pandi samasse tuppa teismeline poiss ja kolmandal päeval veel üks teismeline poiss. Siis lõpuks koliti mind ühe noore emaga ühte palatisse. Enamik aega veetsin laste reanimatsioonis Lukase juures. Rinnapiima pumpasin erinevates wc-des, sest neil pole selleks kohti. Öeldigi, et võite wc-s seda teha….Talle tehti igasuguseid uuringuid, kuid ei nähtud midagi head… 4.06 sain ta endale tunniks ajaks sülle. Järgmisel päeval sain teda veel pool tundi süles hoida ning 3 tundi hiljem meie väike pojake lahkus kõigest 6 päevasena…

Oehh ???? kohutav.

Ma täna niigi korraliku peatäie nutnud, nende 3 lapse kaotanud vanematele mõeldes ????

Vahest on ikka kõik nii ääretult ebaõiglane ja ei mahu pähe.

Kas ma võin ühe küsimuse küsida? Kui see on raske teema, võib loomulikukt vastamata jätta.

Miks otsustasid veel Shoisi juurde uh minna, kui kõik eelnevad uh olid ok? Või oligi plaaniline uh?

Muna

Dr Shoisi juurde läksime, sest tahtsime 3d/4d uh dvd-le mälestuseks. Ta hakkas tegema uh-d ja suht kohe ütles, et südamega on väga valesti. Kutsus meid siis sama päev kella 17neks tagasi, et põhjalikumalt uurida. Ja selgus et väga harudlane rike 1:100 000-le. Muidu olin rasedusega arvel Pärnus.

#2947040:

Olen siin tutikas ????

Oleme soovinud last 4 aastat, märtsis alustasime arside vahet käimist. Nüüd Novavitas. Täna hommikul môtlesin, et ammu pole nii halb enesetunne olnud ja tegin testi, mis oli positiivine ???? Jooksin kohe vannituppa tagasi, et vaadata kas oli ikka rasedustest v Ov ???? aga ei, ikka rasedus ???? Ma küll ei suuda veel uskuda, aga tugev joon oli nii, et ei pidanud otsima ega kissitama ???? kuigi päevad olid 1-3 sep. :S

Nii väga väga loodan, et kôik sujub ????

Ei tea kas veretest ka näitaks juba?

Soovim kõigile PÄIKEST! ????

Veretest näitab juba enne rasedustesti 🙂

Loodan ka, et jääb püsma! Palju õnne! 🙂
Ma loodan, et ma ise päris 10 kuud proovima ei pea. Hetkel seljataga 3x proovimist alates augustist, millest esimese korra osas polnud mingeid ootusi (OV oli vahetult peale spiraali eemaldamist).

Täna käisin aga apteegis rasedusteste ostmas (SUUR VIGA – tean, et ei kannata oodata ja kasutan need esimesel võimalusel ära…) ja ühtlasi mõtlesin ka siin eelnevate kommentaaride peale ning ostsin LIVSANE OV-testid. Eks ma neid veits salaja tegema pean, sest tulevane papa ei soovi liigset pinget selle teadmisega, et “NÜÜD ON AEG” :D.

Küll aga tekkis mul küsimus, kuidas õiget testimise aega arvutada? Just see kuu juhtus nii, et 2 päeva määris mul (esimesel veidi vähem, teisel juba rohkem) ning nö kolmandal päeval hakkasid korralikult päevad. Millise päeva järgi peaksin lugema tsüklit alanuks? Ise hetkel märkisin selle kolmanda päeva, kuid testimiseks ehk peaksin arvestama pigem varajasema/keskmise – teise päev?

Oi kui väga ma loodan, et see testimine aitab tulemusele kaasa…

Olen 36 a 🙂 mul on kaks last, 17 ja 8. Soov oli 1 veel saada, aga aastatega oli kaks katkemist. Hakkasin käima Dr.Väina juures. Tema kirjutas mulle välja rohud ( hiljem kodus võin vaadata nime ) neid tuli vôtta 5p pidid stimuliseerima emakat. Kahjuks ei aidanud ka need. Novavitas tehti mulle kôik uuringud mida tehtud polnud. Sain esmaspäeval vastused, et kôik korras. Nüüd pidid hakkama uurima seemneraku DNA-d, aga nûûd tulid hoopis triibud 🙂

Tuu-tiki, ma vist hakkan ära keerama ????, dpo15 ja päevi pole. Eile oleksid pidanud hakkama ja eile/täna on vahepeal tunne nagu käiksid päevad, st kuidagi ebamugav on, aga vaid aegajalt. Sellega nüüd ilmselt sõnusin ära ja algavad kindlasti päevad õhtul.???? oijah, RT ka ei hakka ostma, see kutsub alati päevad esile ja siis on test ootel ja mõttetult raisatud raha.

R

#2946934:

#2946812:

#2946341:

Kah uuesti siin kahjuks…:(

Kodus kasvamas üks 8-aastane poiss.

2016 oli seismajäänud rasedus teise kuu pealt.

2017 veebruaris emakaväline.

2017 sept oodatud triibud. Kuniks märtsis Dr Šhoisi juures saime teada, et lapsel väga raske südamerike. Kõik eelnevad uuringud(kuklavolt, looteanatoomia)olid korras… Kõik lihatsalt varises kokku, sel hetkel.

Diagnoos oligi, väga raske südamerike, pidin sünnitama Tartus. 30.05 kell 5.50 läksid mul kodus voodis veed. Nädalaid siis 38. 6.20 jõudsime Pärnu kiirabisse kontrolli, et kas võime ise Tartu sõita või peab kiirabiga minema. Kutsuti kiirabi, valud iga 4 minuti järgi, kiirabi hakkas sõitma 7.16. Mees hakkas oma autoga otse Tartu poole sõitma. Kell 7.27 Pärnu kiirabi tellis Tartust vastu reanimobiili, sest nemad olid ainult õed, mitte artsid. Natuke enne Viljandisse jõudmist tuli kõne Tartust, kus öeldi, et üleandmine tehakse Viljandi haiglas. Seal siis viidi mindi EMO-sse, kus ootasime reanimobiili Tartust. Kuid tuli vale auto, selline millega saab tranasportida ainult last(kuvöösiga). Edasi viidi mind Viljandi haigla sünnitusosakonda, et pean seal sünnitama, arst kontrollis avatust, leidis et see 5cm ja arvas, et tellime nüüd veelkord reanimobiili Tartust. Telliti siis… Pm valutasin siis üksinda Viljandi haigla sünnitusosakonnas, õed rääkisid kõrvaltoas minu haigusloost…. Kiirabi tuli üle 45 minuti oodata….Tartusse jõudsin 11.30….Ja pisike beebi sündis 13.10. Kaalus 2340 ja oli 48 cm pikk. Pärast sünnitust viidi ta kohe ära, ei olnud nahk-naha kontakti. Teda nägin esimest korda 31.05, kui jõudsin lastehaiglasse kõndida…. Sel päeval siis leiti mulle koht lastehaigla üldpediaatria osakonna palatisse koos noorte tüdrukutega. Järgmisel päeval aga pandi samasse tuppa teismeline poiss ja kolmandal päeval veel üks teismeline poiss. Siis lõpuks koliti mind ühe noore emaga ühte palatisse. Enamik aega veetsin laste reanimatsioonis Lukase juures. Rinnapiima pumpasin erinevates wc-des, sest neil pole selleks kohti. Öeldigi, et võite wc-s seda teha….Talle tehti igasuguseid uuringuid, kuid ei nähtud midagi head… 4.06 sain ta endale tunniks ajaks sülle. Järgmisel päeval sain teda veel pool tundi süles hoida ning 3 tundi hiljem meie väike pojake lahkus kõigest 6 päevasena…

Oehh ???? kohutav.

Ma täna niigi korraliku peatäie nutnud, nende 3 lapse kaotanud vanematele mõeldes ????

Vahest on ikka kõik nii ääretult ebaõiglane ja ei mahu pähe.

Kas ma võin ühe küsimuse küsida? Kui see on raske teema, võib loomulikukt vastamata jätta.

Miks otsustasid veel Shoisi juurde uh minna, kui kõik eelnevad uh olid ok? Või oligi plaaniline uh?

Muna

Dr Shoisi juurde läksime, sest tahtsime 3d/4d uh dvd-le mälestuseks. Ta hakkas tegema uh-d ja suht kohe ütles, et südamega on väga valesti. Kutsus meid siis sama päev kella 17neks tagasi, et põhjalikumalt uurida. Ja selgus et väga harudlane rike 1:100 000-le. Muidu olin rasedusega arvel Pärnus.

Nüüd sa hirmutasid mind ka ära, sellega et Pärnus ei nähtud rasket südameriket ????