Esileht Lapse ootamine Oodatud beebi, aga ei taha enam suhtes olla

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Oodatud beebi, aga ei taha enam suhtes olla

Postitas:
Kägu

Hei!

Olen näinud, et siin räägitakse mitte ainult rasedusest ning selle ilust ja valust vaid ka teistest muredest.

Olen ootamas oma esimest last. Ta on väga oodatud ja armastatud! Aga ma tunnen, et ma ei taha enam lapse isaga suhtes olla. Ei, ta ei ole halb mees! Koos oleme olnud ligi 2 aastat. Kõik on enam-vähem hästi. Aga meie elud on niivõrd erinevad. Mina olen näiteks täielik igasuguste mõnuainete vastand, aga tema teeb ja KÕIK ta sõbrad ka. Nende jaoks on see normaalsus. Ja see tekitab meil palju probleeme. Ta küll ütleb, et tema enam minu pärast ei tee, aga samas kui sõpradega käib väljas, siis see kahtlus/muretsemine jääb alati, et äkki ikka teeb/tegi. Nad suhtlevad sel teemal juba nagu see oleks nii tavapärane, aga mulle need asjad üldse ei meeldi ja mulle ei sobi, kui mu kaaslane neid teeb. Seega jah, tema elu ja minu elu on väga erinevad ja nüüd ma tunnen, et olen kuidagi lõksus. Ma ei taha ülejäänud elu ka kuulata nende ainete kohta ja muretseda alati kui ta väljas käib. Me ei saa kunagi ka tema sõpradega koos istumist teha või peole minna, sest kõik nad jälle teevad midagi ja siis ma tunnen ennast ebamugavalt. Ja samas ei saa ta ka minu sõpradega hästi läbi, sest on erinevad maailmavaated. Seega koos ei saa sõprade seltskonda minna.

Ja nüüd ma tunnen väsimust kõigest sellest. Ja ma ei taha ülejäänud elu samamoodi olla. Tahaks, et meil oleks mehega ükski ühine huvi, et oleksid ühised sõbrad, kellega koos ringi reisida või veini õhtut teha. Ma mingil määral loodan, et need raseda hormoonid, aga samas need asjad olid enne rasedust. Ma tõesti ei tea, millest ma olin pimestatud või ei tahtnud näha, et see oli eos juba vale otsus oma mehega laps saada. Aga ka mees väga tahtis last! Me andsime beebile võimaluse tulla ja ta otsustaski meid just oma vanemateks valida.

Ma ei saa sellest teemast kellegagi rääkida. Mulle ei meeldi sõpradele oma suhtest rääkida, sest see suhe on ikkagi minu ja mehe vahel. Aga mul oli vaja see enda seest välja saada!

Ilusat ootusaega teile!

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu esimene mõte seda lugedes oli see, et miks sa alles peale rasedaks jäämist tegid sellise otsuse, kui juba varasemalt tundsid, et väärtused on erinevad ja sa teda usaldada ei saa? Need on väga olulised asjad toimiva suhte juures. Üksi kogu selle raseduse ja lapse eest hoolitsemisega ei ole lihtne tegeleda ning hiljem vb ka vaja last jagama hakata mehega. Kuigi tõsi, õnnetus suhtes olemist see ei õigusta. Samas kui mõtlen enda peale, siis mul olid sarnased mõtted raseduse esimestel kuudel. Mingil määral mängivad kindlasti ka hormoonid rolli. Mehega enam-vähem kõik ok, aga pmst kõik asjad – ta jutt, lõhn, kohalolek, puudutused tundusid nii vastumeelsed. Kogu aeg oli nii kehv lihtsalt olla, et ei suutnud üldse suhtesse panustada.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks rasedus ja lapse saamine ole tõesti selline suurem elumuutus, mis kõike raputab ja ehk ka teisiti mõtlema paneb.

Minu esimene mõte oli ka rasedushormoonide juures, sest siin on ikka neid lugusid olnud, et kuidas muidu armas mees on korraga vastikuks muutunud. Samas kogu teksti lugedes tundub, et siin ei ole mitte niivõrd see probleemiks kui võrd lihtsalt elu üle laiemalt järele mõtlemine…

Ma olen täiesti nõus, et kui ikka midagi ühist pole ja isegi ühises seltskonnas väljas käia ei saa, siis see on oluline probleem. Samas kas mees on sulle päriselt andnud põhjust kahtlustada teda mõnuainete tarbimises? Kas kuidagi käitumises erinevus vm? Juhul kui mitte, siis see osa on küll see, mida ise enda juures harjutada – usalda, et ta peab teie kokkulepetest.

Pere loomine võib tuua kaasa ka muutusi sõpruskondades, ehk leiate uued ühised tuttavad? Eks see eeldab, et ka mees saab aru, et mitte ainult naine ei saa last vaid ikka mõlemad. Et mõlemad peavad oma käikudes ja eluviisides muutusi tegema ning enam ei ole sinu soovid kõige keskmes.

Kui siiski tunned, et ei suuda ega soovi selle mehega ühist elu jätkata, siis ma arvan, et lahku on parem kolida enne lapse sündi. Vähemalt minu jaoks on elu olnud pärast lapse sündi keerukam ja igasugused kolimised, remondid ääretult stressirohked.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ehk tasuks mehele samamoodi enda mõtetest ausalt ja avatult rääkida ning niiöelda piire veidike kehtestada – väljendada, mis on sinu arvates tema kui elukaaslase ja lapse isana ok ja mis mitte. Vb see paneks teda tõsisemalt mõtlema asjade üle, kui kaalul nii suur asi. See on loomulik, et peale lapse saamist tuleb mõlemal lapsevanemal mõningaid muudatusi enda elustiilis jms teha.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tänan kõõiki, kes siiani vastanud!

Mees ise minuga väga hea! Hooliv, muretseb minu ja lapse pärast ja tahab kõike lapsele ja mulle pakkuda. Sp ma ütlen, et mees ise ei ole halb. Ma väga armastan teda ja tema mind. Aga mind tõukab temast eemale, kui ta teeb minu jaoks liiga sagedasti mõnuaineid. Ka kanep on mõnuaine ja seda ta teeb. Seda ma tean kindlalt, sest ta ütleb seda kui küsin ja kui ta sõpradega, siis tean ka, et ta teeb pm alati. Tundub süütu ja paljude jaoks ongi see süütu. Ma ei tule siin ütlema, et kes teevad on pahad vms. Teised tehku kui tahavad ja mind see ei häiri, aga mind häirib kui minu mees teeb. Meil oli suhte alguses kokkulepe, et võib harva teha kanepit, aga tundub, et tema sai sellest aru, et tal nüüd vabad käed ja teeb palju tahab jne. Ja võibolla ma mõtlengi hormoonide pärast üle, sest ta ei tee iga päev seda. Mitte isegi iga nädal, aga minu jaoks ikkagi liiga sagedasti. Muidugi praegu selline periood ka, kus tal kaks reisi pm järjest sõpradega ja seal tehase seda igapäevaselt.

Kui ma ise seda siia kirjutan, siis tundub, et mõtlen täiega üle ja asi ei ole üldse hull jne. Aga mikskipärast see ikkagi kriibib hinge ja lükkab mind temast eemale. Ma tunnen, et tahaks oma mindseti muuta ja mitte talle välja näidata, et see mind häirib. Ikkagi tema tervis ja tema elu. Aga see on ikkagi kuidagi nii minu põhimõtete vastu…

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ära veel lootust kaota! Kui mees last tahtis, siis anna talle ka võimalus. Ma ise märganud, et beebiga väga ruttu emadel pidevalt kodus olles tekib vilumus ja kõik tuleb rutem. Siis tuleb osata olla vait, mitte targutada ja lasta mehel ka tegutseda. Minna aegajalt ise välja. Mul esimese lapse ajal oli ülikool nv ja see andis meeletult juurde, mees sai lapsega segamatult olla ja ma ei vøtnud seda emarolli üksi kanda.

Edasi! Kõik need nääklemised ja varasemad mured on ikkagi kadunud pereks kasvamisega.  Absoluutselt on sõpruskonnad vahetunud ja tekkinud isegi nö kolmandad sõbrad, kellel sarnases vanuses lapsed ja reisidel nii, et lapsed saavad koos mängida ja ise kokteili juua. Meil oli endal ka väike töökaaslaste grupp, kellega varem ei suhelnud aga lapsed samas vanuses ja hakkasime kokku saama. Tänaseks sõbrad ja juba teine ring lapsigi koos kasvanud.
Muidugi võib juhtuda, et väärtused ei olegi samas ja kasvate lahku. Kuid seda näitavad ikkagi paar järgmist aastat. Kui mehel hea süda, siis vb ei taha ta isegi neid sõpru ühel hetkel oma lapse lähedale.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina näen kahte peamist teemat, mis tuleb sul läbi mõelda.

Esiteks, narkoteema – ütled, et mees on sulle lubanud, et ta enam ei tee, aga tegelikult teeb ta ikkagi regulaarselt edasi. Kui sinu jaoks on narkootikumide tarvitamine vastuvõetamatu, siis tuleb jalg maha panna ja nii talle öeldagi. Ja kui ta oma lubadust jälle murrab, siis pead mõtlema (ja temaga arutama), kas sellise mehega, kes ei suuda oma naise ja pere jaoks lubadustest kinni hoida ning rikub neid juba korduvalt, tahad sa üldse koos olla ning kas tema peale saab üldse kindel olla.

Teiseks on aga suurem probleem, et ütled, et sul pole temaga mitte ühtegi ühist huvi ning tema ei saa läbi mitte ühegi sinu sõbra ja sina ei saa läbi mitte ühegi tema sõbraga. Sellega tuleb tegelema hakata, sest väga raske on tervislikku suhet hoida, kui kaaslasega mitte ühtegi ühist huvi ega sõpra pole. Mõtle läbi, kas sul on mehega ikkagi midagi (nt sportimine, kultuur, matkamine, mesiterdamine, aiandus), mis teile mõlemale meeldib, ning tee ettepanek hakata midagi selles vallas koos tegema. Nt kui seni oled sina tegelenud jooksmise ja tema rattaga sõitmisega, siis tee ettepanek, et hakkate koos ujumas käima (suvaline näide). Sõpradega on sama. Ega selle jaoks, et kellegagi läbi saada ja sõbrustada, ei pea olema sama maailmavaade. Kui mees ei saa sinu sõpradega ikka üldse suheldud, sest “maailmavaated” ei klapi, siis on seegi ikkagi ohumärk.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma TA asemel teadvustaksin endale, et kanepi omamine, rääkimata selle jagamisest või levitamisest sõprade seas, rääkimata selle müümisest, on Eestis kuritegu.

Olenevalt kogusest ja korduvusest võib su mees saada kopsaka trahvi või paaaaaaljudeks aastateks vangi minna. Tõenäolisemalt küll esimesel korral trahv, teisel korral ka, kolmandal korral 6 kuud vangistust jne.

Sa ei tea kunagi, kes ette kannab politseile. Diilerist naabrini, mõnest su mehe sõbra naisest suvalise pealtnägijani. Lõpuks võib lihtsalt politseile otse vahele jääda. Minu ees on näiteks lennujaamas rahva silme all korjatud ära abielupaar, kellelt leiti (st koer leidis) ilmselt mingi väiksem kogus kanepit. Tean neid. Nüüd teavad kõik, kes seal lennujaama-alal olid (polnud Eestis, aga Eestisse lennu eel).

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil oli suhte alguses kokkulepe, et võib harva teha kanepit,

See ei ole mingi kokkulepe ega asi. See on seeriast, et võid aegajalt palga maha mängida või võid aegajalt end umbselt täis kaanida. Kui selline asi on juba probleemiks ja teemaks – TA-l oli, siis need lepped sõlmitakse väga selgelt. Näiteks minu sõbranna õde on šopahoolik. Kingad ja päikeseprillid. Temal on oma mehega kokkulepe, et iga kvartal võib ta osta ühed kingad või saapad pluss ühed spordi- või matkajalatsid. Ja seda iga kvartali viimasel nädalal. Ja kaks paari prille, ühed kevadepoole, teised suvepoole. Konkreetselt numbri ja kuupäevaga, mitte, et aegajalt võid osta. Lõpuks ostnuks ikka kuus 10-15 paari jalatseid, nagu enne oli.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna olete alles 2 aastat koos olnud, sai otsus pere luua ehk liig vara tehtud? Nüüd hakkavad roosad prillid vaikselt eest ära tulema ning kahtlused mõttesse siginema, sest reaalsus jõuab kohale, millega end sidunud oled.

Olen ise väga noorena olnud suhtes mehega, kes kanepit tarvitas. Temaga tuli kaasa samasugune sõprusring, kus liikusid ka muud ained. Ka mees tegi minevikus kangemat kraami. Muidugi käis asja juurde ka see kanepi kasulikkust kiitev jutt ja kuidas temal pole mingit sõltuvust. Ise kraapis oma grinderist veel viimast kiffi ka kokku, kui parasjagu polnud enam, mida suitsetada.

Mina ei joonud alkoholigi, rääkimata teiste mõnuainete tarbimisest, nii et mulle oli ühtviisi vastukarva nii purjus kui ka pilves olevate inimeste käitumine. Mees oli ka muul moel problemaatiline, aga kokkuvõtteks on ju inimese juures kõik tervikuna omavahel seotud. See ikkagi ütleb nii mõndagi selle kohta, kes mõnuaineid tarvitab ja kellega ta end ümbritsenud on. Mitte kunagi ei valiks ma endale kõrvale enam kaaslast, kellele sümpatiseerivad narkootikumid, ammugi ei tahaks ma sellist oma lapse isaks.

Sina aga ütled, et sul on hea mees, ju tema tarvitamine siis sama palju teie elu ei mõjuta. Mis sulle tegelikult muret valmistab, kas tooksid täpsemalt välja?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa ju tead, et on ülisuur tõanäosus, et juhtub üks kahest. Kas hakkab tarvitama kangemaid narkootikume või kukub kinni. Või mõlemat. Või saab trahvi ja kurjategija nime külge.

Ma pole küll suurem ultimaatumite pooldaja, aga antud juhul annaksin ultimaatumi. Kuna kanepi jäljed on veres kaks nädalat ja uriinis kuni kuu aega, siis kui tahaks mu elus osaleda, toob kuni lapse sünnini iga kolme nädala tagant tõendi, et uriinis ei leitud kanepi ega muu narkootikumi jälgi. Kui armastab, teeb ära. Vat ja alles siis vaataksin, kas saab minu ja lapse pereliikmeks või elagu omaette, lapsega kohtub ainult järelvalve all. Andku siis kohtusse, kui tahab, et tema kanepitarvitamist pikemalt arutatakse.

Võimatut pole selles midagi, sarnasus on inimestega, kelle kõiki rahaasju kontrollib aastaid ja aastakümneid hasartmängu- või alkoholisõltuvuse pärast teine pereliiga. Kusjuures sõltlase poolt vabatahtlikult, sest ta tahab selles peres olla. Kui tahab, toob need 7-8 testi või mis see iganes kokku teeb.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma tunnen, et tahaks oma mindseti muuta ja mitte talle välja näidata, et see mind häirib. Ikkagi tema tervis ja tema elu.

Oot, ma nüüd ei saa aru. Miks sa ei taha talle välja näidata, et tema kanepi tarbimine sind häirib? Teile sünnib varsti imetilluke, vaid teist sõltuv beebi ja te peate mõlemad tema eest vastutama. Mees samamoodi. Sa võta ennast nüüd kokku ja ütle mehele välja, et vastsündinu kõrvalt ei tõmba mingeid aineid.

Millegipärast arvan, et mehel on juba sõltuvus ja sa võid nõuda mida tahes, ta teeb oma kanepit edasi. Lihtsalt salaja.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Lapse ootamine Oodatud beebi, aga ei taha enam suhtes olla