Esileht Koolilaps Õpetajad ja vaimne tervis

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 88 )

Teema: Õpetajad ja vaimne tervis

Postitas:

http://tv.delfi.ee/saated/delfi-tv-erisaade-eesti-haridussusteemi-varjatud-saladus-igal-kolmandal-opetajal-voib-olla-vaimse-tervise-probleeme?id=81275565

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 06.03 21:20; 18.03 10:03; 22.03 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pole ka ime. Tegelikult on see töö hirmus. Ja mitte laste ega isegi vanemate tõttu, vaid vajaduse tõttu ennast iga 45 minuti järel ümber lülitada, kusjuures mõnes koolis piirduvad mõned vahetunnid ainult 5 minutiga ja nende jooksul puhkamine ei ole nagunii võimalik. Klassiõpetajad on tänu üldõppe levimisele sellest hullumajast välja murdmas, aga aineõpetaja on nagu sprinter, kes peab tegema 6 400 meetri jooksu järjest, igaüks ise suunas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

vajaduse tõttu ennast iga 45 minuti järel ümber lülitada

Õpilaste ümberlülitumine on veelgi kardinaalsem: 6-9 korda erinevat ainet, erineva suhtumise ja nõudmisega õpetajat, erinevad klassiruumid ja kellel veel jätkub päev huviringi v trenniga ning õhtul ka koduõppimine; koolisuhete pool veel juurde. Ja kõigeks peaks keskendumisvõimet jaguma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina küll ei mäleta, et oleks kohutavalt keeruline olnud koolis ühest tunnist teise minek oleks ülearu keeruline olnud. Läbi aegade on inimesed sedasi koolis käinud. Ainult meil siin halatakse igasugu veidrate asjade üle.
Ma olen veendunud, et probleem on nutiseadmetes-arvutites. Seal kaob ajataju ja tekib tunne, et aega pole. Minu lapsepõlves sellist probleemi ei olnud. Väga palju sai tehtud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

vajaduse tõttu ennast iga 45 minuti järel ümber lülitada

Õpilaste ümberlülitumine on veelgi kardinaalsem: 6-9 korda erinevat ainet, erineva suhtumise ja nõudmisega õpetajat, erinevad klassiruumid ja kellel veel jätkub päev huviringi v trenniga ning õhtul ka koduõppimine; koolisuhete pool veel juurde. Ja kõigeks peaks keskendumisvõimet jaguma.

Ma ei taha viriseda, aga selline totaalne ümberlülitumine ühelt ainelt teisele hoiab pigem aju värskema. Ma ei tea, mida siin peeti silmas õpetaja ümberlülitumise all, aga ilmselt seda, et sa ei jõua eelmisest tunnist veel taastuda, kui uus peale tuleb. Tuleb ka arvestada, et õpetaja roll tunnis on oluliselt aktiivsem ja pingelisem kui õpilase oma.

Siit ei tule järeldada, et ma ei mõista õpilaste probleeme ja väsimust. Lihtsalt selle ühe asja korrigeerisin.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.03 13:19; 25.03 17:51; 14.04 20:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ju nii mõistetav, sest töö on väga stressirohke ja läbipõlemise oht suur. Vaimse tervise alla lähebki stress ja depressioon ka. On väga pingeline olla maksimaalselt keskendunud tunni tegemisel 25 lapsele ja aine ja oskuste õpetamisele. Millal seda teed, otsustada ei saa, sest selle määrab koolikell ja pead olema kohe valmis. Mis sest, et endal on isiklik mure lähedase pärast või lahendasid just koolis teismeliste konflikte ja said lapsevanemalt sõimukirja. Kui kell heliseb, pead jälle särama ja kõik eelneva unustama. Nii iga päev 5-6 korda järjest. Süüa ja wc-sse saad siis kui on võimalik, mitte kui on vajalik. Vaim on tõesti väga pingul. Isegi ei pruugi olla tihti muresid, aga kohalolek on minutipealt arvestatud ja sellesse keskendumine 100%.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 21:04; 12.03 18:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ju nii mõistetav, sest töö on väga stressirohke ja läbipõlemise oht suur. Vaimse tervise alla lähebki stress ja depressioon ka. On väga pingeline olla maksimaalselt keskendunud tunni tegemisel 25 lapsele ja aine ja oskuste õpetamisele. Millal seda teed, otsustada ei saa, sest selle määrab koolikell ja pead olema kohe valmis. Mis sest, et endal on isiklik mure lähedase pärast või lahendasid just koolis teismeliste konflikte ja said lapsevanemalt sõimukirja. Kui kell heliseb, pead jälle särama ja kõik eelneva unustama. Nii iga päev 5-6 korda järjest. Süüa ja wc-sse saad siis kui on võimalik, mitte kui on vajalik. Vaim on tõesti väga pingul. Isegi ei pruugi olla tihti muresid, aga kohalolek on minutipealt arvestatud ja sellesse keskendumine 100%.

Päris tühjalt kohalt sõimukirja ei saada ja see, mis sina kirjeldasid, et peres mure ja naerata ning mine klassi ette, selliselt elavad ju enamus kutsealade esindajad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.03 14:33; 20.03 18:56; 21.03 09:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 12.03 16:34; 12.03 22:23; 12.03 23:41; 13.03 06:53; 13.03 20:16; 13.03 21:48; 13.03 23:08; 14.03 00:10; 17.03 22:18; 17.03 22:27; 17.03 22:33; 17.03 22:51; 17.03 23:50; 18.03 12:19; 20.03 20:57; 21.03 22:11; 22.03 16:53; 25.03 19:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks ikka sõimukiri tuleb ka ema vaimse tervise kohalt. Aga mulle jääb arvamus, et inimestega töötades on läbipõlemine suurem. Arvuti taga, laos, ehitusel, aiandis vms ei ole nii tihedat suhtlust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 21:04; 12.03 18:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpsid õpsideks aga kuidas emadega on? Igal mitmendal emal on vaimse tervise probleeme? Perekoolgi on ärevikke ja AD-de neelajaid täis ning need on oletatavasti emad, mitte õpsid …

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Minu meelest on kurb, et kõik võivad lapsevanemaks saada. Ka sellised, kes ei saa laste kasvatamisega hakkama. Ja mida sa siis lapsest tahad, kui vanemad sellised on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.03 22:19; 12.03 23:42; 22.03 16:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 12.03 16:34; 12.03 22:23; 12.03 23:41; 13.03 06:53; 13.03 20:16; 13.03 21:48; 13.03 23:08; 14.03 00:10; 17.03 22:18; 17.03 22:27; 17.03 22:33; 17.03 22:51; 17.03 23:50; 18.03 12:19; 20.03 20:57; 21.03 22:11; 22.03 16:53; 25.03 19:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Eliitkoolides ei ole valitud õpetajad. Eliitkoolides on valitud õhkkond. Nt minu kursavend töötab ühes eliitkoolis. Ta ei olnud valitud üliõpilane. Üsna tavaline oli. Lihtsalt valdas hästi siseinfot (jälle see kurikuulus diferentseeritud reeglitega Eesti kool!). Tallinlasena sai ta endale pikemat aega ka väiksemat õpetajapalka lubada, sest kodu oli ju niikuinii olemas. Mina, maakas, pidin korterilaenu nimel mitmel rindel rabama muudel kohtadel. See kursavend õpetab praegu minu last.Kuna olen omal alal hea, siis suudan adekvaatselt aidata ka oma last. Kõik on rahul: klassikaaslased, õpetaja ja loomulikult ka mu laps.
Kas ma saan oma andekust rakendada tavakoolis õpetaja olles? Ei saa. Tavakoolis võitlen ma selliste loosunglike mõtetega lapsevanematega nagu sina (a la õpetajate palk kõrgemaks! õpetaja erialale konkurss! (mina astusin eriala õppima konkurssiga 6 inimest kohale, aga näed, Eesti lapsevanemale ikka ei kõlba!).

Mulle see “välismaa” süsteem oma kindlate reeglitega meeldib tunduvalt enam, kui Eesti hallilögases reegliteruumlis stressata ja rapsida.

Eesti lapsevanem ei teagi, kes on tegelikult hea õpetaja. Eesti lapsevanem on ise selleks liiga küündimatu. Paraku on sellele kõige küündimatumale rühmale Eesti koolides antud ülemvõim.

Ah et Eesti kool ei saagi paremaks muutuda? Eesti kool on viimaste PISA-testide põhjal juba Euroopa parim!
Kui üldse Eesti kooli paremaks muuta, siis saab seda teha seaduste ja reeglite selgepiirilise määratlemisega, et iga alaarenenud lapsevanem ka oma arvamust ülimuslikuks pidades seda välja ei julgeks köhida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 12.03 16:34; 12.03 22:23; 12.03 23:41; 13.03 06:53; 13.03 20:16; 13.03 21:48; 13.03 23:08; 14.03 00:10; 17.03 22:18; 17.03 22:27; 17.03 22:33; 17.03 22:51; 17.03 23:50; 18.03 12:19; 20.03 20:57; 21.03 22:11; 22.03 16:53; 25.03 19:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Seda “direktorit” ei maksa nüüd küll eeskujuks tuua. Fakt on see, et meil on väike õpetajatepuudus. Varsti tõenäoliselt juba suur. Ning mitte ainult meil, vaid ka mujal Euroopas. Ei taha keegi enam seda tööd teha. Ei tea, miks. Võib-olla vanemate pärast?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.03 22:19; 12.03 23:42; 22.03 16:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Eliitkoolides ei ole valitud õpetajad. Eliitkoolides on valitud õhkkond. Nt minu kursavend töötab ühes eliitkoolis. Ta ei olnud valitud üliõpilane. Üsna tavaline oli. Lihtsalt valdas hästi siseinfot (jälle see kurikuulus diferentseeritud reeglitega Eesti kool!). Tallinlasena sai ta endale pikemat aega ka väiksemat õpetajapalka lubada, sest kodu oli ju niikuinii olemas. Mina, maakas, pidin korterilaenu nimel mitmel rindel rabama muudel kohtadel. See kursavend õpetab praegu minu last.Kuna olen omal alal hea, siis suudan adekvaatselt aidata ka oma last. Kõik on rahul: klassikaaslased, õpetaja ja loomulikult ka mu laps.
Kas ma saan oma andekust rakendada tavakoolis õpetaja olles? Ei saa. Tavakoolis võitlen ma selliste loosunglike mõtetega lapsevanematega nagu sina (a la õpetajate palk kõrgemaks! õpetaja erialale konkurss! (mina astusin eriala õppima konkurssiga 6 inimest kohale, aga näed, Eesti lapsevanemale ikka ei kõlba!).

Mulle see “välismaa” süsteem oma kindlate reeglitega meeldib tunduvalt enam, kui Eesti hallilögases reegliteruumlis stressata ja rapsida.

Eesti lapsevanem ei teagi, kes on tegelikult hea õpetaja. Eesti lapsevanem on ise selleks liiga küündimatu. Paraku on sellele kõige küündimatumale rühmale Eesti koolides antud ülemvõim.

Ah et Eesti kool ei saagi paremaks muutuda? Eesti kool on viimaste PISA-testide põhjal juba Euroopa parim!
Kui üldse Eesti kooli paremaks muuta, siis saab seda teha seaduste ja reeglite selgepiirilise määratlemisega, et iga alaarenenud lapsevanem ka oma arvamust ülimuslikuks pidades seda välja ei julgeks köhida.

Kuule, õpetaja, Euroopa parim, võrdluses ei käi “kui” ees koma

Ja su tekst, millega mamuidu isegi nõus oleks, on nii tige ja ebaviisakas, et ma ei imesta, kui lapsevanematel sinuga suheldes juhe kokku jookseb. Kas lihtsalt asjast ei saaks rääkida, ilma “köhimiseta”, “tibukesteta”, “alaarenenuteta” jne? Kui sa ennast nii väljendad, ei ole sa enam tõsiseltvõetav. Ka lapsevanematele mitte

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 13.03 02:23; 16.03 19:26; 16.03 19:30; 16.03 19:36; 16.03 19:38; 16.03 19:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Eliitkoolides ei ole valitud õpetajad. Eliitkoolides on valitud õhkkond. Nt minu kursavend töötab ühes eliitkoolis. Ta ei olnud valitud üliõpilane. Üsna tavaline oli. Lihtsalt valdas hästi siseinfot (jälle see kurikuulus diferentseeritud reeglitega Eesti kool!). Tallinlasena sai ta endale pikemat aega ka väiksemat õpetajapalka lubada, sest kodu oli ju niikuinii olemas. Mina, maakas, pidin korterilaenu nimel mitmel rindel rabama muudel kohtadel. See kursavend õpetab praegu minu last.Kuna olen omal alal hea, siis suudan adekvaatselt aidata ka oma last. Kõik on rahul: klassikaaslased, õpetaja ja loomulikult ka mu laps.
Kas ma saan oma andekust rakendada tavakoolis õpetaja olles? Ei saa. Tavakoolis võitlen ma selliste loosunglike mõtetega lapsevanematega nagu sina (a la õpetajate palk kõrgemaks! õpetaja erialale konkurss! (mina astusin eriala õppima konkurssiga 6 inimest kohale, aga näed, Eesti lapsevanemale ikka ei kõlba!).

Mulle see “välismaa” süsteem oma kindlate reeglitega meeldib tunduvalt enam, kui Eesti hallilögases reegliteruumlis stressata ja rapsida.

Eesti lapsevanem ei teagi, kes on tegelikult hea õpetaja. Eesti lapsevanem on ise selleks liiga küündimatu. Paraku on sellele kõige küündimatumale rühmale Eesti koolides antud ülemvõim.

Ah et Eesti kool ei saagi paremaks muutuda? Eesti kool on viimaste PISA-testide põhjal juba Euroopa parim!
Kui üldse Eesti kooli paremaks muuta, siis saab seda teha seaduste ja reeglite selgepiirilise määratlemisega, et iga alaarenenud lapsevanem ka oma arvamust ülimuslikuks pidades seda välja ei julgeks köhida.

Sa võid oma ainet hästi vallata aga see ei tee sinust head õpetajat. Heal õpetajal on lisaks tugevatele aineteadmistele ka õige suhtumine, suurepärased suhtlemisoskused jne. Sinul neid ei ole. Sellepärast õpetadki sina jätkuvalt tavalises piirkonna koolis.
Mina olen ka Tallinnasse “sisserännanud”. Tean väga hästi kui keeruline on siin ilma vanemate suure rahakotita jalgu alla saada. Aga see on minu probleem, mitte kellegi teise süü. Mul on mitmeid tuttavaid õpetajaid, kes on samuti tulnud Tallinnasse õppima ja seejärel siia jäänud. Nad töötavad mainekates erakoolides ja on väga head spetsialistid. Mitte tänu ema-isa poputamisele, vaid tänu õigele suhtumisele, heale suhtlemisoskusele ja oma aine valdamisele jne.
Kui sa hakkad aru saama, et kõik algab sinust enesest. Kõik mis sa teed, teed sa iseendale. Sa saad oma elu paremaks muuta, muutes oma suhtumist. Seni kuni sa arvad, et sinu hädades on süüdi kõik teised, ei muutu sinu elus aga midagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Eliitkoolides ei ole valitud õpetajad. Eliitkoolides on valitud õhkkond. Nt minu kursavend töötab ühes eliitkoolis. Ta ei olnud valitud üliõpilane. Üsna tavaline oli. Lihtsalt valdas hästi siseinfot (jälle see kurikuulus diferentseeritud reeglitega Eesti kool!). Tallinlasena sai ta endale pikemat aega ka väiksemat õpetajapalka lubada, sest kodu oli ju niikuinii olemas. Mina, maakas, pidin korterilaenu nimel mitmel rindel rabama muudel kohtadel. See kursavend õpetab praegu minu last.Kuna olen omal alal hea, siis suudan adekvaatselt aidata ka oma last. Kõik on rahul: klassikaaslased, õpetaja ja loomulikult ka mu laps.
Kas ma saan oma andekust rakendada tavakoolis õpetaja olles? Ei saa. Tavakoolis võitlen ma selliste loosunglike mõtetega lapsevanematega nagu sina (a la õpetajate palk kõrgemaks! õpetaja erialale konkurss! (mina astusin eriala õppima konkurssiga 6 inimest kohale, aga näed, Eesti lapsevanemale ikka ei kõlba!).

Mulle see “välismaa” süsteem oma kindlate reeglitega meeldib tunduvalt enam, kui Eesti hallilögases reegliteruumlis stressata ja rapsida.

Eesti lapsevanem ei teagi, kes on tegelikult hea õpetaja. Eesti lapsevanem on ise selleks liiga küündimatu. Paraku on sellele kõige küündimatumale rühmale Eesti koolides antud ülemvõim.

Ah et Eesti kool ei saagi paremaks muutuda? Eesti kool on viimaste PISA-testide põhjal juba Euroopa parim!
Kui üldse Eesti kooli paremaks muuta, siis saab seda teha seaduste ja reeglite selgepiirilise määratlemisega, et iga alaarenenud lapsevanem ka oma arvamust ülimuslikuks pidades seda välja ei julgeks köhida.

Kuule, õpetaja, Euroopa parim, võrdluses ei käi “kui” ees koma

Ja su tekst, millega mamuidu isegi nõus oleks, on nii tige ja ebaviisakas, et ma ei imesta, kui lapsevanematel sinuga suheldes juhe kokku jookseb. Kas lihtsalt asjast ei saaks rääkida, ilma “köhimiseta”, “tibukesteta”, “alaarenenuteta” jne? Kui sa ennast nii väljendad, ei ole sa enam tõsiseltvõetav. Ka lapsevanematele mitte

Nii, nüüd pane siia täpne koopia lausest, kus ma võrdluses “kui” ette koma panin! Võrdlus peab reeglite järgi olema selline, kus “kuile” ei järgne tegusõna.
Sa ei leia sellist lauset mu tekstist. Loomulikult ei leia.
Oled tüüpiline debiilikust Eesti lapsevanem, kes ei oska ööd ega mütsigi, oskab ainult õpetajaid mõnitada!
Sellised, muuseas, teevad kooli direktoritele kaebusi õpetajate erialaste oskuste tõttu ja siis lasevad direktorid selliste umbisikuliste anonüümsete kaebuste peale Eestis õpetajad koolist lahti. Mitte kedagi mitte ainumastki organisatsioonist ei ole, kes sellises olukorras õpetajat tasuta kaitseks! Tuleb oma närusest palgast veel advokaat palgata, et sellised loll-lapsevanemad ja direktorid paiga peale panna.

Õigusetuse ja reeglite puudumise osas koolides oleme samuti Euroopas esirinnas. Seda märkas juba täiesti tavaline UK õpetaja ka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 12.03 16:34; 12.03 22:23; 12.03 23:41; 13.03 06:53; 13.03 20:16; 13.03 21:48; 13.03 23:08; 14.03 00:10; 17.03 22:18; 17.03 22:27; 17.03 22:33; 17.03 22:51; 17.03 23:50; 18.03 12:19; 20.03 20:57; 21.03 22:11; 22.03 16:53; 25.03 19:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muidugi on hirmus töö. Ma olen võõrkeeleõpetaja ja meil käib veel nii, et kui teise keelerühma õpetaja puudub, siis saab paralleelrühma õpetaja kõik täisrühmad endale kaela. Tuled hommikul tööle ja siis avastad, et täna on tavapärase 4 hüpikuga paaristund 8 hüpikuga, kellest 4 on sulle võhivõõrad…

Jah, kui vanemad suudaks normaalsemad olla, siis kannataks veel kuidagi välja, aga susserdavad vanemad panevad normaalsele enesetundele viimase paugu.

Paraku on nii, et enamik vanemate algatatudprobleeme on jaburad. Nt kirjutas eelmises koolis mulle üks emmeke, et temal on mure, et kuna ta lapse klassikaaslased on puberteedist viimase kui aruraasu kaotanud, siis lubas tema 12aastane tibuke ka kampades hulkuma hakata. Ja et klassijuhaataja peab seda probleemi nüüd kaugjuhtimise teel lahendama.

Vot klassijuhatajaks ei hakka ma enam surma ähvardusel ka mitte. Selle 100 euro eest kuus pead sa iga kuu tibukestega poole ööni üpritustel käima, neid konsultatsioonidesse kättpidi kahtesid parandama vedama, nende terviseprobleeme lahendama ja nende maksmata jäänud klassirahasid inkassaatorina välja nõudma. See töö põletab tõesti viimse kui närviraku heleda leegiga läbi.

Miks sa seda tööd teed? Sa ju vihkad lapsi. Kurb, et meie koolid on olukorras, kus nad on sunnitud selliseid õpetajaks võtma, sest kedagi paremat ei ole ????

Miks “vihkan lapsi?” Kui üldse kedagi, siis pigem Eesti lapsevanemaid. Nendega on tõesti ebameeldivaid olukordi ette tulnud.
Ma vihkan Eesti kooli süsteemitust ja üleüldiste reeglite puudumist. Hiljuti käis uudistest läbi, et Kopli Kunstigümnaasiumis käisid Eesti haridussüsteemi vaatlemas kolleegid Inglismaalt. Üleüldise kohustusliku kiidulaulu taustal mainisid nad ära, et nende jaoks on hirmutav Eesti koolide kaootilisus üleüldiste reeglite suhtes. UK-s on üleriigiliselt riiklikes koolides väga täpselt määratletud ära kõik reeglid, millest nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed lähtuma peavad. Siin on nii, et see, mis ühes koolis on elementaarne, on teises koolis ülim solvang õpilase suhtes. Isegi ühes ja samas koolis on klassiti reeglid täiesti erinevad ja üksteisele vastu käivad.
UK õpetaja ütles, et tema kardaks sel põhjusel väga Eesti koolis uue õpetajana tööd alustada.
Ongi täpselt nii, et iga vanem ja laps kehtestab temaga suhtlemisel omad käitumisreeglid ja samuti ka hindamisreeglid.

Lapsevanemad kujutavad õpetajaid ette mingite armastuseuimas kõndivate pühakutena, kes igasuguste probleemide ja hälvetega laste ja vanemate ette astuvad nagu Jeesus Kristused, hõlmad avali haavleid keresse koguma.

Ka Rootsi kool on reeglitega väga täpselt reglementeeritud. Tunnikonspektid on enamikes riikides õpetajatele valmis trükitud.

Siin valitseb ebameeldiv hall ala igal pool, mis annab alati võimaluse õpetajale vastu vahtimist virutada.

Kas ma vihkan Eesti kooli sellist seisukorda? Muidugi vihkan. Olen ma sellepärast halb või sobimatu õpetaja? Ei ole.

Eesti lapsevanemad on seda õpetajate õigusetut ja koolide reguleerimata olekut väga kurjasti hakanud ära kasutama. See tuleb siitki teemast välja (“õpetaja ei armasta oma tööd!). Kas keegi ütleb iial niimoodi bussijuhi kohta, kes julmalt peatusest mööda sõidab või nina all uksed kinni lööb, jättes reisija peatusesse seisma? Kas keegi ütleb kunagi niimoodi arsti kohta, kes kirjutab vanainimesele välja eluohtlikus koguses palju tablette ja vanainimese peaaegu et teise ilma saadab? Mitte keegi ei arvusta meie riigis ei halbu bussijuhte, arste ega ka muid ametite esindajaid. Ainult õpetajad on ülima ühiskondliku tule all. Ja poliitikud jm avaliku elu tegelased. viimased võivad ennd vähemalt lohutada suurte hüvedega ja palgagagi, õpetaja palk on alla Eesti keskmise.

Ongi hirmus töö see Eesti õpetaja töö.
Kuid tõsi on ka see, et meil ongi ühiskonnas 30+% vaimsete häiretega inimesi igas inimrühmas. Kõigi eelduste kohaselt see arv ainult kasvab.

Ei ole ikka nii, et “välismaal” on kõik nii hästi. Ei ole. Seal on igasuguseid koole. Täpselt samuti nagu ka Eestis. Samuti on igasuguseid lapsevanemaid ja nagu sinu näite puhul näha, ka õpetajaid. Sinusuguste õpetajatega ei saagi meie kool kunagi paremaks. Õnneks ei ole sinusugused enamuses.
Ma ei ütle, et õpetaja töö on lihtne. Samuti nõustun, et meil ei väärtustata õpetajaid piisavalt. Aga õpetaja ametit lörtsivad ka halvad õpetajad. Mulle väga meeldis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori plaan muuta sisseastumiskatsed keerulisemaks, et see ei oleks üliõpilastele selline varuväljapääs, et kui mujale ei saa lähen õpetajaks. Õpetajaks peaks minema parimad. Siis kaoks ära nn “eliitkoolid” kus on lisaks valitud lastele ka valitud õpetajad. Siis oleks kõikides koolides valitud õpetajad ja kibestunud õpetajad peaks muu ameti otsima.

Kullakene, miks peaks minema parimad ajud õpetajaks? Palk on ju kehv! Eraelu ei saa seda tööd tehes elada, sest terved nädalavahetused kuluvad tundide ettevalmistamisele. Töömaht on selline, et tavatööl käia ei kujuta seda ettegi. Ma täitsa imestan, kui rumal see Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor on sellise plaaniga. Praegu on koolides vähemalt mõnedki noored õpetajad, kes pole küll kõige targemad (sest targemad lähevad õppima IT-d, juurat või arstiteadust), aga vähemalt on kedagi klassi ette seisma panna.

Kui me tahame, et õpetajaks tuleksid õppima kõige paremad, nagu näiteks on Soomes, siis tuleb palk tõsta 2500 või 3000 euroni. Olen ise õpetajaharidusega ja selle palga eest mõtleksin isegi kooli tööle minna. Praegu aga, vabandust väga, töötavad koolides missioonitundega õpetajad või siis lihtsalt need, kel pole kuhugi mujale minna (nad on liiga lollid, et mujal hakkama saada). Minuga koos õppis õpetajaks 3 sõbrannat, töötasime kõik paar aastat koolis, aga lahkusime suhteliselt kiiresti, sest sel tööl puudub peaaegu igasugune rõõm. Saad näruse palga kuu alguses kätte ja vaatad, et sellest ei jätku isegi selleks, et minna spaasse närve rahustama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.03 07:11; 14.03 07:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

raegu aga, vabandust väga, töötavad koolides missioonitundega õpetajad või siis lihtsalt need, kel pole kuhugi mujale minna (nad on liiga lollid, et mujal hakkama saada).

Ma pean nüüd küll ütlema, et kui inimene on liiga loll, et mujal hakkama saada, siis õpetajana ei saa ta ammugi. Õpetaja võib olla palju asju, aga loll ta lihtsalt ei saa olla. Küll aga muidugi ei pea olema oma ala tippspetsialist ega mingi geenius, aga oidu peab ikka keskmisest rohkem olema, rääkimata rahulikust meelest ja suhtlemisoskusest. Muidugi võib juhtuda, et ta pole geenius, seda võib juhtuda, aga kui ikka loll olla, siis sa lihtsalt ei saa õpetada. Või te tahate öelda, et mõnes koolis ongi asjad juba sealmaal, et õpetaja ei suuda suurt midagi õpetada, vaatab ainult, et lapsed päris metslaseks ei läheks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.03 08:00; 17.03 04:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa võid oma ainet hästi vallata aga see ei tee sinust head õpetajat. Heal õpetajal on lisaks tugevatele aineteadmistele ka õige suhtumine, suurepärased suhtlemisoskused jne. Sinul neid ei ole. Sellepärast õpetadki sina jätkuvalt tavalises piirkonna koolis.

Jälgisin seda teemat huviga lugedes, aga selline võrdlus, nagu kõik tippõpetajad peaksid olema eliitkoolis, paneb imestama.

Nimelt on väga palju suurepäraseid õpetajaid, kes kõikide kriteeriumite järgi on kahel käel eliitkooli õpetajaks oodatud, aga iialgi ei lähe või on tulnud eliitkoolist tagasi tavakooli tööle. Põhjuseid on erinevaid, miks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.03 09:19; 14.03 16:59; 16.03 21:46; 17.03 09:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nad töötavad mainekates erakoolides

nimeta palun kasvõi ÜKS “mainekas erakool”.
ma olen ligi 30a seotud tallinna haridussüsteemiga, aga ei tea ühtki sellist siin linnas.

on vaid mõned sellised erakoolid, kuhu panevad oma lapsi õppima need, kel raha nagu lademes ja kelle laste tase on eliitkoolide jaoks küündimatu (ei saa katsetega sisse või on sisse saanud, kuid välja visatud)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.03 09:47; 18.03 14:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minuga koos õppis õpetajaks 3 sõbrannat, töötasime kõik paar aastat koolis, aga lahkusime suhteliselt kiiresti, sest sel tööl puudub peaaegu igasugune rõõm. Saad näruse palga kuu alguses kätte ja vaatad, et sellest ei jätku isegi selleks, et minna spaasse närve rahustama.

Ma loen siit välja, et tööl on rõõm olemas ainult siis, kui kuu alguses saad kätte priske palga.
Ise loodaksin, et minu lapse õpetajad tunnevad rõõmu näiteks laste edusammudest ja vaimustusest uute teadmiste ja oskuste omandamisel, koos lastega kogetud vahvatest ettevõtmistest, miks mitte ka lapsevanemate tunnustusest ja tänusõnadest. Ühtlasi loodan, et klassi lapsevanemate hulgas ei ole tülinorijaid ja irisejaid, kes seda rõõmu vähendavad, vaid valitseb eluterve kooliperet toetav suhtumine. Ainult palga nimel töötava õpetaja puhul oleks mul ainult hea meel, kui ta lahkub koolist suhteliselt kiiresti.
Ma ise töötan praegu riigiasutuses teaduskraadi nõudval ametikohal ja minu palk on keskmisest õpetajapalgast väiksem. Tõsi, minu töö on ilmselt palju lihtsam (kuigi spetsiifilisi tipptasemel oskusi nõudev) ja vähem stressirohke, rahuliku vaikse töökeskkonnaga jne. Nii et olen selle poolt, et õpetaja peab saama rohkem palka. Aga kui see oleks 3000 eurot ja õpetajaks jääks, hambad ristis, sest palk ju hea, ka ilma igasuguse missioonitundeta inimesed, kes oma ainsat rõõmu näevad spaaskäimises? No ma ei tea.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.03 10:03; 14.03 10:04; 15.03 09:54; 19.03 10:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nad töötavad mainekates erakoolides

nimeta palun kasvõi ÜKS “mainekas erakool”.
ma olen ligi 30a seotud tallinna haridussüsteemiga, aga ei tea ühtki sellist siin linnas.

on vaid mõned sellised erakoolid, kuhu panevad oma lapsi õppima need, kel raha nagu lademes ja kelle laste tase on eliitkoolide jaoks küündimatu (ei saa katsetega sisse või on sisse saanud, kuid välja visatud)

Mainekaid erakoole on meil ikka palju. See, et sinu jaoks on “viinamarjad hapud”, ei muuda neid koole vähem mainekateks. Kui koolil on hea maine, seal hoolitakse lastest, lastel on koolis hea olla, õpetajad on hoolivad, sõbralikud, arvestavad ja teevad oma tööd südamega – on ju mainekas 😀
Ka nn. “eliitkoolides” on õpetajaid, kes pole Tallinnas sündinud-kasvanud ja kelle mammad-papad pole rikkurid. Võibolla vaid mõni erand.
Olgem ausad – ei ole keeruline drillida oma võsukest, et ta eliitkooli sisse saaks. Aga kõik ei suuda seal püsida. Samas tuleb ka tavalistest piirkonnakoolidest küllaga andekaid ja silmapaistvaid inimesi. Igal inimesel on oma tee ja oluline on, et ta selle leiaks ja oleks rahul. Igatahes parem, kui teha valesid valikuid ja olla kibestunud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega paljud teised töökohad pole koolis töötamisega võrreldes paremad. Erasektoris peetakse tihtipeale normaalseks, et inimene teeb pidevalt ületunde ja puhkusele rohkem kui nädalaks korraga ei saa. Loomulikult samal ajal ei asenda sind keegi, enne puhkust veedad õhtuid tööl ja pärast samuti, sest tööd on kogunenud vahepeal. Suhelda on vaja palju, vastutus on suur (sh rahaline). Kui oled ülemus või ettevõtja, siis vastutad ka teiste inimeste eest. Ettevõtjad on üleüldse eraldi grupp – need jõuavad peast halliks minna enne kui see äri hakkab vähegi tulu tootma. Kurta saab alati ja lihtne pole siin elus kellelgi.
Õpetajatel on vähemalt pikk puhkus, reglementeeritud tööpäeva pikkus ja stabiilne sissetulek.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja töö on tohutult keeruline. Pidev paberi määrimine, ettevalmistamine tundideks, erinevate karakteriga suhtlemine ja seal juures veel inimeseks jääda, see on keeruline.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa võid oma ainet hästi vallata aga see ei tee sinust head õpetajat. Heal õpetajal on lisaks tugevatele aineteadmistele ka õige suhtumine, suurepärased suhtlemisoskused jne. Sinul neid ei ole. Sellepärast õpetadki sina jätkuvalt tavalises piirkonna koolis.

Jälgisin seda teemat huviga lugedes, aga selline võrdlus, nagu kõik tippõpetajad peaksid olema eliitkoolis, paneb imestama.

Nimelt on väga palju suurepäraseid õpetajaid, kes kõikide kriteeriumite järgi on kahel käel eliitkooli õpetajaks oodatud, aga iialgi ei lähe või on tulnud eliitkoolist tagasi tavakooli tööle. Põhjuseid on erinevaid, miks.

Ma pole väitnud, et head õpetajad on AINULT eliitkoolides. Neid on väga palju ka tavalistes piirkonna koolides. Ja mina isiklikult ei mõista “eliitkooli ihalust” algklassi õpilaste puhul. Gümnaasiumi astmes võib küll hea olla kui tugev õpilane saab õppida koolis kuhu on kokku kogutud helgemad pead või vähemalt noored, kes väärtustavad õppimist. Kindlasti on neid ka mujal, mitte ainult eliitkoolides.
Lisaks tahaks veel mainida, et minu (laiemas) tutvusringkonnas ja suhtlusringkonnas on küll õpetaja amet prestiizhne ja õpetajatest peetakse lugu. Samuti ei häbene õpetajad oma ametit. Õpetajad on igati lugupeetud kogukonna liikmed ja kindlasti mitte mingid läbipõlenud närvihaiged. Säravate silmadega elurõõmsaid õpetajaid võib leida igast vanuserühmast. Seega on siin sõna võtvate kibestunud õpetajate kurvast elusaatusest üsna nukker lugeda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega paljud teised töökohad pole koolis töötamisega võrreldes paremad. Erasektoris peetakse tihtipeale normaalseks, et inimene teeb pidevalt ületunde ja puhkusele rohkem kui nädalaks korraga ei saa. Loomulikult samal ajal ei asenda sind keegi, enne puhkust veedad õhtuid tööl ja pärast samuti, sest tööd on kogunenud vahepeal. Suhelda on vaja palju, vastutus on suur (sh rahaline). Kui oled ülemus või ettevõtja, siis vastutad ka teiste inimeste eest. Ettevõtjad on üleüldse eraldi grupp – need jõuavad peast halliks minna enne kui see äri hakkab vähegi tulu tootma. Kurta saab alati ja lihtne pole siin elus kellelgi.
Õpetajatel on vähemalt pikk puhkus, reglementeeritud tööpäeva pikkus ja stabiilne sissetulek.

Õpetajad teevad puhkuse ajal enamasti tööd, sh ka mina. Ca 1000 euro eest kuus saab ainult laenud ja arved makstud ja söök söödud. Riietele, hambaravile või mõnele reisile enam raha ei jätku.
Nii et see õpetajate pikk puhkus on tegelikult illusioon. mina nt pole viimased 3 aastat enam puhanud. Viimati puhkasin erasektoris tööd tehes 4 aastat tagasi, kui saingi nädala päriselt vabaks võtta ja sõitsin lapsega reisile. Kooliõpetajana ei ole enam 4 aastat reisimist endale lubada saanud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 12.03 16:34; 12.03 22:23; 12.03 23:41; 13.03 06:53; 13.03 20:16; 13.03 21:48; 13.03 23:08; 14.03 00:10; 17.03 22:18; 17.03 22:27; 17.03 22:33; 17.03 22:51; 17.03 23:50; 18.03 12:19; 20.03 20:57; 21.03 22:11; 22.03 16:53; 25.03 19:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega paljud teised töökohad pole koolis töötamisega võrreldes paremad. Erasektoris peetakse tihtipeale normaalseks, et inimene teeb pidevalt ületunde ja puhkusele rohkem kui nädalaks korraga ei saa. Loomulikult samal ajal ei asenda sind keegi, enne puhkust veedad õhtuid tööl ja pärast samuti, sest tööd on kogunenud vahepeal. Suhelda on vaja palju, vastutus on suur (sh rahaline). Kui oled ülemus või ettevõtja, siis vastutad ka teiste inimeste eest. Ettevõtjad on üleüldse eraldi grupp – need jõuavad peast halliks minna enne kui see äri hakkab vähegi tulu tootma. Kurta saab alati ja lihtne pole siin elus kellelgi.
Õpetajatel on vähemalt pikk puhkus, reglementeeritud tööpäeva pikkus ja stabiilne sissetulek.

Õpetajad teevad puhkuse ajal enamasti tööd, sh ka mina. Ca 1000 euro eest kuus saab ainult laenud ja arved makstud ja söök söödud. Riietele, hambaravile või mõnele reisile enam raha ei jätku.
Nii et see õpetajate pikk puhkus on tegelikult illusioon. mina nt pole viimased 3 aastat enam puhanud. Viimati puhkasin erasektoris tööd tehes 4 aastat tagasi, kui saingi nädala päriselt vabaks võtta ja sõitsin lapsega reisile. Kooliõpetajana ei ole enam 4 aastat reisimist endale lubada saanud.

Kas sa tead kui palju on Eestis inimesi, kelle sissetulek jääb kaugelt alla 1000 euro, kes pole võibolla kunagi välismaale reisida saanud, kes võivad spasse minemisest vaid und näha … ometi teevad ka nemad väga vajalikku tööd… Mul on sinust kahju aga mitte sellepärast, et sa pole neli aastat reisile saanud, vaid sellepärast, et sa nii piiritult rumal oled. Südamest tunnen aga kaasa sinu õpilastele, nende vanematele, sellele koolile kus sa töötad. Vot see on tõeline traagika 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 07.03 11:20; 12.03 19:28; 12.03 23:18; 13.03 06:47; 13.03 10:32; 13.03 20:02; 13.03 21:01; 13.03 22:21; 18.03 00:06;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 88 )


Esileht Koolilaps Õpetajad ja vaimne tervis

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.