Teema: Õpetajate streik

Ainetunni ette valmistamiseks tund? Sa ajad jama.

Ainetunni ettevalmistamise aeg. Millest see tuleb, et osad õpetajad valmistavad ühte tundi ette 60 minutit, aga teised vajavad selleks ainult 30 minutit? Kas lühem aeg = kehvem ettevalmistus või 60 minutit = aeglane inimene või liigne põhjalikkus. Äkki oleks seda ettevalmistuaega võimalik optimeerida? Ma saan aru, et ettevalmistus kulub läbi mõtlemisele, et mis teema, millised harjutused, mõnikord on vajalik ka materjali juurde otsida. Aga 60 minutit tundub ikka pikk aeg. Äkki saaksid õpetajad rohkem koostööd teha, ka erinevate koolide õpetajad. Ja kui anda tunde paralleelklassidele, kas siis on ikka sama pikk ettevalmistuse aeg vajalik?

Kas õpetaja palk on samuti sama, kui klassis on nt 15 last versus 25 last? Tööde parandamisele kulub ju siis tunduvalt rohkem aega, kui lapsi on rohkem.

Jaak Aaviksoolt oli ilmus hiljuti kuskil arvamusartikkel. See artikkel tekitas minus hämmastust. Ta leidis, et maakoolide õpetajate palk on juba niigi hea, sest maal ongi palgad madalamad ja siis õpetaja palk võrreldes omavalitsuse keskmise palgaga ongi juba kõrge. Aga et linnakooli õpetajate palgad on küll kehvakesed. Ma olen senini aru saanud, et maapiirkondadesse ongi keerulisem inimesi leida ja seetõttu võiks just seal kõrgem palk olla.

#4246509:

#4246431:

#4246317:

Õpetajad võiksid koos oma ametiühinguga korraldada streigi teemal: “Me ei tee ületunde!”, sest see on üks põhiprobleemidest, mis tuuakse välja õpetajate raskes töös.

Kuu alguses logib iga oma õpetaja täpselt, kuhu tema aeg kulub. Klassi ees olemise ajaline norm on teada. Sealt üle olev aeg läheb jagamisele teiste ülesannete vahel. Ja õpetaja logibki, esmaspäev: koosolek 45 minutit, tundide ette valmistamine: 4 tundi, tööde parandamine 2 tundi, lapsevanemaga suhtlemine: 30 minutit, Stuudiumi täitmine 1 tund. Ja nii iga päeva kohta. Tööaeg saab täis – rohkem ei tööta. See oleks ka paras sisekaemus õpetajatele, et kuhu läheb tema aeg ja kas on võimalik teha korrektiive. Samuti saaks teha kokkuvõte kooli juhtkond, et kas tööülesannete ajaline kulu on proportsioonis sellega, mida eeldatakse.

Kui selgub, et mõned õpetajad kulutavad nt tundide ette valmistamisele liiga palju aega, et äkki oleks neid võimalik aidata ja korraldada siis asjalik koolitus ajajuhtimisest.

Ma tean, et selline streigiviis ei oleks reaalselt läbi viidav ja enam kui kindel, et õpetajatele oma tööaja logimine ka ei meeldiks. Samas eraettevõtluses peab nt IT firma tihti logima väga täpselt, et mis ülesandeid mis aja jooksul tehti ja seejärel saab selle põhjal kliendile arve esitada.

Päriselt arvad, et need märgitakse ausalt?

Ma olen aineõpetaja põhikoolis, kogemust on parasjagu ja olen töötanud kooli kõrvalt pidevalt muudes ametites, nii et töökoormusest ja töö tegemisest peaks olema küllalt objektiivne arusaam. Olen rääkinud ka teiste aineõpetajatega ja meie kogemused klapivad väga hästi: keskmiselt kulub kogemustega õpetajal ühe õppetunni ettevalmistamiseks üks astronoomiline tund. Meil on varasematest aastatest ja kolleegide käest, kirjastustelt ning muudestki allikatest saadud materjale, mida saame kasutada. Kui ei oleks, kuluks rohkem aega.

Lisaks kulub aega tööde hindamiseks ja tagasisidestamiseks. Ühe klassi ühe aine peale kulub seda aega trimestri keskmiselt minimaalselt tund nädalas (vähemaga ei saa õpilased piisaval hulgal hindeid). Tavaliselt on koolides üks koosolek nädalas, kestusega ligikaudu tund. Nendel osalemine on täiskoormusega õpetajatele üldiselt kohustuslik, osakoormusega õpetajad, kui nad teiste tööde tõttu tõesti ei saa, siis saavad kokkuleppel mitte osaleda (kõigile sobivat aega tavaliselt ei õnnestu leida).

Kui täiskoormusega õpetajal on nädalas 20 kontakttundi (mida on vähe, enamasti on kas 22 või 24), siis tuleb siit välja, et kogenud õpetaja töötab nädalas umbes 45 tundi (täiskoormuse puhul on õpetatavaid klasse ja/või aineid ikkagi vähemalt 4). Polegi nii hull ju? Aga see on tegelikult seaduse järgi juba ligikaudu 10 tundi tasustamata ületunnitööd. Kui kool on kokku leppinud täiskoormuseks 22 või 24 tundi klassi ees, siis tuleb tasustamata ületunnitööd kohe 2-5 tundi juurde.

Kehalise kasvatuse õpetajad kontrolltöid tavaliselt tõesti ei paranda (üksikutel juhtudel siiski esineb ka seda). Aga tunde peavad ette valmistama nemadki. Kui palju neil selleks aega kulub, ma ei tea. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad aga kulutavad tööde hindamiseks ja tagasisidestamiseks kindlasti iga nädal 5+ tundi klassi kohta.

Kui klassis õpib lapsi mitme õppekava alusel (tavalise riikliku õppekava alusel õppijad + lihtsustatud õppekava alusel õppijad) ja/või on klassis individuaalse õppekava alusel õppivaid lapsi, siis kulub ühe tunni ettevalmistamiseks keskmiselt 1,5-2 tundi. Normkoormuse mõttes on aga tegu ikkagi ühe kontakttunniga. Rohkem aega kulub erivajadustega õpilastega klassi tunni ettevalmistamiseks seetõttu, et nn tavaõpilased ja erivajadustega õpilased õpivad teistsuguse programmi alusel. Neile on vaja teisi ülesandeid, teistsuguseid selgitusi ja tund peab olema kordades paremini planeeritud, õpetaja peab sellises tunnis kasutama aega ülimalt efektiivelt. Iga sekund on arvel. Näiteks: samal ajal, kui ühed õpivad ringi pindala arvutamist, siis teised õpivad, mis on ring. (see on veel lihtne näide, vahel ei klapi teemad üldse, kuigi enamasti püüame panna klappima) Ja erivajadusi võib olla ühes klassis erinevaid.

Lisaks tahetakse tihti, et õpetajad (koos õpilastega) osaleksid aktiivselt igasugustes projektides, korraldaksid õppekäike jne. Ka see võtab aega. On õpetajaid, kes põhimõtteliselt keelduvad sellistest tegevustest, sest pole lihtsalt aega. Siis on veel igasugused ainevõistlused, kuhu õpilasi peaks saatma. See tähendab tavaliselt vähem või rohkem õpilase ettevalmistamist ja mõningaid administratiivseid tegevusi.

Kõik ülalkirjeldatud tegevused käivad õpetaja tööaja sisse ja nende eest ei ole ette nähtud mitte mingisugust lisatasu, kui need üldtööaja sisse ei mahu. Õppenõukogusid ja koolitusi, õppematerjalide olemasoleku ja tellimisega seotud tegevusi ma ei maininud, sest neid tehakse osaliselt vaheaegadel või katab vaheaegade väiksem koormus need tegevused ära.

Lisatasu eest lisandub näiteks klassijuhatamine või ringide juhendamine või ka muud ülesanded koolis.

Ehk sa valmistad ühte tundi ette kauem, kui sa seda tundi annad, aines, mida oled ise õppinud ja koolis pidevalt ette kandnud.

Sa oled kas üdini loll või valetad.

Enne, kui karjud, siis ma olen ka töö kõrvalt ja raames igasuguseid loenguid andnud. Ka koolides.

Ja veel, mu trepikojas elab paar õpetajat. Mu sõbranna on õpetaja. Jeeright, 20 tundi ettevalmistust.

Eks sellega on peaaegu kõik nõus, et võiks tõsta, aga mille arvelt? Pensionite indekseerimisest ei tahaks nagu loobuda, paarist teisest asjast ei tahaks loobuda, veel rohkem makse ka nagu ei tahaks maksta, riigieelarve on üks suur miinus. Pankade maksustamise kohta ütles minu meelest Kristina Kallas, et ajutise tulu külge ei saa siduda püsikulu. Paraku saab õpetajate palka tõsta kas laenu abil või kusagilt ära võttes. Riigil mingit liigset rahakuhja pole.

Õpetaja koormuse osas ja mille vastu peaks streikima.

Ma olen suhtkoht normkoormusega (22 kontakttundi nädalas) gümnaasiumiõpetaja humanitaaraines ja ütleks, et tundide ettevalmistuse peale läheb nädalas 5-6 astronoomilist tundi. See tähendab siis, et panen paika eesmärgi, otsin välja materjali (midagi on olemas, midagi peab otsima, midagi peab looma), vastavalt vajadusele paljundan, skännin.

Tööde tagasisidestamise peale läheb rohkem, klassid on 30+ õpilasega, gümnaasiumis mingeid õige/vale stiilis teste väga mõttekas teha pole, sest faktiteadmistest olulisem on seostamine, argumenteerimine, analüüsimine. Enam-vähem 10 tundi nädalas (2 tundi päevas) läheb keskmiselt.

Koosolekuid on erinevalt, aga nt eelmine nädal oli mul 3 tükki, igaüks 1,5-2 tundi, ausalt, väga tüütu oli.

Siis on konsultatsioonid-järelvastamised, kohati ka niisama suhtlemine õpilastega või huviliste ettevalmistamine koolivälisteks asjadeks, Stuudiumi täitmine (tunnid, tagasiside, kodused tööd), kirjavahetus õpilaste, vanemate ja kolleegidega.

Mingitest lahedatest projektidest, koolitusest, õpilastega õppekäikudel käimisest või iseseisvast enesetäiendamisest pole veel juttugi olnud.

Ehk et isegi siis, kui on nädal, kus mul on ainult tunnid (ei koosolekuid ega konsultatsioone jmt, rääkimata n-ö vabatahtlikest asjadest), ei mahu ma 35 tunni sisse oma normkoormusega. Ainult siis, kui ma ei annakski õpilastele tagasisidet.

Ja selle süstemaatilise eelduse vastu, et õpetaja teebki vähemalt kolmandiku tööst missioonitundest, olen ma valmis streikima. Töö õpilastega meeldib mulle väga ja olen selles ka hea.

Mina jälle tunnen, et üldhariduskoolist on tehtud lasteaed. Koosolekuid vihkan ka mina õpetajana. Suurem osa käib seal ennast lihtsalt tähtsaks tegemas, oma suhtlusvajadust rahuldamas – ühesõnaga, lihtsalt lobisemas.

Igasugu “lahedaid” projekte on vaata, et juba rohkem kui ainetunde. Ametnikud hoolitsevad selle eest, et kool iga aastaga ainult eriala spetsialistile aina vastikumaks ja vastuvõetamatumaks muutuks.

Täna käisin ühes koolis tööintervjuul. Komisjoni kuulus ka 7. klassi õpilane õpilaste omavalitsusest. Minu jaoks sai sellel hetkel mõõt täis. Kohe varsti jääb Eesti kool järgmisest erialaspetsialistist ilma. Koolis, kuhu õpilased valivad õpetajaid tööle (lahti lasevad nad juba niikuinii) ei ole võimalik enam tõsist tööd teha. On võimalik ainult lõplikult alla ja põhja käia.

#4246814:

Ma olen suhtkoht normkoormusega (22 kontakttundi nädalas) gümnaasiumiõpetaja humanitaaraines ja ütleks, et tundide ettevalmistuse peale läheb nädalas 5-6 astronoomilist tundi. See tähendab siis, et panen paika eesmärgi, otsin välja materjali (midagi on olemas, midagi peab otsima, midagi peab looma), vastavalt vajadusele paljundan, skännin. Tööde tagasisidestamise peale läheb rohkem, klassid on 30+ õpilasega, gümnaasiumis mingeid õige/vale stiilis teste väga mõttekas teha pole, sest faktiteadmistest olulisem on seostamine, argumenteerimine, analüüsimine. Enam-vähem 10 tundi nädalas (2 tundi päevas) läheb keskmiselt.

Imestan, kui erinev on töökoormuse jaotus gümnaasiumi humanitaaraine ja põhikooli mitte-humanitaaraine vahel. Aga tõepoolest, mul tuleb ka igasugu eksperimente koostada, ette valmistada ning läbi proovida.

Siis ei kuluks tunni ettevalmistamiseks kuigi palju aega, kui tund koosneks õpiku lugemisest, õpikus olevatele küsimustele vastamisest ja töövihiku täitmisest. Aga siis oleks tunnid ju igavad ning kasutegur madal. Mitmekesised tunnid, kuhu on pikitud elulisi ning päevakajalisi näiteid ja ülesandeid on tulemuslikumad. Huvitavamad tunnid tähendavad tavaliselt vähem tunnisegamist, kuigi põhikoolis peab käitumisteemadega igal juhul tegelema.
Mina oma õpilastel esseesid ega muid pikemaid kirjatöid üldiselt kirjutada ei palu. Mõni üksik kord olen 8-9. klassis koduse tööna andnud koostada lühiessee. Samuti ei saa mina ilma faktiteadmiste õpetamise ega kontrollimiseta. Faktiteadmiste kontroll annab siiski vaid väiksema osa hindest.

#4246844:

miks päriselt rasket tööd tegevad inimesed isegi keskmist palka ei teeni?

Aga mis see päriselt raske töö on? Nimeta mõni.

#4246998:

Hakkasin mõtlema, mis on minu jaoks rasked tööd. Minu meelest need, mis nõuavad head analüüsivõimet ja suutlikkust otsuseid vastu võtta piiratud aja jooksul ja muutuva info tingimustes.

Näited – arstid, eriti need, kes töötavad kiirabis, kirurgid, anestesioloogid, siis lennudispetsherid, piloodid, insenerid, kes projekteerivad mingeid suuri objekte, sildu, viadukte jne., ohvitserid sõjaväes, kes peavad tegema otsuseid täielikus kriisiolukorras, suurfirmade juhid, kui sinu otsustest sõltuvad töökohad, aktsionäride ja klientide rahulolu, politseiuurijad, kes peavad leidma nt. mõrvari ajakirjanduse tähelepanu all.

Jms. sellised ametid. Aga minu meelest need ei ole küll madalalt tasustatud, vaid on just üle maailma ühed kõige tasustavamad ametid, võib-olla välja arvatud kiirabitöötajad ja politseiuurijad, aga usun, et nemadki ei saa kurta. Pingeolukorras mõelda ja õigeid otsuseid teha, see on see, mida paljud ei suuda ega ei taha ka endale sellist vastutust võtta.

Siia nimekirja tuleb lisada ka õpetajad: töötavad pidevas pingeolukorras ja võtavad pidevalt otsuseid vastu.

#4245751:

Paraku on suurusjärgud sellised, et selleks, et õpetajad saaks, mida nad tahavad, tuleks loobuda nt sellest kolmelapseliste rahakülvist või pensionite indekseerimisest.

Nt seda toetaks küll, et kolmelapseliste toetus vajaduspõhiseks ja vaheraha õpetajatele.

Jälle jäävad ette need kõige nõrgemad….Riik tambib sadu miljoneid ettevõtete toetuseks, mis toetust ei vaja. Umbes miljard on annetatud Ukrainale, kuigi on selge, et sõja tulemus sellest mingilgi määral ei sõltu. Riigieelarvest peetakse üleval igasuguseid suvalisi MTÜ-sid ja sihtasutusi, mille päevapealt kadumisega ei muutuks mitte midagi Eesti inimeste jaoks halvemaks. Mõttetu RB projekt, mille eelarve ulatub juba ligi 2 miljardini (ja tõenäoliselt kasvab veelgi), mis mitte kunagi midagi sisse tooma ei hakka, vaid jääb taagana maksumaksja õlgadele ja mille valmimine on tegelikult üldse küsimärgi all. Aga protsessis osalejad muidugi pumpavad sealt välja niiakaua, kuni on võimalik. Peretoetus on selle laristamise kõrval nagu titepiss meres.

#4247101:

Kolmelapseline küll automaatselt kõige nõrgemat ei tähenda. Eriti kärgperede puhul. See toetus võiks olla neljast lapsest alates. Kõik valdkonnad on alarahastatud, aga riik maksab jõukatele kolmelapselistele piltlikult öeldes investeerimisraha.

Vahet pole, mitu last, jutt on lastest ja peredest üldse. Kõige muu kõrval on see üks vähestest päriselt vajalikest investeeringutest. Kui meil pole enam inimesi riigis, kelle jaoks siis üldse tõmmelda?

#4246287:

Paraku tähendab praegu raha kuhugi lisamine just kusagilt äravõtmist. Maksustataks pankasid, siis saaks tuhanded kliendid hiljemalt kuu-kahe pärast teate, et teenustasud tõusevad jms.

Selleks pole vähimatki majanduslikku ega ka moraalset põhjust. Pankade kasumid on võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud, lihtsalt ainult euribori tõusu tõttu, ise selleks mitte midagi tegemata. Niigi saavad nad oma klientidelt oluliselt rohkem raha võrreldes varasemaga:

https://www.err.ee/1609144169/korge-euribori-tuules-on-pangad-tanavu-teeninud-705-miljonit-kasumit

Rail Balticust elab suur osa veel allesjäänud teedeehitussektorist. Sealt raha äratõmbamisega kaasneks omad tagajärjed. Lisaks on arvestatav osa sellest välisrahastus. Pankade kohta öeldi, et ega õpetajad paariks aastaks palgatõusu ei taha ju. Mitte et ma arvaks, et pankasid ei võiks maksustada, aga ega neil igal aastal selline kasum ole.

Ei toeta streiki. Mingu ja püüdku mujal töötada, tahaks kohe näha.

#4247184:

Ei toeta streiki. Mingu ja püüdku mujal töötada, tahaks kohe näha.

hmm, sa ei oleks nagu kuulnudki, et meil on suur ja pidev õpetajate defitsiit. ikka selle pärast, et õpetajad on mujale tööle läinud, sinna kus palk kõrgem, töö lihtsam ja koormus väiksem.