Teema: Õpetajate streik

#4251084:

#4248913:

#4248876:

Point ei olnud ju rääkimises, vaid selles, et ma ei pea oma erialases töös selleks veel iga päev eraldi ette valmistama. Olgu see siis rääkimine, grupitöö, mäng vms. Seda sajandat korda tehes on asi ju ometi peas.

Sa siiski ei mõista õpetajatöö sisu. On erialasid, kus peabki veel igaks või peaaegu igaks päevaks eraldi ette valmistama. Õpetajatöö on üks neist. Aga ka paljud kirurgid valmistuvad päevaks (operatsiooniks) ette ja teinekord väga kaua. Näitlejad, lauljad, pillimängijad valmistuvad ka kõik ette. Ja eks neid ameteid ole veel, kuigi paljudel teistel erialadel pole vaja päris igaks päevaks eraldi ette valmistuda, aga erialad ongi erinevad.

Soovitan Sul tulla kooli proovima. Töö on ju lihtne ja sa ei pea isegi oma praegusest tööst loobuma, kui tuled väikese koormusega proovima. Äkki oledki õpetamises nii hea ja siis ongi ju tore, kui saad olla hea õpetaja ja lisaks teistelegi jagada, kuidas saaks paremini õpetada.

Pillimänguga olen tegelenud ja see spetsiifika on ikka hoopis teine kui õpetajal. Pillimängu harjutad ja õpid aastaid, et võib-olla 30min kuskil väga hea etteaste teha. Õpetajatööga ikka ei anna võrrelda.

Tuleksin kooli küll, aga palk on nigel :(.

Siis mängi pilli edasi, kelle asi, kui kuulajaskonda leiad ja kes sulle maksta ka soovivad siis ju kôik hästi.

Loen err’st Kaarmanni arvamust õpetajate streigist. Ta kirjutab, et Saue vallas on kvalifikatsiooniga õpetaja miinimumpalk 1899 eurot. Kas keegi saab kinnitada, et ongi nii?

Äkki peaksid õpetajad lihtsalt õige omavalitsuse töötamiseks otsima?

Tallinna lähivaldades on palgad mõnevõrra suuremad, sest need vallad on rikkamad. Riikliku miinimumi maksab õpetajale riik ja kohalikul omavalitsusel on õigus sellele juurde maksta.  Valdav osa Eesti õpetajatest saab siiski riiklikku miinimumi.
Kùll aga ei ole see sott nüüd seda väärt, et ma oma peret sinna ümber hakkaks kolima.

#4252225:

Õpetjad said eelmine aasta 24% palgatõusu. Ikka on vähe. Kellel tõusis eelmine aasta palk 24%?

Lugesid peaministri arvamust, et õpetajad olgu rahul ja mõelgu, et riik kulutab hariduse ja teaduse peale tervelt 1,5 miljardit eurot?

Peaministrile ilmselt sobib, kui õpetajad on lihtsalt suvalised inimesed tänavalt, kelle jaoks see pakutav palk on piisav. Siis pole muret, et valija kergitaks kulmu “elektrimolekulide” ja lastetoetuste “50%” tõusu peale (300 eurolt 600 eurole, mida nüüd küll 450 euro peale vähendatakse). Ka loogikaga on siis lihtsam: ei saa aru, et valetatakse, kui ühel hetkel öeldakse, et ma ei tea ärist midagi ja järgmisel, et teatakse isegi kus tangitakse ja kus mitte.

Tundub, et aeg on küps kvalifitseeritud õpetajatega erakoolide loomiseks. Vaesem rahvas peab kahjuks leppima kehvema haridusega. Aga siiski, keegi õnneks ei hakka keelama ise rohkem õppida või vanematel ise oma lapsi õpetada.

No reaalainete õpetajad võivad mujal paremat palka leida, sest maailmas lihtalt on suur puudus selle valdkonna spetsialistidest. Aga ma siiski kahtlen tõsiselt, et isegi kui 500 euri palgale otsa lükatakse, et siis on ukse taga järjekord matemaatika õpetajaks tahtjatest. Veel rohkem palgatõusu ei ole lihtsalt võimalik, kust see raha tuleb?

Mul endalgi on olnud kolleege, kes on töötanud õpetajana ja õpetaja kutsega, aga nad ei ole tulnud meile parema palga peale, vaid vastupidi – saavad nüüd palju vähem palka. Lihtsalt ei viitsita enam koolis töötada, sest tänapäeva lapsed on ja nende vanemad on õudukad. Kontoris on rahulikum tiksuda.

See sama teema on ju meditsiinis. Miskipärast ei jätku neid ju ka Skandinaavias, kus neil maailma parimad tingimused ja palgad. Lihtsalt raske töö ja palju vastutust ei ole tänapäeva inimesele atraktiivne ja nad ei taha seda teha ka hea palga eest.

#4252644:

Minu jaoks näiteks oli matemaatika õpetaja tempo tahvli peal liiga kiire, jäin sageli rongist maja ja igavlesin ülejäänud tunni. Kodus võtsin õpiku, lugesin peatüki läbi, uurisin-puurisin, tegin asja omale selgeks. Vajasin natuke aeglasemat ja põhjalikumat lähenemist

Selle jaoks on tänapäeva koolides tasemerühmad. Aga neid saab pakkuda vaid siis, kui kooli pidaja eraldab selleks piisavalt ressursse. Küsimus on alati kas teha tasemerühmad või tõsta pisut õpetajate palku (üle riiklikult ettenähtud miinimumi) või vähendada õpetajate tunnikoormust (sisuliselt samalaadne palga tõstmisega). Ja kas üldse on piisavalt õpetajaid, et tasemerühmi teha?
Paljudes koolides siiski on tasemerühmad: kiiremad ja võimekamad selles aines õpivad koos, aeglasemad ja vähemvõimekamad selles aines õpivad koos. Mõnikord on veel eraldi rühm neile, kellel kohe kuidagi ei edene.

Ei toeta.

Ei ole kõikidest õpetajatest puudus. Eeskätt on puudu reaalainete õpetajatest ja neile võiks kõrgemat tasu tõepoolest maksta.

Mina pigem toetan erahariduse laienemise soodustamist. Ei ole kuulnud, et Rocca al Mare kooli õpetajad palga üle viriseks ja tung sinna on ikka metsik.

Õpetajatel on kindel töö ja palk laekub alati palgapäeval. Olen raamatupidamisteenuse osutaja ja näen väga palju, kuidas ettevõttes ei suuda oma töötajatele õigel päeval töötasusid välja maksta. Lisaks on väga suur kabetamine ja sättimine puhkustega – õpetajad võiksid neid privileege märgata.

See jutt 12-tunnistest tööpäevadest ei päde kindlasti, eks mingi osa ka töötab nii palju, aga ei usu, et see % üle 20 oleks. Mina ka töötan 12 tundi. Ja kui vaatan oma gümnaasiumis õppivat last – ka tema töötab 12 tundi, lisaks ei saa ta isegi vaheajal puhata, sest on vaja teha uurimistööd.

1400-1500€ netopalka saavad ju väga paljude esialade inimesed. Eraettevõtluses 1800-eurone brutopalk on täiest normaalne tasu, millega kaasneb 28-päeva puhkust, mille saab välja võtta osadena (heal juhul).

Riigi palgal olevaid töötajaid on muidugi endiselt jube palju. Igasuguseid ameteid ja bürokraate on ikka metsikult, kes ei tea ega saa üldse aru, kust raha tuleb.

õpetajate normtunnid on vist liiga madalale viidud, kui 35 tunniga nädalas hakkama ei saada, tuleks normtundudeks kehtestada 40 tundi nädalas nagu teistel töötavatel inimestel, sama palgaga loomulikult. ning suvepuhkuseks kehtestada maksimaalselt 35 päeva, et ei oleks tasustatud puhkust 56 päeva.
leian, et kallitel pedagoogidel pole praegu mitte mingisugust põhjust rahulolematu olla, praegune palk on liigagi hea pluss pikad puhkused pluss kindel töökoht

#4253060:

õpetajate normtunnid on vist liiga madalale viidud, kui 35 tunniga nädalas hakkama ei saada, tuleks normtundudeks kehtestada 40 tundi nädalas nagu teistel töötavatel inimestel, sama palgaga loomulikult. ning suvepuhkuseks kehtestada maksimaalselt 35 päeva, et ei oleks tasustatud puhkust 56 päeva.

leian, et kallitel pedagoogidel pole praegu mitte mingisugust põhjust rahulolematu olla, praegune palk on liigagi hea pluss pikad puhkused pluss kindel töökoht

Õpetajana olen igati nõus. Nädalas 40 tundi ja ei minutitki rohkem. Aga siia alla kuulugu nii kontakttunnid kui KÕIK muu alates tundide ettevalmistamisest kuni personaalse hindamiseni. Ausalt, siis oleks palk rahuldav (umb 1370 netona, täiskoht). Reaalsus on aga midagi muud, kahjuks.

#4253257:

Ma pisut imestan selle üle, kui palju räägitakse, et õpetajad lõpetagu virisemine, et neil on niigi hästi, et paljudel on hoopis raskem. Samas probleem on ju olemas – meil ei ole järelkasvu õpetajate osas. See on reaalsus. Õpetajad päriselt läehevad koolist ära, sest mujal on parem palga ja töökoormuse suhe.

Mitte kõik ju.

Põhikriis on reaalainetega.

Keka- ja töpaõpsidest küll puudus ei ole, samuti muusika ja ajaloo.

#4253260:

#4253257:

Ma pisut imestan selle üle, kui palju räägitakse, et õpetajad lõpetagu virisemine, et neil on niigi hästi, et paljudel on hoopis raskem. Samas probleem on ju olemas – meil ei ole järelkasvu õpetajate osas. See on reaalsus. Õpetajad päriselt läehevad koolist ära, sest mujal on parem palga ja töökoormuse suhe.

Mitte kõik ju.

Põhikriis on reaalainetega.

Keka- ja töpaõpsidest küll puudus ei ole, samuti muusika ja ajaloo.

https://opleht.ee/work/

#4253260:

Keka- ja töpaõpsidest küll puudus ei ole, samuti muusika ja ajaloo.

On neistki puudus. Meil otsiti (maale) pikalt nii kehalise kui tehnoloogiaõpetuse õpetajat. Muusikaõpetajaid on samuti raske leida. Muusikuid on küll palju, kes võiksid põhimõtteliselt sobida, aga neid, kes vastavad kvalifikatsioonile, on raske leida. Ajaloo õpetajate osas ei tea rääkida, neid on siinkandis leidunud. Aga kvalifikatsioonile vastavaid kehalise, tehnoloogiaõpetuse ja muusikaõpetajaid on küll pikalt otsitud ja igasugu kompromisse täiskoormuse osas pakutud jne.

Muusikaõpetajatega on üldse huvitav. Kas te olete tutvunud nende õppekavaga? Põhimõtteliselt võib õpetaja kvalifikatsioonile vastata ka muu magistrikraadi ja õpetajakutsega õpetaja (seaduse järgi), aga võiks ju ikkagi õpetatavas aines see magistrikraad olla, eks. Muusikaõpetaja peaks oskama mängida 4 pilli, laulda, juhatada koori + suutma õpetada esimesest 12. klassini nii muusikateooriat kui -ajalugu ja organiseerima koolikoori(d). Muusikutel on teenistus nigel, kui just päris tipus pole ja eks seetõttu mitmed kaaluvadki õpetajaametit, aga muusikaõpetajaks saamine on keeruline.

#4253339:

#4253331:

Põhikriis on reaalainetega. Keka- ja töpaõpsidest küll puudus ei ole, samuti muusika ja ajaloo.

Tuntud eliitkool. Viimase 3a jooksul on otsitud emakeele, võõrkeelte, matemaatika, loodusainete, tööõpetuse, ajaloo, valikainete õpetajaid, klassiõpetajaid jne.

Olemasolevad noored klassiõpetajad lähevad järjest lapsepuhkusele, uued tulevad küll asemele aga jäävad samuti peagi lapsega koju.

Reaalainete jt põhiainete õpetajad töötavad kõrge vanaduseni. Kui kellegil tervis üles ütleb ja ta lõpuks 70+ vanuses pensionile läheb või pikalt haiglasse peab minema, jagavad teised tema tunnid lõpuks omavahel ära, sest erinevates meediakanalites avaldatud kuulutused ei too ühtki kandideerijat töövestlusele. Emakeele õpetajat otsiti näiteks aprillist septembrini. Ei kandideerinud mitte keegi.

Nii peab enamik õpetajaid töötama ülekoormusega, 30+ tundi ehk 1,5 ametikohta on tavapärane koormus

Niisiis on probleem hoopis lastega koju jäämises…?