Teema: Palgatöölt lahkuda või osaliselt lahkunda

Ma ise pole seda küll teinud, aga võin ette näha probleemi nt sellega, kui pole valmis oma tarbimisharjumusi (sh söömisharjumusi) muutma. No nt mida sa ikkagi saad endale ise kasvata,s h talv läbi hoiustada (nt milliseid puu- ja köögivilju oled harjunud sööma ja kas need eestis kasvavad, kas annab hoiustada jne).

Iseendale toidu kasvatamine eeldab natuke rohkem maad kui 1500-2000 m2 ümber maja. Sul on vaja korralikku põldu. Kui just vegan ei ole, siis ruumi ka loomade jaosk ja mõelda, kas loomasööda kasvatad ka ise või ostad selle raha eest (kust raha tuleb – selge on, et ettevõte ei hakka kohe kasumit teenima?).

Kui sul on ka pere või on plaan kunagi lapsi saada, siis kui kaugel asuvad neil sõbrad, kool, lasteaed, huviringid jne ja kuidas nad sinna saavad.

Kui pead mingi osa toidust poest tooma, siis kui tihti pead poes käima, kas viitsid kogu nädala toidu läbi mõelda ette jne jne

Maal elamine ei ole nõrkadele 😀

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…
No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

Mina kolisin maale. Ostsin krundi, ehitasin maja, ostsin traktori ja natuke mässasin põlluga ka. Kole vaev ja kulu, et ära elada, samas ka totaalne vabadus.
Magan hommikul nii kaua kui tahan, peenramaad ei saa väga kurjaks kui mõne töö paar päeva edasi lükkan jne. Olen väga rahul.
Alguses on muidugi kas parajat stardikapitali vaja või jube virelemine.

Selleks, et palgatöölt ära tulla, peab sul olema kas eelnevalt mingi rahasumma kogutud, mingi kinnisvara, mida saad müüa või välja üürida ja sellest nii palju raha, et vähemalt kolm järgnevat aastat ilma lisasissetulekuteta ära elad või siis peab sul juba olemas olema kindel äriplaan, millele saad ka alustava ettevõtte toetuse taha või sul peab olemas olema mingi ettevõte, toode, teenus, mida oled juba palgatöö kõrvalt arendama hakanud ja tahad sellele suurema hoo sisse puhuda.

Kui sul ei ole algkapitali ega isegi mitte ideed, mida sa mittepalgatöötajana teha tahad, siis ilmselgelt ei ole sul veel õige aeg palgatöölt ära tulla.

Arvestama pead sellega, et ees ootab vähemalt kolm aastat (kuni viis) uue elu sissetöötamist ja muidugi peaksid välja mõtlema ka plaan B, mis saab siis kui äri ei edenegi. Mina tean mitut inimest, kes on niimoodi linnast maale läinud, aga ühel oli eelnevalt juba kapitali kogutud, teine abielupaar käib siiani veel palgatööl, alles nüüd mõtlevad, et oleks aeg ära tulla (peavad veinitalu). Üks tuttav püüdis äri ajada, aasta-poolteist püüdis, eemalt vaadates nagu läks hästi, aga siis läks kolinal pankrotti.

Mina ise tegutsen FIEna praegu umbes aastakese, aga mul on kindel regulaarne tellija, kellele osutan teenust. Kui see leping ära lõppeb, siis ma ei ole üldse kindel, et saaksin samamoodi jätkata, tuleb kliendibaasi laiendada, aga samas hetkel selle suurtellija kõrvalt väga palju muud aega üle ei jää. Mõnus on küll, kui ei pea hommikul vara ärkama ja kohe kuskile kiirustama hakkama.

Maal elamiseks on sul kindlasti vaja ka autot ja juhilube, kui sul seda ei ole, siis alusta sellest. Ühtlasi sul peaks olema mingid algteadmised raamatupidamisest ja seadusandlusest, mis puudutab sinu valdkonda. Kui soovid näiteks hakata mingit toitu tootma, siis sellele võib olla miljon regulatsiooni, millele su tulevane talu vastama peab. Samamoodi looduskosmeetika, loomapidamise jms puhul.

Aa ja siis veel üks asi – äkki sulle ei sobigi maaelu, kui sa seni oled linnas elanud. Mul veel üks tuttav, ka mõtles, et koliks maale. Ostaks maja jms. Õnneks oli piisavalt tark, et esmalt üüris aastaks. Ja selguski, et ei sobi talle selline asi. Juba enne kui aasta otsa sai, oli linnas tagasi ja tunnistab, et temale elu maal ja majas ei sobi üldse. Suvel on tore, aga mitte aastaringselt. Aga selleks saab pigem suvila osta.

#3242524:

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…

No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

mina õpetajana mõistan Sind täielikult ????

MIks te siis valite lasteaiaõpetaja elukutse, kui ei meeldi võõraid lapsi kantseldada? sellepärast ma ei olegi lasteaiaõpetaja. Täiesti veider kohe lugeda, et ise hakkad lasteaiaõpetajaks ja siis nimetad lapsi pärdikuteks ja oma tööd teenijatööks. Nojah, võibolla tõesti, kui igatsed taga nõukogude aega – kui lapsi võis tutistada, laksu anda, ehk isegi joonlauaga sõrmedele lüüa jne

selleasemel, et oma ametit siunata, tuleb ametivalik kohe alguses targalt teha.

lastel pole häda midagi – vanemad on vastikud vingurid, kes õpetajatel kopsu üle maksa ajavad ja ei saa aru, et oma laste kasvatamine/kasvatamata jätmine on nende ampluaa. ja siis veel, et õpetaja küll õpetab lapsi, aga töö on tellija materjalist.

Sellega peab ju igaüks arvestama, kui õpetajana tööle hakkab. Tunnen paljusid õpetajaid, kes on lasteaias töötanud juba üle 30 aasta, kõik saavad nii laste kui ka vanematega hästi läbi. Lapsed lähevad hommikuti rõõmuga rühma ja vanematega suudetakse ka suhtlus normaalne hoida, vingumistele saab professionaalsel tasandil vastatud.

#3243191:

loo ettevõte enne palgatööst loobumist. saa ta käima, vaata kuidas igakuine rahavoog hakkab olema. kui aasta pärast ettevõte tundub stabiilne ja rahavoog katab põhilisi kulutusi siis proovi elada nii et elad ainult oma ettevõtlustulust.
kui selle osaga on korras siis loobu tööst ja mine maale, mitte enne.

Sellega olen 100% nõus, oma kogemused toetavad. Ära loobu palgatööst enne, kui on selge, et su oma ettevõtte arendamiseks jääb puudu ainult sellest kaheksast-üheksast tunnist, mille teisel tööl veedad. Et samal ajal suudaksid teenust osutada või toota palju rohkem, otsida aktiivselt uusi kliente või ehitada valmis tulevikuks vajalik hoone.
Muidugi on võimalik ka pikem puhkus, kui sul on piisavalt raha, aga põhiline on, et ka edaspidine tööplaan oleks hästi läbi mõeldud ja finantseeringud tagatud.

Kui mõte on vaid sellel tasandil, et kolida maale, rajada endale peenramaa ja võtta ka ehk mõni loom, siis see on jama.
Kui tahad ennast ja peret ära elatada, peab maad olema piisavalt, et kõike vajalikku kasvatada ja ruume, kus seda säilitada. Ehk et alustuseks raha (maa harimine + säilitusruumide ehitamine). Iga looma jaoks on samuti vaja maad, et teda toita. Ja lisaks raha, et toit sisse osta, kui oma maast ei piisa. Kui ka maad on palju, siis raha kulub nt ka korraliku heinaseemne ostuks, kui see maa ise ei juhtu just viljakas olema.
Lisasöötadest ja loomaarsti arvetest ei räägigi.
Ja sa töötad ilma puhkuse ja puhkepäevadeta, haiguslehte pole ka kellelegi esitada 🙂
Maale kolimine enda/pere elatamiseks on võimalik ainult siis, kui ka müüd oma toodangut. Ja see nõuab ikka palju läbimõtlemist ja turu-uuringut ning pikemat klientide sissetöötamist, et see ka väikesemahulisena jätkusuutlik oleks.

Ütleks nii, et KUI sa oled üksik, sul on pmt maakoht juba olemas, samuti mingigi kindel sissetulek (renditulu) või säästud 10 000 ringis – siis tee ära – eks kui välja ei tule, lähed tööle tagasi.
Lastega ma sellist sotsiaalset eksperimenti ette ei võtaks. Samuti arvesta, et isegi ise toitu kasvatades/korjates on ikkagi igakuised kulud vähemalt 500 euro ringis – ravikindlustus, elekter, maamaks, loomaarst, oma ravimid, aianduseks ja põllumajanduseks vajalik kraam, traktoristile ja kombainerile tasu, auto ülalpidamine, mingi osa toitu ikkagi, maja putitamine (põhjatu auk)…

ma pole tõesti ise loomapidaja (ainult mesilased), aga tuttavatelt ning ajakirjandusest saadud info kohaselt kulub loomapidajatel näiteks erinevatele süstidele, antibiootikumidele, lisatoidule, poegimise abile, tapamajale. Kui üks kana v lammas on põdur, siis esmalt siiski konsulteerid loomaarstiga, mitte ei pane potti ju! (ja kes seda haiget looma sööb??).

Maaelu odavus on ikka üpris idealiseeritud kujutelm.

sada aastat tagasi raviti hambaid ka nii, et kui valutas siis sidusid ühe nööri otsa hamba ümber ja teise ukse ümber ja lõid jalaga.

kui tahta ajas tagasi minna siis on odav nii linnas kui maal. keegi ei käsi sul elektrit või sooja vett kasutada. tervisekindlustus ka ei ole kohustuslik.
maaelu ei puutu asjasse sel juhul.

#3243863:

sada aastat tagasi raviti hambaid ka nii, et kui valutas siis sidusid ühe nööri otsa hamba ümber ja teise ukse ümber ja lõid jalaga.

kui tahta ajas tagasi minna siis on odav nii linnas kui maal. keegi ei käsi sul elektrit või sooja vett kasutada. tervisekindlustus ka ei ole kohustuslik.

maaelu ei puutu asjasse sel juhul.

Katsu linnas korteris elades ülejäänud maja elanikele selgitada, et ma ei kasuta teie poolt pakutavat sooja ega koridori valgustust. Isegi eramajas elades on linnas ettekirjutused ja oleks väga haruldane omada maalappi, kus kannataks kartuli maha panna ning paari loomagi karjatada, seega puutub ikka küll maaelu asjasse. Teemalgataja eesmärk, nagu mina seda tajun, on pigem tagasi juurte juurde, seega tundub tõesti loomadele antibiootikumide andmise kohustus natuke naljakas, et just suure loomaarsti püsikulu pärast peaks ikka muu töö ka olema.

vaestes maades on odav siis ku vaeselt elada. inimesed elavad mitmekesi väga väikesel ühisköögiga pinnal ilma isikliku pesuvõimaluseta ja konditsioneerita.
kui tahta sama elatustaset millega harjunud siis seal ei ela 1-2toalise korteri üüriga ära.