Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palgatöölt lahkuda või osaliselt lahkunda

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Palgatöölt lahkuda või osaliselt lahkunda

Postitas:
Kägu

Kas on siis inimesi, kes on otsustanud mingi hetk oma elus, et ei taha enam palgatööd teha. A’la tulen töölt ära ja lähen maale elama, kasvatan omale seal toitu (köögiviljaaed, ehk isegi loomi) ja ehk loon isegi väikese ettevõtte, et niimoodi ära elada.

Mul käivad mõtted peas ringi, aga tahaks kuulda kogemusi. Mis on raskusteks osutunud, mis on läinud suurepäraselt ja veel paremini, kui plaanitud… kui on.

Muidugi ka – kuhu kolisite või ei kolinudki vaid jäite lihtsalt koduseks? Millel põhines elukoha valiku otsus?

Tahan muutusi, aga hirm on ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ise pole seda küll teinud, aga võin ette näha probleemi nt sellega, kui pole valmis oma tarbimisharjumusi (sh söömisharjumusi) muutma. No nt mida sa ikkagi saad endale ise kasvata,s h talv läbi hoiustada (nt milliseid puu- ja köögivilju oled harjunud sööma ja kas need eestis kasvavad, kas annab hoiustada jne).

Iseendale toidu kasvatamine eeldab natuke rohkem maad kui 1500-2000 m2 ümber maja. Sul on vaja korralikku põldu. Kui just vegan ei ole, siis ruumi ka loomade jaosk ja mõelda, kas loomasööda kasvatad ka ise või ostad selle raha eest (kust raha tuleb – selge on, et ettevõte ei hakka kohe kasumit teenima?).

Kui sul on ka pere või on plaan kunagi lapsi saada, siis kui kaugel asuvad neil sõbrad, kool, lasteaed, huviringid jne ja kuidas nad sinna saavad.

Kui pead mingi osa toidust poest tooma, siis kui tihti pead poes käima, kas viitsid kogu nädala toidu läbi mõelda ette jne jne

Maal elamine ei ole nõrkadele 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

täpselt minu mõte. tegelen sellega vaikselt. mul on lisaks plaanis veel autonoomne elamine. vesi oma puurkaevust, elekter päikesepaneelidest. kütteks ahi, pliit ja päikeseküte. uus pliit sai just valmis, ahi tuleb märtsis.
mul on tallinnas kinnisvara, mida välja üürida – raha peaks siis sealt saama.
ise tahan hakata mahemesindusega tegelema. jooksupardid ja paar lüpsikitse on ka mõttes.
äkki käin paar päeva nädalas linnas tööl ka – haigekassat ei viitsi ise maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea mitte kedagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…
No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…

No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

mina õpetajana mõistan Sind täielikult 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…

No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

Miinuse said maaelu põlguse tõttu. Aga tore ka, et sinusuguse suhtumisega õpetajaid vähemaks jääb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina kolisin maale. Ostsin krundi, ehitasin maja, ostsin traktori ja natuke mässasin põlluga ka. Kole vaev ja kulu, et ära elada, samas ka totaalne vabadus.
Magan hommikul nii kaua kui tahan, peenramaad ei saa väga kurjaks kui mõne töö paar päeva edasi lükkan jne. Olen väga rahul.
Alguses on muidugi kas parajat stardikapitali vaja või jube virelemine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

palgatöölt tulin ära, aga maale ei kolinud – hakkasin ettevõtjaks lihtsalt. Töötukassalt sain ettevõtluse toetuse ka. Väga rahul, õige otsus oli!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selleks, et palgatöölt ära tulla, peab sul olema kas eelnevalt mingi rahasumma kogutud, mingi kinnisvara, mida saad müüa või välja üürida ja sellest nii palju raha, et vähemalt kolm järgnevat aastat ilma lisasissetulekuteta ära elad või siis peab sul juba olemas olema kindel äriplaan, millele saad ka alustava ettevõtte toetuse taha või sul peab olemas olema mingi ettevõte, toode, teenus, mida oled juba palgatöö kõrvalt arendama hakanud ja tahad sellele suurema hoo sisse puhuda.

Kui sul ei ole algkapitali ega isegi mitte ideed, mida sa mittepalgatöötajana teha tahad, siis ilmselgelt ei ole sul veel õige aeg palgatöölt ära tulla.

Arvestama pead sellega, et ees ootab vähemalt kolm aastat (kuni viis) uue elu sissetöötamist ja muidugi peaksid välja mõtlema ka plaan B, mis saab siis kui äri ei edenegi. Mina tean mitut inimest, kes on niimoodi linnast maale läinud, aga ühel oli eelnevalt juba kapitali kogutud, teine abielupaar käib siiani veel palgatööl, alles nüüd mõtlevad, et oleks aeg ära tulla (peavad veinitalu). Üks tuttav püüdis äri ajada, aasta-poolteist püüdis, eemalt vaadates nagu läks hästi, aga siis läks kolinal pankrotti.

Mina ise tegutsen FIEna praegu umbes aastakese, aga mul on kindel regulaarne tellija, kellele osutan teenust. Kui see leping ära lõppeb, siis ma ei ole üldse kindel, et saaksin samamoodi jätkata, tuleb kliendibaasi laiendada, aga samas hetkel selle suurtellija kõrvalt väga palju muud aega üle ei jää. Mõnus on küll, kui ei pea hommikul vara ärkama ja kohe kuskile kiirustama hakkama.

Maal elamiseks on sul kindlasti vaja ka autot ja juhilube, kui sul seda ei ole, siis alusta sellest. Ühtlasi sul peaks olema mingid algteadmised raamatupidamisest ja seadusandlusest, mis puudutab sinu valdkonda. Kui soovid näiteks hakata mingit toitu tootma, siis sellele võib olla miljon regulatsiooni, millele su tulevane talu vastama peab. Samamoodi looduskosmeetika, loomapidamise jms puhul.

Aa ja siis veel üks asi – äkki sulle ei sobigi maaelu, kui sa seni oled linnas elanud. Mul veel üks tuttav, ka mõtles, et koliks maale. Ostaks maja jms. Õnneks oli piisavalt tark, et esmalt üüris aastaks. Ja selguski, et ei sobi talle selline asi. Juba enne kui aasta otsa sai, oli linnas tagasi ja tunnistab, et temale elu maal ja majas ei sobi üldse. Suvel on tore, aga mitte aastaringselt. Aga selleks saab pigem suvila osta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Uisapäisa ära tulla ei soovita. mõtle, miks sa tegelikult sellel tööl olla ei taha enam. tegele tegeliku põhjusega.
Maale põgenemine ei aita. Üleüldse – maaelu idealiseerimine – ei aita.
Peab olemas olema tegelik plaan ja sissetulek, või selline elujärg, et tervisekindlustus pole probleem.
Tegelikult pole kasin elamine igaühele jõukohane.

Nii et – mida sa tegelikult tahad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…

No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

mina õpetajana mõistan Sind täielikult 😀

MIks te siis valite lasteaiaõpetaja elukutse, kui ei meeldi võõraid lapsi kantseldada? sellepärast ma ei olegi lasteaiaõpetaja. Täiesti veider kohe lugeda, et ise hakkad lasteaiaõpetajaks ja siis nimetad lapsi pärdikuteks ja oma tööd teenijatööks. Nojah, võibolla tõesti, kui igatsed taga nõukogude aega – kui lapsi võis tutistada, laksu anda, ehk isegi joonlauaga sõrmedele lüüa jne

selleasemel, et oma ametit siunata, tuleb ametivalik kohe alguses targalt teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

loo ettevõte enne palgatööst loobumist. saa ta käima, vaata kuidas igakuine rahavoog hakkab olema. kui aasta pärast ettevõte tundub stabiilne ja rahavoog katab põhilisi kulutusi siis proovi elada nii et elad ainult oma ettevõtlustulust.
kui selle osaga on korras siis loobu tööst ja mine maale, mitte enne.

mina tegin umbes 3 aastat enne töölt ära tulekut oma ettevõtte. kogu vaba aja panin ettevõtte alla ja esimene aasta lõpuks oli igakuine tulu seal 100-200 eurot.
kolmandal aastal sain nii kaugele et keskmine ettevõtte tulu oli 800-1000 kuus ja võtsin palgata puhkust terveks suveks et vaadata kuidas on olla ainult ettevõtja ja selle tulust elada.
minu kogemus ütleb et see on väga üksik. kui oled omaette hoidev inimene, siis sobib, kui oled harjunud iga päev palju kolleegidega suhtlema siis see saab raske olema

maal elamine on teine teema – sügis ja talv on emotsionaalselt rasked sest on pime, porine ja teed on raskesti läbitavad.
kevad ja suvi on füüsiliselt rasked sest kõik õue tööd tuleb lühikese aja jooksul ära teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mhmh, teema just aktuaalne. Läbipõlenud lasteaiaõpetaja olen. Oma lapsed on täisealised, ja seepärast lubangi endale riigitöö hülgamise (vähemalt lasteaias). On väike kodutöö variant (mis, tõsi küll, ilmselgelt 100% ellujäämist ei garanteeri), kuid teen tööampse… Saan hulgi erinevaid töökogemusi, elu on iseenda kontrolli all ja üleüldse…

No maale ei plaani küll kolida. Miks peaks? Tallinnas on juhutööde võimalus ikka suur. Seega hirm tuleviku ees puudub. Aga võõraste ruigavate pärdikute ja nende neurootiliste vanemate “teenija” pole ma enam eluilmaski. (No laduge nüüd miinuseid. Irw.)

mina õpetajana mõistan Sind täielikult 😀

MIks te siis valite lasteaiaõpetaja elukutse, kui ei meeldi võõraid lapsi kantseldada? sellepärast ma ei olegi lasteaiaõpetaja. Täiesti veider kohe lugeda, et ise hakkad lasteaiaõpetajaks ja siis nimetad lapsi pärdikuteks ja oma tööd teenijatööks. Nojah, võibolla tõesti, kui igatsed taga nõukogude aega – kui lapsi võis tutistada, laksu anda, ehk isegi joonlauaga sõrmedele lüüa jne

selleasemel, et oma ametit siunata, tuleb ametivalik kohe alguses targalt teha.

lastel pole häda midagi – vanemad on vastikud vingurid, kes õpetajatel kopsu üle maksa ajavad ja ei saa aru, et oma laste kasvatamine/kasvatamata jätmine on nende ampluaa. ja siis veel, et õpetaja küll õpetab lapsi, aga töö on tellija materjalist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

lastel pole häda midagi – vanemad on vastikud vingurid, kes õpetajatel kopsu üle maksa ajavad ja ei saa aru, et oma laste kasvatamine/kasvatamata jätmine on nende ampluaa. ja siis veel, et õpetaja küll õpetab lapsi, aga töö on tellija materjalist.

Sellega peab ju igaüks arvestama, kui õpetajana tööle hakkab. Tunnen paljusid õpetajaid, kes on lasteaias töötanud juba üle 30 aasta, kõik saavad nii laste kui ka vanematega hästi läbi. Lapsed lähevad hommikuti rõõmuga rühma ja vanematega suudetakse ka suhtlus normaalne hoida, vingumistele saab professionaalsel tasandil vastatud.

loo ettevõte enne palgatööst loobumist. saa ta käima, vaata kuidas igakuine rahavoog hakkab olema. kui aasta pärast ettevõte tundub stabiilne ja rahavoog katab põhilisi kulutusi siis proovi elada nii et elad ainult oma ettevõtlustulust.
kui selle osaga on korras siis loobu tööst ja mine maale, mitte enne.

Sellega olen 100% nõus, oma kogemused toetavad. Ära loobu palgatööst enne, kui on selge, et su oma ettevõtte arendamiseks jääb puudu ainult sellest kaheksast-üheksast tunnist, mille teisel tööl veedad. Et samal ajal suudaksid teenust osutada või toota palju rohkem, otsida aktiivselt uusi kliente või ehitada valmis tulevikuks vajalik hoone.
Muidugi on võimalik ka pikem puhkus, kui sul on piisavalt raha, aga põhiline on, et ka edaspidine tööplaan oleks hästi läbi mõeldud ja finantseeringud tagatud.

Kui mõte on vaid sellel tasandil, et kolida maale, rajada endale peenramaa ja võtta ka ehk mõni loom, siis see on jama.
Kui tahad ennast ja peret ära elatada, peab maad olema piisavalt, et kõike vajalikku kasvatada ja ruume, kus seda säilitada. Ehk et alustuseks raha (maa harimine + säilitusruumide ehitamine). Iga looma jaoks on samuti vaja maad, et teda toita. Ja lisaks raha, et toit sisse osta, kui oma maast ei piisa. Kui ka maad on palju, siis raha kulub nt ka korraliku heinaseemne ostuks, kui see maa ise ei juhtu just viljakas olema.
Lisasöötadest ja loomaarsti arvetest ei räägigi.
Ja sa töötad ilma puhkuse ja puhkepäevadeta, haiguslehte pole ka kellelegi esitada 🙂
Maale kolimine enda/pere elatamiseks on võimalik ainult siis, kui ka müüd oma toodangut. Ja see nõuab ikka palju läbimõtlemist ja turu-uuringut ning pikemat klientide sissetöötamist, et see ka väikesemahulisena jätkusuutlik oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hmmm.

Aitäh vastajatele. See haiguskindlustuse mõte on muidugi päris oluline, millele ma ise väga palju ei mõelnud.

Aitäh, kes ettevõtluse kasumlikkuse pärast hoiatasid… Ma olen vist rohkem selline unistaja, et mõtlen, et prooviks lisaks palgatööst loobumisele üldse sellest suurest rahamaailmast rohkem välja saada. Et oleks niiöelda majanduslikult vaba selles mõttes, et raha polegi :). Liiga radikaalne? Ei taha palju sissetulekut vaid just hakkama saada ilma rahata, kuigi jah loomaarstile vist kaalikates ei maksa.

Ja uurisin ise, et kus maailmas sellised kogukonnad ka eksisteerivad, siis on nad ikka kogukonnad, mitte üksikud naised 30ndates… kuigi võibolla neist lihtsalt ei kirjutata ja nõiad on ju ikka alati metsades pea üksi elanud :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütleks nii, et KUI sa oled üksik, sul on pmt maakoht juba olemas, samuti mingigi kindel sissetulek (renditulu) või säästud 10 000 ringis – siis tee ära – eks kui välja ei tule, lähed tööle tagasi.
Lastega ma sellist sotsiaalset eksperimenti ette ei võtaks. Samuti arvesta, et isegi ise toitu kasvatades/korjates on ikkagi igakuised kulud vähemalt 500 euro ringis – ravikindlustus, elekter, maamaks, loomaarst, oma ravimid, aianduseks ja põllumajanduseks vajalik kraam, traktoristile ja kombainerile tasu, auto ülalpidamine, mingi osa toitu ikkagi, maja putitamine (põhjatu auk)…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loen huviga seda teemat ja toetan igati teemaalgatajat! Loodan, et julged selle sammu ette võtta! Ma paraku ise nii julge ei ole, et taolist elu järgi proovida, samas pealiskaudselt mõeldes, üksi ennast ära elatada ei tohiks ülemõistuse kulukas ka olla. Ma loen siin palju loomaarsti kuludest ja paratamatult mõtlen, et kas see pole selline natuke kunstlikult tekitatud vajadus. Miks sul seda looma niiväga vaja arstile näidata on? Ok kohustuslikud vaktsiinid, aga need nüüd küll sadades ei maksa, liiatigi veel iga kuu. Talupidamistes, kus loomi söögiks kasvatatakse, lihtsalt tapetakse kirduvad loomad söögiks ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma pole tõesti ise loomapidaja (ainult mesilased), aga tuttavatelt ning ajakirjandusest saadud info kohaselt kulub loomapidajatel näiteks erinevatele süstidele, antibiootikumidele, lisatoidule, poegimise abile, tapamajale. Kui üks kana v lammas on põdur, siis esmalt siiski konsulteerid loomaarstiga, mitte ei pane potti ju! (ja kes seda haiget looma sööb??).

Maaelu odavus on ikka üpris idealiseeritud kujutelm.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma pole tõesti ise loomapidaja (ainult mesilased), aga tuttavatelt ning ajakirjandusest saadud info kohaselt kulub loomapidajatel näiteks erinevatele süstidele, antibiootikumidele, lisatoidule, poegimise abile, tapamajale. Kui üks kana v lammas on põdur, siis esmalt siiski konsulteerid loomaarstiga, mitte ei pane potti ju! (ja kes seda haiget looma sööb??).

Maaelu odavus on ikka üpris idealiseeritud kujutelm.

Seda kõike ilmselt tänapäeval tehakse, aga tundub kuidagi kauge naturaalsest. Kes sada aastat tagasi pudulojuseid arstiga turgutas? Isegi koduloomad nagu kasside ja koerte arsti juurde viimine on, vähemalt EEstis, pigem viimase paarikümne aasta teema. Nüüd jälle tundub nii elementaarne, et ravid oma koera näiteks, minu lapsepõlves küll see tavaline ei olnud. Loom elas ja loom suri, ilma inimese sekkumiseta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sada aastat tagasi raviti hambaid ka nii, et kui valutas siis sidusid ühe nööri otsa hamba ümber ja teise ukse ümber ja lõid jalaga.

kui tahta ajas tagasi minna siis on odav nii linnas kui maal. keegi ei käsi sul elektrit või sooja vett kasutada. tervisekindlustus ka ei ole kohustuslik.
maaelu ei puutu asjasse sel juhul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et odavam on linnas turult köögivilju või hulludelt päevadelt makarone osta, kui oma toidutootmiseks soetada kogu vajaminev atribuutika ja püsivad kulud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

sada aastat tagasi raviti hambaid ka nii, et kui valutas siis sidusid ühe nööri otsa hamba ümber ja teise ukse ümber ja lõid jalaga.

kui tahta ajas tagasi minna siis on odav nii linnas kui maal. keegi ei käsi sul elektrit või sooja vett kasutada. tervisekindlustus ka ei ole kohustuslik.

maaelu ei puutu asjasse sel juhul.

Katsu linnas korteris elades ülejäänud maja elanikele selgitada, et ma ei kasuta teie poolt pakutavat sooja ega koridori valgustust. Isegi eramajas elades on linnas ettekirjutused ja oleks väga haruldane omada maalappi, kus kannataks kartuli maha panna ning paari loomagi karjatada, seega puutub ikka küll maaelu asjasse. Teemalgataja eesmärk, nagu mina seda tajun, on pigem tagasi juurte juurde, seega tundub tõesti loomadele antibiootikumide andmise kohustus natuke naljakas, et just suure loomaarsti püsikulu pärast peaks ikka muu töö ka olema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui elad Tallinnas või Tartus, siis üüri korter välja (on ka tegelasi, kes maksavad Sulle 1 a üüri ette (küll max 70-80% turuhinnast) ja siis allüürivad edasi, aga Sul murevaba – üürnikega tegelema ei pea ja raha saad ette) ja võta üheotsapilet Taisse või Kambodžasse või Birmasse – seal ilm soe ja Eesti korterist saadava rahaga vähemalt Birmas ja Kambodžas võiks kenasti hakkama saada ilma lisatööd tegemata. Hakkad seal (mitte Birmas, kuna see sisemaal) mingit rannabaari, vms pidama kui väga igavaks läheb… Eluaseme pärast muretsema ei pea – 4 bambusvaia maasse ja mingi present peale ja võrkkiik sisse ja voila 🙂 Kui rohkem viitsid ennast liigutada, siis mine Austraaliasse – lihttöö eest makstakse seal vägagi korralikult (kohati võib töö muidugi päris raske olla) – samuti suht muretu elu… 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

vaestes maades on odav siis ku vaeselt elada. inimesed elavad mitmekesi väga väikesel ühisköögiga pinnal ilma isikliku pesuvõimaluseta ja konditsioneerita.
kui tahta sama elatustaset millega harjunud siis seal ei ela 1-2toalise korteri üüriga ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen vist rohkem selline unistaja, et mõtlen, et prooviks lisaks palgatööst loobumisele üldse sellest suurest rahamaailmast rohkem välja saada. Et oleks niiöelda majanduslikult vaba selles mõttes, et raha polegi :). Liiga radikaalne? Ei taha palju sissetulekut vaid just hakkama saada ilma rahata, kuigi jah loomaarstile vist kaalikates ei maksa.

No tänapäeval on ilma rahata elu ikka päris naiivne ette kujutada. Oma kaalika ja kapsa peal võib ju elada ja kaevuvett juua (ps, kaev tahab ka hooldust), aga lisaks toidule tarbid sa ju muid teenuseid/tooteid ka. Elektrit ilmselt ikka kasutad majapidamises, maja tahab aeg-ajalt kõpitsemist, loomad sööta ja ravi, riided kuluvad ja lähevad katki, maamaksu tuleb maksta, arstide (sh hambaarsti) juures ju ikka aeg-ajalt käid. Lisaks on maal suhteliselt keeruline hakkama saada ilma autota, mis on igakuine kulu, suurema talupidamise juures on vaja ka talutehnikat, mis kõik maksab ja tahab hooldust, küttepuud pead sisse ostma kui just oma metsa ei ole, aga siis on jällegi vaja tehnikat. Kortermajas elades parandab katkise katuse ühistu, eramajas aga maksad üksi täies mahus kinni. Oma toidulauale saab oma maalapi peal kasvatatud toitu jah poest ostetuga asendada, aga muus osas on väljaminekud ikka samad, mis praegu. Korteriga võrreldes on eramajas elamine isegi kallim, aga ega senised kulutused kuskile ei kao.

Please wait...
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palgatöölt lahkuda või osaliselt lahkunda