Jutt siis koolieelikutest. Kui palju loodate lasteaiale, et seal vajalikud teadmised omandavad?
Mida õpetate ja kuidas?` Mängides, milliseid lauamänge soovitaksite?
Tundub, et lasteaias algab kõigi asjade õpetamine hiljem, kui oleks vaja. Või oodataksegi, et laps ise hakkab kõike tegema, võib juhtuda, et valesti kinnistub enne, kui õigesti õpetatakse. Lugemine, kirjutamine, arvutamine, kella tundmine, paelte sidumine jne.
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )
Teema: Palju lastega tegelete õppimise eesmärgil?
27.01.2020 10:05
To report this post you need to login first.
27.01.2020 11:31
Kogu aeg õpetan! Kogu aeg räägime maailma asjadest ja arvutame käigupealt, küsin mis kell on ja kui palju aega veel on nt multikani, seletan võõrsõnu, vanasõnu-ütlemisi jne. Laualambi ja palliga vaatasime, kuidas tekib maale öö ja päev jne. Ja lasteaias on neil samad asjad ammu selged, kui nemad õpetamisejärjele jõuavad. Õpetaja ütleb, et silmaringilt ja teadmistelt on laps peajagu oma rühma eakaaslastest üle. Sest ma RÄÄGIN temaga. Ja vahel on tal sellised asjad meeles, mida ma ei mäletagi, et oleks rääkinud. Küsin “Kust sa SEDA tead?” “Ise rääkisid!” 🙂
Ma saan aru, lasteaias peavad nad ju õpetama samasid asju, et ka need lapsed, kelle vanematel on midagi jäänud õpetamata, neid teada ja osata saaksid. Teistel siis teadmine kinnistub. Aga õpetamise esmaülesanne on ikka lapsevanematel!
Nt tsirkust mängime me nii, et 6 ja 1 lisatäringuvisked arvutame kohe kokku, mõnikord tuleb üle 20-30 arvutada, kui hästi veab, ja on ju põletav motivatsioon teada saada, kuhu ma jõuan.
To report this post you need to login first.
27.01.2020 11:38
Masendav, et mõned vanemad arvavad, et nende asi on ainult laps valmis treida – küll lasteaed ja kool temast inimese teevad.
To report this post you need to login first.
27.01.2020 11:47
Mina jätan õpetamise õpetajatele, ise toetan valmidust õppida. See ei tähenda, et laps poleks lasteaia abita 4-aastaselt veerima ja 5-aastaselt soravalt lugema hakanud jms 🙂
Minu meelest kodukeskkonnas “töötavad” hästi jagatud tähelepanu toetavad mängud ja tegemised (nt kui kahe-kolmesega paned koos konstruktorit kokku, siis neljane paneb juba ise aina keerulisemaid ega heitu, kui kohe ei õnnestu jne), mitte konkreetsetele oskustele suunatud, kui pole just mahajäämust. Lauamängud olgu huvitavad, siis õpib ka kasulikke sotsiaalseid oskusi (järje ootamist, reeglite järgimist, võitmist ja kaotamist) ning järjestamine, võrdlemine, arvutamine, tähelepanu, mälu, sõnavara, peenmotoorika jne arenevad märkamatult.
Igapäevane suhtlus argi- ja lapsele huvi pakkuvatel teemadel muidugi lisaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 11:47; 31.01 10:16;
To report this post you need to login first.
27.01.2020 11:51
Iga päev tegelen. Kui ise ei jõua, siis mees aitab ka.
Nõrga tervise tõttu mina ise lasteaias ei käinud, olin vanavanemate juures nn ‘koduõppel’. Vanaisa õpetas mind juba enne kooli lugema-kirjutama-arvutama, samuti maateadust, kellatundmist, ajalugu jne. Oma lastega teen samuti.
To report this post you need to login first.
27.01.2020 12:05
Lasteaias alustatakse mingi asja õppimisega selle järgi, milline on keskmine laps, mitte ühe või teise individuaalse suutlikkuse järgi. On asju, millest ma olen olnud üllatunud, et lasteaias juba teevad ja samas asju, millest me kodus oleme kindlasti lasteaia õppetööst ees. Samas selle määrab suuresti ka mu enda huvi ja viitsimine.
Näiteks ma väga ei viitsi istuda lapsel kõrval ja harjutada koos temaga kääridega lõikamist, muudkui juhendada ja jälgida, et ta viga ei teeks endale 😀 Samal ajal õpetan hea meelega lapsele tähti, lugemist, arvutamist. Kuigi mu laps oskab 10 piires liita ja lahutada enam-vähem, siis olin üllatunud, kui päevakavast lugesin, et õpivad “-” märki – ma ise ei olegi kodus veel neid matemaatika märke õpetanud, vaid alati oleme rääkinud juurde panemisest ja ära võtmisest 🙂 Nüüd kui juhus on, olen ka kodus seletanud siis tehete märke.
Mingid asjad on, mida ma ei saagi lapsega kodus teha, sest ta keeldub kaasa tegemast. Nt enne jõule jõuluvanale luuletuse-laulu õppimine lihtsalt loodan, et tal on midagi, mida jõuluvanale esitada…. Mõnikord olen “salaja” õpetanud, kui lasteaias on vaja olnud lihtsalt ise lauldes koguaeg kodus, ilma et ma tema tähelepanu sellele ekstra tõmban 😀
Kodus muidugi see õpetamine ei käigi nii, et nii, nüüd istume laua taha ja hakkame õppima. Vaid pigem ongi kuidagi suvalisemalt, mängu ja muu vestluse, raamatute lugemise käigus. Sh on heaks abimeheks nt nuputamisraamatud jne. Nt arvutamist saba ju õppida, kui nt vanaema juures puu alt õunu korjata – et kui mul on ämbris juba 4 õuna ja panen sinna veel 2 õuna, mitu õuna siis ämbris on?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 12:05; 29.01 15:13;
To report this post you need to login first.
27.01.2020 12:17
Mingid asjad on, mida ma ei saagi lapsega kodus teha, sest ta keeldub kaasa tegemast. Nt enne jõule jõuluvanale luuletuse-laulu õppimine lihtsalt loodan, et tal on midagi, mida jõuluvanale esitada…. Mõnikord olen “salaja” õpetanud, kui lasteaias on vaja olnud lihtsalt ise lauldes koguaeg kodus, ilma et ma tema tähelepanu sellele ekstra tõmban ????
Meil see aasta oli just rühmas (6-7 aastased) suur mure, et vanemad ei saanud aru, et meie lastele jõuluvanale luuletusi ei õpeta, sest see on vanemate töö ja lõpuks peo ajal oli mitmeid lapsi, kelle eest vanemad jõuluvanale luuletust pidid lugema, sest lastele polnud kodus midagi õpetatud.
To report this post you need to login first.
27.01.2020 14:53
Mina seda ei poolda, et peale lasteaeda veel võetakse ette ja pannakse laps laua taha ning hakatakse lugema/kirjutama/arvutama. Kuigi mu lapsed ei ole kunagi käinud 5 päeva nädalas lasteaias on see minu arvates liig. Las õhtul tunneb ennast mõnusalt ja vabalt.
Meie pigem integreerime tavalistesse toimetustesse õppimist. Näiteks arvutada on hea autoga sõites, tähti ja veerimist õppida unejutu ajal või teleka menüüst õiget multikat otsides või ringi liikudes tänaval reklaame lugedes jne.
Mõlemad suuremad lapsed on enne kooli ilusti lugenud ja kirjutanud. Vanemal arvutamine veel väga hästi ei läinud aga noorem liidab-lahutab 100 piires vabalt. Korrutab-jagab 10 piires ka täitsa enam-vähem. Praegu tundubki, et suurem on humanitaar nii et pole imestada.
Samas näiteks luuletusi/laule pole kunagi nendega õppinud kuna lasteaias ja eelkoolis õpitakse neid väga palju. Tavaliselt on eelmisest aastast ka veel mõned meeles nii et repertuaar on lai.
To report this post you need to login first.
28.01.2020 09:58
Mina seda ei poolda, et peale lasteaeda veel võetakse ette ja pannakse laps laua taha ning hakatakse lugema/kirjutama/arvutama. Kuigi mu lapsed ei ole kunagi käinud 5 päeva nädalas lasteaias on see minu arvates liig. Las õhtul tunneb ennast mõnusalt ja vabalt.
Meie pigem integreerime tavalistesse toimetustesse õppimist. Näiteks arvutada on hea autoga sõites, tähti ja veerimist õppida unejutu ajal või teleka menüüst õiget multikat otsides või ringi liikudes tänaval reklaame lugedes jne.
Mul vanemate laste õpetamine käis ka nii käigu pealt, mitte last laua taha sundides. Noorimaga aga just laua taga töövihikuid täitsimegi aasta enne kooli. Suure osa tööst tegin ise, vahepeal aga oli ka professionaalne eripedagoog abiks, kes pärast lasteaiapäeva lapsega kodus tegelemas käis. Lasteaiast saime tagasi peaaegu tühjad töövihikud – seal laps ei olnud nõus kaasa tegema ja ega vist eriti ei nõutud ka.
Praegu on laps esimeses klassis ja kuna töövihikute täitmine on harjutamise tulemusel tuttav tegevus, siis läheb tal koolis algusest peale väga ladusalt. Tõesti tunnen, et see eelmisel aastal tehtud töö ja vaev on end ära tasunud. Koolipäev on lapsele ikkagi veel väsitavam ja pärast seda tal eriti õppimisest välja midagi ei tule.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 09:58; 02.02 12:05;
To report this post you need to login first.
28.01.2020 10:19
Minu laps oli eelmisel aastal koolieelik. Vahel tegime mingit tegevusraamatut, aga mitte väga järjepidevalt. Tema arengut vaadates arvasin ma, et lasteaias tehakse meeletut arendustööd. Arenguvestlusel selgus, et õpetajad arvasid, et ma ise tegelen temaga väga intensiivselt. Tegelikult haaras laps lennult kõike. Eks lapsed on erinevad ja pead vaatama, mis sinu lapsele kõige paremini sobib.
To report this post you need to login first.
28.01.2020 11:33
Vähehaaval kogu aeg midagi teeme, ei ole ju vaja viimase lasteaia-aastani oodata. Tähti ja numbreid hakkasin raamatutes ja mängides näitama, kui lapsed rääkima hakkasid, nii et need said nö möödaminnes selgeks. Lugema õppisid u 4-aastaselt, tuli kuidagi iseenesest, et hakkasid nt bussipeatuses silte kokku veerima või reklaame, ise otsisid suvalistest kohtadest sõnu, mida lugeda. Nii et kodus niisama raamaute vaatamine läks sujuvalt üle lugemise üritamiseks. Selle üle, et lugemine sedasi lihtsalt tuli, on mul eriti hea meel, kuna ise õppisin ka lapsena varakult lugema ja siiani meeldib lugeda. Ja muidugi on lihtsam koolis, kui lugemisoskus on hea, ja muidugi ka oskus loetust aru saada. Tähtede ja numbrite kirjutamist hakkasid algul ise katsetama, kui nägin, et huvi on, hakkasin rohkem suunama.
Noorem laps on läheb sügisel kooli, temaga praegu lahendame erinevatest töövihikutest ülesandeid, teeme väiksemaid etteütlusi, sõnaharjutusi jne. Töövihikud ja nuputamivihikuid olen ostnud ka selle pärast, et harjuks eri tüüpi ülesannetega, tööjuhendist arusaamisega jne. Nii et see on selline teadlik ja plaanitud kodune valmistumine küll. Vanema lapse 1. klassi ajast mäletan, et kohe tuli ikka väga palju eri tüüpi ülesandeid, kui oli midagi sarnast enne teinud, siis oli lihtsam.
Noorem laps ise joonistab koomikseid ja kirjutab tekste juurde, neis on näha, et eks k,p,t,g,b,d lähevad sassi, aga üldiselt saab enda mõtete kirja panemisega hakkama. Raamatuid valib kodus või raamatukogus lugemiseks ise, loeb nii trüki- kui ka kirjatähtedes, lugeda õnneks meeldib.
Lasteaias õpetajad ütlesid eelmine aasta juba, et teadmiste poolest koolivalmis. Aga see ongi sellise koduse vähehaaval ja jõukohaste asjadega tegelemisega tulnud, et kogu aeg midagi. Nagu mõni eespoolgi kirjutas, et vahepeal juhid lapse tähelepanu kellale, arvutad midagi kokku jne. Ei pea laua taha istuma ja drillima, seda kõike saab ka iga päev mitmesuguste tegemistega siduda. Ja meil on selle poolest vedanud, et lapsed on neid asju ise tahtnud teha. On ju lapsi, kes teatud vanuseni, nö ei lähe lahti, õpeta nt lugemist, kuidas tahad, tulemust ei ole, siis aga käib see klõps ära ja korras.
Lasteaias ei käi laps 5 päeva nädalas, tavaliselt 2 täispäeva, 2 poolikut, mõni nädal käib ainult 3 päeva, oleneb kuidas meil mehega töögraafikud, nii et leiab ka kodus lapsega tegelemiseks aega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.01 11:33; 31.01 09:10; 01.02 09:20;
To report this post you need to login first.
28.01.2020 13:50
Õpetasin tähed selgeks, kirjutada ta ei taha neid. Polegi tarvis. Telefonis ja Iphad toksib. Päris õigesti kirjutab. Järgmisel aastal läheb kooli, küll ta seal õpib, praegu on mängu aeg. Õhtul mängib teleri ees, nüüd ostsin tema enda tuppa teleri, segab muidu minu tv vaatamist. Lühikesi 1-2 silbilisi sõnu loeb kokku, pikemaid ei saa veel, aga aega on. Mul pole aega temaga tegeleda. Nutikas laps muidu Ipahad ise tõmbam mänge ja mängib no ma ei lähe ju teda segama ja temalt seadet ära võtma. Lugemine teda eriti ei huvita ka. Ise mõtlen, et tähti võiks ikka kirjutada, aga see töö meil ka ei edene, kuidagi ei suju tal see asi, vahel näitan tähe ette, aga tema tehtud täht küll ei sarnane minu kirjutatuga.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 13:50; 29.01 11:41;
To report this post you need to login first.
29.01.2020 00:24
Õpetasin tähed selgeks, kirjutada ta ei taha neid. Polegi tarvis. Telefonis ja Iphad toksib. Päris õigesti kirjutab. Järgmisel aastal läheb kooli, küll ta seal õpib, praegu on mängu aeg. Õhtul mängib teleri ees, nüüd ostsin tema enda tuppa teleri, segab muidu minu tv vaatamist. Lühikesi 1-2 silbilisi sõnu loeb kokku, pikemaid ei saa veel, aga aega on. Mul pole aega temaga tegeleda. Nutikas laps muidu Ipahad ise tõmbam mänge ja mängib no ma ei lähe ju teda segama ja temalt seadet ära võtma. Lugemine teda eriti ei huvita ka. Ise mõtlen, et tähti võiks ikka kirjutada, aga see töö meil ka ei edene, kuidagi ei suju tal see asi, vahel näitan tähe ette, aga tema tehtud täht küll ei sarnane minu kirjutatuga.
Ära trolli, Iphad!
To report this post you need to login first.
29.01.2020 11:41
Mida ma siis valesti teen. Mina ei ole ju õpetaja. Koolis laps õpib. Mina küll ei hakka oma last sundima õppima kui ta ei taha. Ta nii hea laps mul vaikselt mängib oma toas mis ma temast häirin, kui natuke kõvemat häält teeb siis saadan sõnumi, et võta väheke vaiksemaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 13:50; 29.01 11:41;
To report this post you need to login first.
29.01.2020 13:49
Mina seda ei poolda, et peale lasteaeda veel võetakse ette ja pannakse laps laua taha ning hakatakse lugema/kirjutama/arvutama. Kuigi mu lapsed ei ole kunagi käinud 5 päeva nädalas lasteaias on see minu arvates liig. Las õhtul tunneb ennast mõnusalt ja vabalt.
Sama siin! Mina ka ei poolda, et pärast lasteaiapäeva või nädalavahetusel võetakse laps ja hakatakse drillima.
Samuti ei ole minu jaoks oluline, et laps näiteks tähed ja numbrid VÕIMALIKULT VARA selgeks saaks – mis eelised edasipidises elus ikkagi lapsele annaks see, kui ta saaks näiteks tähed või lugemise tähed selgeks natuke varem – võrreldes sellega, kui ta saaks need selgeks natuke hiljem? Kui just ei ole tähtede-numbrite suhtes kuidagi silmapaistvalt tuim laps, kes mitte kunagi tänavat mööda käies ei küsi näiteks, et: “Mis sinna sildile on kirjutatud?” – siis võiks võibolla muret tunda.
Tähed-numbrid ja sõnade kokkuveerimise on õppinud igapäevaelu käigus (näit. küsinud, mis on kuhugi kirjutatud) ja ka lasteaias ilmselt. Liikuva aabitsa andsin talle, mingil ajal ta mängis sellega palju, nüüd viimasel ajal enam mitte eriti, sest nüüd ta ladumise asemel pigem kirjutab. Kirjutab kõik joonistuste ääred ja muud vabad paberid omaalgatuslikult täis, käsi on kindlamaks muutunud.
6a laps tunnistati igatahes arenguvestlusel kõlbulikuks järgmisel sügisel kooli minema. Aga millal laps täpselt mis oskuse omandas, ma isegi ei mäleta, sest nagu öeldud – minu jaoks pole olnud vahet, kas mingi oskus tuleb natuke varem või hiljem.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.01 13:49; 30.01 17:11;
To report this post you need to login first.
29.01.2020 15:13
siit vastutest kumab hästi läbi, et osade joaks on õppimine ainult see, kui istutakse laua taga, õpik ees ja siis drillitakse. teiste jaosk on aga igasugune mänguline tegevus õppimine.
No nt klotsidega mängimine – ja võiks osta lihtsalt värvimata või pastelsed puidust nelinurksed klotsid (vahepeal keegi kõikjal müüs neis), millest laps laob torni – või osta täheklotsid, mis on sama otstarbega, aga huvi korral saab ka mõne tähe selgeks. See ei tähenda, et iga kord, kui laps täheklotsidega mängib, vanem seal kõrval drillib.
Või näiteks sünnipäevakaardi kirjutamine – selle asemel, et see tuimalt valmis kirjutada, küsin hoopsi lapselt, et mida me kirjutame, mis on esimene täht? Selline lähenemine aitabki vältida seda, et pool aastat enne kooliminekut avastad, et laps ei tunne tähti, numbreid, ei oska sõnu kokku veerida jne ja siis tulebki paanikas lapsega laua taga istuda ja drillida (sest koolis enam tähti ei õpetata).
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 12:05; 29.01 15:13;
To report this post you need to login first.
29.01.2020 16:55
Süstemaatiliselt ei õpeta, aga lapsega koos olles ikka seletad ja näitad talle ju kogu aeg. Ma ei mängi lauamänge selleks, et lapsele midagi õpetada, vaid selleks, et laps tahab mängida. Mida tähendab “valesti kinnistunud” lugemine, ma ei kujuta ettegi. Mu lapsel said numbrid ja tähed said ammu selgeks möödaminnes ja ta oskab lugeda ja arvutada. Kooliminekuni jäänud kuude jooksul oleks vaja veel harjutada tänaval liiklemist (tõenäoliselt saab hakkama, aga ma pole tal lasknud veel üksi kuhugi minna) ja WC-s toimetamist.
To report this post you need to login first.
29.01.2020 17:30
Lapsi oleme viinud muuseumitesse beebieast peale. Lisaks käinud raamatukogudes ja raamatute esitlustel. Kodus suunanud käelist tegevust. Suurt rõhku oleme pannud liikluskasvatusele ka sotsiaalsetele oskustele (grupikäitumine, tunnete juhtimine jne).
Üks laps sai lasteaiast nii hea ettevalmistuse kooliks, et harjutasime juurde vaid natuke matemaatikat ja lugemist soravamaks, teisel lapsel on see nõrk. Kodus täidab spetsiaalseid töövihikuid.
To report this post you need to login first.
30.01.2020 17:11
Masendav, et mõned vanemad arvavad, et nende asi on ainult laps valmis treida – küll lasteaed ja kool temast inimese teevad.
No temaalgataja jutt ei olnud ju murelastest, kellega õpetajad on hädas, sest nad jäävad maha.
Pigem oli seal mingi selline arvamus, et kui laps ei ole oskuste poolest programmist mitu sammu ees – siis ongi juba halvasti ning ähvardab justkui läbikukkumine. Et vanem peaks kogu aeg hindama, kas laps ikka lasteaia programmist mitu sammu ees – ja kui ei ole, siis juba ärevust tundma hakkama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.01 13:49; 30.01 17:11;
To report this post you need to login first.
31.01.2020 09:10
Masendav, et mõned vanemad arvavad, et nende asi on ainult laps valmis treida – küll lasteaed ja kool temast inimese teevad.
No temaalgataja jutt ei olnud ju murelastest, kellega õpetajad on hädas, sest nad jäävad maha.
Pigem oli seal mingi selline arvamus, et kui laps ei ole oskuste poolest programmist mitu sammu ees – siis ongi juba halvasti ning ähvardab justkui läbikukkumine. Et vanem peaks kogu aeg hindama, kas laps ikka lasteaia programmist mitu sammu ees – ja kui ei ole, siis juba ärevust tundma hakkama.
See on küll väheke vildakas arusaam, et lapsega tegeletakse hirmust, et peaks ette õpetama, muidu äkki ei saa hakkama. Koolis tuleb niikuinii üsna palju erinevat materjali, erinevat tüüpi ülesandeid, uusi lähenemisi lahendamisele jne, nii et kui just ise õpetaja pole, siis pole ilmselt tavalisel lapsevanemal väga aimugi, mida “drillida”. Pigem on lihtsalt perekonnad, kus on harjumus lapsele võimaldada mitmesuguseid tegevusi, ja on perekonnad, kus seda niiväga pole.
Kodus tuleb lapsele anda elementaarne aluspõhi kõige sellega hakkama saamiseks: lugemisoskus, tähede ja numbrite kirjutamine jne. Ega need asjad lapsel niisamagi mööda külgi maha jookse. Ei saa ju last mingis kapslis hoida koolini, et ära loe, ära kirjuta, ära tunne huvi asjade vastu, küll koolis saad seda kõike.
See annab lapse enda koolieelsetele aastatele (või aastale) palju juurde, kui ta näiteks saab ise lugeda asju, mis teda huvitavad, ise emale-isale või sõpradele sõnumeid kirjutada, kui tahab (meil näiteks suhtleb laps ühe kaugemal elava sama vana sugulasega WhatsAppis, saadavad sõnumeid, mõnikord muidugi teevad ka videokõnesid, aga palju kirjutavad sõnumeid ka). Või kasvõi lauamängud jmt, tänu sellele, et laps varakult lugeda oskas, said õega kahekesi ka selliseid lauamänge mängida, kus ise midagi lugema pidi (juhendeid, tekste pildil jne), jällegi – suurem võimalus lapsele isegi ajaviitmiseks.
Asi ei ole just nende oskuste drillimises, mida koolis nõutakse, vaid üldoskustes ja selles, et kui lapsel on millegi vastu huvi, on see siis lugemine, arvutamine vm, siis vanem soodustab seda.
Praegu tundub, et osa vanemaid ei julgegi tunnistada, et kodus lapsega tegelevad enne kooli, et äkki keegi sildistab kohe “drillimiseks”. Ja tundub ka, et osa võtab seda tegelemist mingist imelikust vaatevinklist, nagu see tähendaks, et vanem pärast lasteaiapäeva surub lapse laua taha ja sunnib siis mingeid ebahuvitavaid ja kuivi ülesandeid tegema. Drillimise ja mittemidagitegemise vahele jääb õnneks ka palju vahepealseid variante, nii et saab ka mõistlikes piirides lapsega tegeleda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.01 11:33; 31.01 09:10; 01.02 09:20;
To report this post you need to login first.
31.01.2020 10:16
Kui huvi ja eeloskused on olemas, tulevad kooliks vajalikud oskused kiiresti ja kergesti. Kui aga huvi ei ole, siis harjutamine (eriti efektiivselt) meistriks ei tee. Huvi tekitamiseks on drillist märksa tõhusamaid vahendeid olemas.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 11:47; 31.01 10:16;
To report this post you need to login first.
01.02.2020 00:15
Minu jaoks on ka veider, et lasteaias viiesed õpivad alles tähti. Mu laps juba loeb selles vanuses ja tal seega igav lasteaias. Kui küsisin kasvataja käest, et kas nad kuidagi erinevaid ülesandeid ka annavad kui lapsed eri tasemel. Vastus oli umbes, et nõrgemad õpivad tugevamate pealt, aga mõni ei saa ka siis aru . Mu lapse kohta ütles, et ta võiks juba sel aastal kooli minna oskuste poolest. No mis siis kui oskused head, ma veel ei pane kooli. Lasteaed võiks rohkem arendada mitmekülgselt last, käia muuseumites, kinos vms. Teen seda kõike ise ka, aga ikka tahaks lotoa, et lasteaias ka midagi õpib. Õnneks on lasteaias joonistamine ja meisterdamine, seal on küll arengut.
To report this post you need to login first.
01.02.2020 09:20
Minu jaoks on ka veider, et lasteaias viiesed õpivad alles tähti. Mu laps juba loeb selles vanuses ja tal seega igav lasteaias. Kui küsisin kasvataja käest, et kas nad kuidagi erinevaid ülesandeid ka annavad kui lapsed eri tasemel. Vastus oli umbes, et nõrgemad õpivad tugevamate pealt, aga mõni ei saa ka siis aru . Mu lapse kohta ütles, et ta võiks juba sel aastal kooli minna oskuste poolest. No mis siis kui oskused head, ma veel ei pane kooli. Lasteaed võiks rohkem arendada mitmekülgselt last, käia muuseumites, kinos vms. Teen seda kõike ise ka, aga ikka tahaks lotoa, et lasteaias ka midagi õpib. Õnneks on lasteaias joonistamine ja meisterdamine, seal on küll arengut.
Meil on õpetajad lahendanud asja nii, et lapsed on jaotutud rühmadeks, nii et kõik ei tee samu asju. Kui on hommikupoolne nö õppetegevuse aeg, siis üks õpetaja tegeleb ühe grupiga, teine teisega, või siis ühed teevad teatud ülesandeid ühel päeval, teised seni meisterdavad teevad muud taolist, siis järgmine päev järgmise rühma kord. Rühma jaoks on ostetud lasteaia poolt ka erinevad töövihikud, osad teevad siis lihtsamatest, osa raskematest, kiirematele on lisalehed, nii et ei pea istuma ja igavlema. Õppekäike on neil ka päris palju, nii et käivad rühmaga erinevates kohtades, ei saa kurta. Rühma nö lugemisnurgas on päris korralik valik raamatuid, nii et kes lugeda oskavad ja viitsivad, võivad päeva jooksul seal patjadel mõnusalt istuda ja lugeda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.01 11:33; 31.01 09:10; 01.02 09:20;
To report this post you need to login first.
02.02.2020 12:05
Praegu tundub, et osa vanemaid ei julgegi tunnistada, et kodus lapsega tegelevad enne kooli, et äkki keegi sildistab kohe “drillimiseks”. Ja tundub ka, et osa võtab seda tegelemist mingist imelikust vaatevinklist, nagu see tähendaks, et vanem pärast lasteaiapäeva surub lapse laua taha ja sunnib siis mingeid ebahuvitavaid ja kuivi ülesandeid tegema. Drillimise ja mittemidagitegemise vahele jääb õnneks ka palju vahepealseid variante, nii et saab ka mõistlikes piirides lapsega tegeleda.
Koolis on ju vaja paigal istuda ja teha vahepeal ka kuivi ja ebahuvitavaid ülesandeid. Kuidas siis seda harjutada? Lasteaias oli laps rühmas, kus olid erineva vanusega lapsed, enne viimast aastat õpetaja isegi ei üritanud teda suurematega kaasata, viimasel aastal siis käiski üks pidev kurtmine, et laps ei ole nõus midagi kaasa tegema. St peamiselt oligi vaja arendada oskust, et istud paigal ja teed ülesandeid. Tähti-numbreid-lugemist-arvutamist pole jah mõtet laua taha sundides õpetada, rääkimata muudest oskustest-teadmistest.
Loomulikult ma üritasin last igati motiveerida ja töövihiku täitmist tema jaoks võimalikult meeldivaks teha. Tundub, et õnnestus ka, sest need töövihikud võetakse siiani kätte ja loetakse-jutustatakse, mis seal on (Tal olid “Liisu lasteaias” töövihikud (https://www.avita.ee/26848)- väga toredad minu meelest ja lapsele sobisid ka. Liisu sai kohe suureks sõbraks talle 🙂 )
Kusjuures pärast pikka lasteaiapäeva oli laps kodus rahulikum kui pärast koolipäeva. Kool on pingelisem ja koolis on vaja suurem osa ajast paigal istuda, nii et kodus siis on rahutu ja rahmeldab. Õnneks on ta aga omandanud töövihikute täitmise oskuse ja saab tunnis ülesanded enamasti probleemideta valmis, nii et koju suurt midagi lõpetada ei jää. Ausalt, ma oleks väga suures hädas, kui ma ei oleks eelmisel aastal oma last “drillinud”. Meie kooliprogramm siiski eeldab, et laps suudab kooli minnes töövihikuid täita ja mingilgi määral lugeda. Enamasti tegeleb sellega lasteaed ja kodus pole tõesti erilist põhjust lapsi ekstra laua äärde harjutama sundida. Minu noorim laps aga (hoolimata sellest, et käis korralikult kohal) ei saanud lasteaiast isegi mitte koolivalmiduskaarti!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 09:58; 02.02 12:05;
To report this post you need to login first.
02.02.2020 13:55
Mina olen selline inimene, et mina ei looda milleski lasteaiale, kõike, mida ma tahan, et laps oskaks, õpetan ise. Väga hea, kui lasteaed mind selles toetab, aga ma ei eelda, et seal mitmekesi koos tegutsedes õppimine efektiivsem on, kui kodus. Kooliga on teistmoodi. Koolis aitan lapsi vajadusel aga võimalikult suures osas püüan neid iseseisva õppimise poole suunata.
To report this post you need to login first.
02.02.2020 15:27
Lasteiale ei looda kuigi seal õpetatakse nii tähti-numbreid kui arvutamist. Õpivad nii inimese kui looduse kohta, käivad õppekäikudel nii muuseumides kui raamatukogus, vahel looduses. Aeglasematele või nõrgematele on lasteaia poolt tugiõpe, lapsed käivad teise õpetajaga üks ühele tunnis.
Lisaks panin lapse 6-aastasena eelkooli. Käib korra nädalas, seal samuti loevad, kirjutavad, arvutavad, voolivad ja meisterdavad, laulavad, õpivad inglisekeelseid sõnu jne. Tundub, et eduelamuse saab laps pigem eelkooli tunnist. Sealsel õpetajal näikse olevat paremad õppemeetodid kuna grupi suurus isegi mõne lapse võrra rohkem kui lasteaias.
Ise last ei drilli aga üritame silmaringi laiendada. Arutleme erinevatel teemadel. Kui lapsel tekib mingi küsimus ja vastust ei tea siis otsime infot nt raamatutest või Internetist. Käime muuseumides, sõidame mööda Eestis ja vaatame huvitavaid kohti. Joonistamise ja meisterdamise asjad on üsna pidevalt käepärast. Kuna lugemine läheb lapsel veidi konarlikult siis seda tõesti harjutame teadlikult aga mõne rea kaupa, et huvi püsiks ja vastumeelsust ei tekiks.
To report this post you need to login first.
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
