Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palk tööturule sisenemisel

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Palk tööturule sisenemisel

Postitas:
Kägu

Milline palk teie meelest on normaalne tööturule astuvale ülikooli lõpetanud noorele?

Tean, et see on väga üldine küsimus ning kõik sõltub erialast, ettevõttest, ametikohast ja linnast, aga tahakski kuulda teie kogemusi erinevatel erialadel, arvamusi ja arutelu.

Endal seisab sellele palgaküsimusele vastamine varsti ees. Palk.ee andmetel on minu eriala keskmine netosissetulek 1500-1600 eur. Samas ma ei tea, kes sellele palgaküsimustikule on vastanud, kas kümneid aastaid töötavad spetsialistid või ka algajad. Palju räägitakse seda, et noortel on ebareaalsed palgaootused. Enda puhul kardan aga pigem seda, et olles harjunud kokkuhoidliku tudengieluga, siis ei oska ma õiglast palka küsida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Baka lõpetasin 2012 ja alustasin tööd sotsiaaltöötajana. Neto oli 600+, kõigil oli sama palk. Vahetasin töökohta, aga eriala on sama ning nüüd neto 1100 ja ma ei näe et selles valdkonnas kõrgemat palka saaks. Ma olen end erialaselt palju koolitanud. Erinevad nõustamistehnikad ja terapeudi tunnistus ning magister pooleli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ilma töökogemuseta? Siis ei oska ju keegi ennustada, millised su võimed on. Küsi katseajal väiksemat palka ja peale katseaega siis kohe palju kõrgemat (siiski mitte kohe keskmist, sest siis ei pruugita sind võttagi). Point selles, et katseajal tõestad firmale, mis sa väärt oled. Kui firma peab sind väärtuslikuks, saadki kokkulepitud kõrgema tasu. Kui ei, siis teeb firma väiksema pakkumise või laseb sul minna. Sina aga võidad CV-sse reaalse töökoha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilma töökogemuseta? Siis ei oska ju keegi ennustada, millised su võimed on. Küsi katseajal väiksemat palka ja peale katseaega siis kohe palju kõrgemat (siiski mitte kohe keskmist, sest siis ei pruugita sind võttagi). Point selles, et katseajal tõestad firmale, mis sa väärt oled. Kui firma peab sind väärtuslikuks, saadki kokkulepitud kõrgema tasu. Kui ei, siis teeb firma väiksema pakkumise või laseb sul minna. Sina aga võidad CV-sse reaalse töökoha.

Varasemalt on töökogemus muudes valdkondades. Erialaselt olen hetkel praktikal, mis varsti lõppeb ning suure tõenäosusega on võimalik seal ka jätkata. Oleme sellest rääkinud, kuid mitte palgast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilma töökogemuseta? Siis ei oska ju keegi ennustada, millised su võimed on. Küsi katseajal väiksemat palka ja peale katseaega siis kohe palju kõrgemat (siiski mitte kohe keskmist, sest siis ei pruugita sind võttagi). Point selles, et katseajal tõestad firmale, mis sa väärt oled. Kui firma peab sind väärtuslikuks, saadki kokkulepitud kõrgema tasu. Kui ei, siis teeb firma väiksema pakkumise või laseb sul minna. Sina aga võidad CV-sse reaalse töökoha.

Eestis on katseaeg üldjuhul 4 kuud ja on vähe inimesi, kes suudavad selle aja jooksul end tõestada. Lisaks arvaks ülemus, et oled väljapressimisaktsioonil – tööleping sh palk lepitakse kokku ju enne tööpostile asumist ja kui siis paari kuu möödudes algaja töötaja hakkab nahaalselt “palju kõrgemat” küsima, ei jää see töötaja küll kauaks püsima. Ja Eesti on väike, võib vabalt juhtuda, et sinu järgmise tööandjani jõuavad kõlakad ja sel juhul pole ka sellest 4-kuusest reaalsest töökohast mingit tolku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma mõtlesin ikka nii, et juba katseaja lepingut sõlmides küsid katseaja palgaks ühe numbri ja peale katseaja teise. Mis väljapressimisest sa räägid? Selge on, et tööandja pole nõus kohe mingeid turu keskmisi ja sellest kõrgemaid maksma inimesele, kes pole selles vallas päevagi töötanud. Aga kui katseajal selgub, et on oma alal tubli, on mõlemad ju kaubaga rahul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

arvan,e t kui palgauuring näitab, et keskmine bruto on 1500-1600, siis arvesta, et kuidas keskmine kujuneb. St et keskmine ongi keskmine, aga tegelik palgavahemik võib ka kogenud töötajal jääda vahemikku 1300 – 1800, sõltuvalt ettevõttest (võib olla ka erinev avalik v erasektor + kas sellel alal on kombeks tulemustasu või on kindel kuupalk).

Mina soovitan arvestada brutoga 1300, kui täitsa ilma kogemuseta oled. Ja kui siis aastaga palk kuskile liikuma ei hakka (või töökoht ei meeldi), otsid uue töö ja juba saad küsida natuke rohkem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Katseaeg on neli kuud ainult riigiteenistuses. Erasektoris on katseaeg siiski kaks kuud. Mõnel pool saab kokku leppida nii, et pärast katseaega palk tõuseb, teisal seda ei pakuta, aga küsida tasub alati. Riigiametisse minnes on palgaskaalad paigas ja internetist guugeldamisega leitavad, seal pole eriti midagi läbi rääkida.

Vahet pole, kas lähed tööle otse ülikoolist, palka küsid ikka sellist nagu sinu erialal keskmiselt pakutakse, muidu võib juhtuda nii, et töötad seal veel 5 aastat, 10 aastat, palk ikka sama. Rõhutan, et VÕIB juhtuda, mõnel pool on palgatõusu kergem saada, teisal lihtsalt ei anta, oleneb kohast.

1500 küsida ei ole mu arust praegu küll kuidagi ebareaalne, kui see on sinu erialal keskmine. Küsidki selle keskmise numbri ja kui esialgu pakutakse veidi vähem, siis võid ju sellega nõustuda. Alati tasub küsida pigem veidi rohkem, kui oluliselt vähem. Ja kui sa küsid keskmist, siis see on igati okei. Imelik oleks siis, kui sa hakkaksid küsima 2000 netos, samal ajal kui sa tead, et oled koolist tulnud ja keskmine palgatase on 1500 netos. Või kui lähed jutuga, et 1000 on okei. Ka halb.

Mina soovitan küsida keskmist ja olla palgaläbirääkimistel paindlik. Kui tööandja poolt pakutud madalam summa sulle sobib, võta vastu. Kui pakub liiga madalat, siis ei soovita võtta, parem kohe edasi otsida. Eks siis paari aasta pärast saad palka juurde küsida või minna teisele ringile tööotsingutega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina soovitan arvestada brutoga 1300, kui täitsa ilma kogemuseta oled. Ja kui siis aastaga palk kuskile liikuma ei hakka (või töökoht ei meeldi), otsid uue töö ja juba saad küsida natuke rohkem.

Ta kirjutab, et keskmine NETO on 1500. Sellise keskmise juures ei tohiks küll leppida BRUTO 1300ga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa lõpetad bakalaureuse või magistriõpinguid?
Kas sinu eelnevat töökogemust saab võrrelda erialaga, kus tööle asud? On vaks vahet, kas sekretär-juhiabi kohale kandideerib isik, kelle eelnev töökogemus on olnud sarnane sekretäri tööle, või ainult eelneva ettekandja kogemusega isik. Viimane on muidugi parem kui töökogemuseta.

Mina arvan, et valdkonnas, kus keskmine netotöötasu on 1500-1600 EUR, on täiesti normaalne küsida põhipalgaks 1300 bruto (see oli Eesti keskmine palk eelmisel aastal! äsja bakalaureuse kraadi kaitsnul oleks see väga hea esimene teenistus), sellest 80% katseajal. Lisaks räägiksin töövestlusel läbi ka selle, millised oleksid minu võimalused arenedes liikuda karjääriredelil ülespoole ja saada suuremat töötasu.

Kui aasta-paari jooksul selles töökohas palgakasvu ei toimuks, hakkaksin uut töökohta otsima ja palganumbriks paneks juba 1600-1700 bruto.

Please wait...
Postitas:
Kägu

1300 brutos küsida kui keskmine on 1500 netos on ikka liiga suurte kääridega.

Kui teha madalam pakkumine kui on keskmine töötasu, siis mitte rohkem kui 20% madalam, ehk siis võiks leppida 1500ga brutos, kui harilikult saadakse 1500 netos. Või siis küsida 1200 netos, sel juhul jääb bruto veidi alla 1500.

Ärge ajage noorele inimesele kärbseid pähe, et ta peab liiga palju madalama palgasooviga vestlema minema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Katseaeg on neli kuud ainult riigiteenistuses. Erasektoris on katseaeg siiski kaks kuud. Mõnel pool saab kokku leppida nii, et pärast katseaega palk tõuseb, teisal seda ei pakuta, aga küsida tasub alati. Riigiametisse minnes on palgaskaalad paigas ja internetist guugeldamisega leitavad, seal pole eriti midagi läbi rääkida.

katseaeg 4 kuud on ka erasektoris, see tuleb otse töölepingu seadusest (riigiteenistus töötab üleüldse peamiselt avaliku teenistuse seaduse alusel). Muidugi võib kasutada ka lühemat katseaega, aga neljast kuust lühem katseaeg tuleb töölepingus eelnevalt kokku leppida ning see on pigem erand.

§ 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel
(1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.

§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal
(1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
(2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina küll tööandjana ei palkaks erialase töökogemuseta inimest eriala keskmise lähedasegi palgaga. Ta teab asjast üht-teist, aga ei oska õieti midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Baka sain 2018. aasta suvel. Kohe pärast seda sünnitasin lapse ja nüüd asun uuest õppeaastast esimest korda oma erialal tööle kooli tugispetsialistina, palk 1500€/bruto.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina küll tööandjana ei palkaks erialase töökogemuseta inimest eriala keskmise lähedasegi palgaga. Ta teab asjast üht-teist, aga ei oska õieti midagi.

Kuid samas ta ju hetkel praktikal seal firmas, siis nad teavad ta oskuseid ja võib kogemusena arvesse võtta. Võiksid ameti panna kirja, siis ehk lihtsam palka pakkuda. Aga kui keskmine neto 1500+, siis kui alustad 1500 bruto oleks okei. Miks peaksid väiksemat palka saama?

Please wait...
Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palk tööturule sisenemisel