Mul on mure. Tunnen ,et enam ei jaksa ennast tugevaks sundida. Olen vaimselt täiesti kokku varisemas. Ei osanud seda teemat mujale paigutada. Minu mure on järgmine. Olen olnud tuttav ühe mehega mõned aastad. Tõsist suhet ei olnud ,sest tema seda ei soovinud ja iga tüli peale ähvardas teisi naisi otsima minna. Mina ei olevat sobilik abikaasa ja printsessi materjal. Austasin tema arvamust ja kui tal mõni silmarõõm kas tinderist või mõnelt peolt tekkis astusin kõrvale. Aga millegi pärast nende naistega suhet ei tekkinud.ja seega on see kokku ja teistega proovimise periood kestnud juba 3 aastat. Me käisime meie nn koosolemise perioodidel koos väljas ja magasime koos. 2 kuud tagasi läks jälle nö printsessi jahile. Mina taaskord ei sobinud. Juhtus aga nii et juuni alguses avastasin et olen rase. Mehele teatades reageeris ta väga julmalt. Nimetas mind h…ks ja käskis ennast oksa tõmmata. Väitis et ma olen seda tahtlikult teinud ja see on vaid minu probleem. Tollel hetkel olin veel ise ka shokis,sest ei arvanud et tervise tõttu üldse enam rasestun. Jah olin hooletu ja rumal. Ma tean. Sain oma lohakuse eest valusa õppetunni. Ma ei.arvanud et vaid mina olen vastutav ja küsisin ,et miks sa paned siis h….sid ilma kondoomita. Selle peale tuli vastuseks, et tema ple milleski süüdi ma l…s ise ronisin otsa.Ple tema probleem. Vabandust väljenduse eest, väga ropp sõnastus.No edasi järgnes nädal aega räiget sõimu messengeris , et minusugune väärakas ei tohigi mingit last saada,minus ei ole ema materjali ja sellest lapsest tuleks sama sugune väärakas ja psühhopaat nagu mina. Ma pean tema meelest kindlasti aborti tegema ja ainuke mis tal vaja on näha tõendit ,et ma olen abordi ära teinud.Kuna minu tuttav nägi paar päeva enne seda meest ühe neiuga Selveri parklas käest kinni tema kodu poole jalutamas,siis ma mõistsin miks ta nii reageeris. Plaan oli kohe alguses rasedus katkestada aga arsti aega oodates hakkas mul kahju sellest beebist. Ei olnud kunagi varem aborti teinud ja mõte sellest tundus õudne. Ma hakkasin kaaluma ,et äkki saaks üksi hakkama ja ega laps süüdi ple. Päev enne arsti aega muutus mees lahkemaks ja viis mind isegi arsti juurde No sinna sõites oli lahkus kadunud ja oli taas tema ise ,ehk siis ebaviisakas. Ainuke vestlus mis meil sõites oli küsimus kus seisab tema haiglas töötava eksi auto, otsis silmadega seda ja kui nägi et ikka vana koha peal ,siis jäi taas vaikseks. No see selleks. Kurvastas natuke aga ei pööranud erilist tähelepanu sellele. Ultraheli kabineti ukse taga oodates , istus enne mind järjekorras armas beebi ootel paarike . Ma jäin neid vaatama ja nägin kui armasalt see mees oma naise kõhtu silitas ja lahkelt ja armsalt temaga rääkis. Samal ajal meenusid minu beebi “isa” jõhkrad sõnad.Neid vaadates mõistsin et minul ei saa seda kunagi olema ja tundsin et sellist üksildast rasedust ma taluda ei suuda. Ja see laps sünniks väga õnnetusse ellu.Sealsamas otsustasin ,et katkestan selle raseduse. Ultrahelis selgus ,et rasedust on üle 8sa nädala ja peab kiirustama. 4 päeva hiljem tegin med. abordi. Süümepiinad on kohutavad. Kui varem oli see mees lapse vastu ,siis nüüd olen ma mõrvarist l…s naudib laste tapmist. Kui varem suutsin ma tema julmusele enamvähem rahulikult reageerida,siis nüüd tunnen ,et mu hing on täiesti tapetud. Ma tean et abort ei ole kõige parem lahendus aga tollel hetkel pidin otsustama ja valisin halvimatest variantidest natuke vähem halvema. Lihtsalt neid õnnelike paarikesi nähes lõi reaalsus kohale ja hakkasin kartma ja tundsin et selle lapse saamine oleks olnud meeletult raske nii materjaalselt kui emotsionaalselt. Mehe peale mul loota ei olnud mõtet.Palun andke nõu kuidas sellest mustast august välja saada ja edasi elada,sest ma tunnen ka ise et olen mõrvar. Tekst sai pikk aga ma lihtsalt pidin selle kõik hingelt ära saama.
Esileht › Ilu ja tervis › Palun abi
Teema: Palun abi
Sul on vaja vaimse tervise spetsialisti abi. Ausalt. On olemas vaimse tervise õed, alusta neist, neist juba on palju abi ning ligipääs kiirem kui psühholoogile või psühhiaatrile. Nemad suunavad edasi, mis vaja teha.
Loomulikult pole sa mõrvar ega lits, su enesehinnang on millegipärast nii madal, et sellised mehed saavad sinuga manipuleerida ja oma võimu näidata. Otsi palun arstiabi ning siis leiad jõu, et sellest jobust vabaneda, ennast austama õppida ning elu paika saada.
Oli väga õige, et sa seda last sündida ei lasknud – see oleks olnud väga halb mõte.
Kas oled Tallinna inimene? Vajaksid praegu kriisiabi nõustamist. Näiteks – https://www.tallinn.ee/et/teenused/kriisiabi-noustamine
Ei oska öelda, kas abordi puhul ka raseduskriisi nõustamise teenust pakutakse?
Vaata ka siia, kõige alumine kriisinõustamine üle 26-aastastele. https://noustamine.peaasi.ee/
Mehest olen juba vabanenud. See asi kestis nii kaua sest mul oli temast kahju ,sest ta oli oma elus ja suhetes palju üle elanud. Alati kui ma ütlesin et on kõik, hakkas ta mu kaastunde ja südametunnistuse peal mängima. Oli mitmeid kordi kus ähvardas endaga midagi teha ja minu pärast ära surra. Ma usun inimeste võimesse ennast parandada ja parem olla. Aga nüüd tunnen et enam seda kõike mite isiklikult võtta ei saa . Igasugune kaastunne ja inimlikus on kadunud. Ei soovi talle ei halba ega head aga enda kaitseks ei saa ma seda inimest mite iial enam enda ellu lasta.
Sul on vaja vaimse tervise spetsialisti abi. Ausalt. On olemas vaimse tervise õed, alusta neist, neist juba on palju abi ning ligipääs kiirem kui psühholoogile või psühhiaatrile. Nemad suunavad edasi, mis vaja teha.
Loomulikult pole sa mõrvar ega lits, su enesehinnang on millegipärast nii madal, et sellised mehed saavad sinuga manipuleerida ja oma võimu näidata. Otsi palun arstiabi ning siis leiad jõu, et sellest jobust vabaneda, ennast austama õppida ning elu paika saada.
Oli väga õige, et sa seda last sündida ei lasknud – see oleks olnud väga halb mõte.
Vaimse tervise õdede juurde on üsna pikad järjekorrad ja nemad klassikalises mõttes nõustamist-teraapiat ei tee. On päris palju tasuta nõustamisteenuseid, just need kriisiabi teenused – googeldades leiad mitmeid variante. Ka siin toodud peaasi.ee lehelt saad kohe nõu küsida ja all on toodud erinevad kriisiabi kontaktid https://noustamine.peaasi.ee/kysi-noustajalt?_gl=1*fk7n1l*_ga*MTYyNzU3Njc3NC4xNjg3Nzc4NDk4*_ga_8DH6PXWJLC*MTY4OTE2MDUxMi4yLjEuMTY4OTE2MDc2NC4wLjAuMA..#abikontaktid
Vaimse tervise õdede juurde on üsna pikad järjekorrad ja nemad klassikalises mõttes nõustamist-teraapiat ei tee. On päris palju tasuta nõustamisteenuseid, just need kriisiabi teenused – googeldades leiad mitmeid variante.
Nõus, aga nõustajad jällegi ei ravi. Seega on vaja teemaalgatajal pigem mõlemat – nõustamist kohe ning panna end ka vaimse tervise õe juurde järjekorda. Tema probleem ei ole ju ainult hetkeline kriis ja abordijärgne seisund, vaid ilmselgelt ka probleemid üldisema vaimse tervisega – selliste suhete otsa satuvad vaid naised, kes iseendast üldse lugu ei pea, ennast ei hinda, peavad väärtusetuks. Selle, põhiprobleemiga on vaja ka tegeleda ja kohe.
Sa ei ole mõrvar. Sa päästsid oma lapse sellise “isa” käest. Nüüd on aeg iseennast selle kohutava mehe käest päästa.
Vaimse tervise õdede juurde on üsna pikad järjekorrad ja nemad klassikalises mõttes nõustamist-teraapiat ei tee. On päris palju tasuta nõustamisteenuseid, just need kriisiabi teenused – googeldades leiad mitmeid variante.
Nõus, aga nõustajad jällegi ei ravi. Seega on vaja teemaalgatajal pigem mõlemat – nõustamist kohe ning panna end ka vaimse tervise õe juurde järjekorda. Tema probleem ei ole ju ainult hetkeline kriis ja abordijärgne seisund, vaid ilmselgelt ka probleemid üldisema vaimse tervisega – selliste suhete otsa satuvad vaid naised, kes iseendast üldse lugu ei pea, ennast ei hinda, peavad väärtusetuks. Selle, põhiprobleemiga on vaja ka tegeleda ja kohe.
Vaimse tervise õde tegeleb psühhopatoloogiate, mitte enesehinnangu probleemidega, millega tegelevad just nõustajad-psühholoogid-psühhoterapeudid. Vaimse tervise õde hindab medikamentoosse ravi vajalikkust ja vajadusel suunab edasi psühhiaatri või siis psühholooogi poole, mis antud juhul ongi teema. Loomulikult ei saa välistada, et inimesel on ärevushäire või depressioon, aga praegu on teema akuutne ja inimene vajab psühholoogilist tuge.
Appikene… kõige olulisem on see, et mitte kunagi enam selle mehega ei suhtle, isegi kui saba jalge vahel ukse taha tuleb. Sellised hullud tihtipeale ei jäta rahule.
Abort on vaimselt väga ränk otsus, tean seda isegi. Aja möödudes läheb lihtsamaks. Aga see oli sinu poolt ainuõige otsus, sellise mehega lapse kaudu seotuks jääda oleks olnud veelgi raskem taluda.
Aitähh kõigile vastajatele ja heade nõuannete eest kuhu pöörduda ja kuidas edasi tegutseda. Ma ei tea kas minu probleem on tõesti liiga madal enesehinnang . Praegusel hetkel tunnen ,et see mees on selle peaaegu 4 aastase tuttav olemise aja mu enesehinnagu täiesti maatasa teinud. Enne teda olin ma hoopis teine inimene. Ma arvan et sellised inimesed tunnevadki ära sellised empaatilised “lollikesed” ,kes on hingega inimesed ja soovivad aidata ja toetada. Meie esimestel kohtumistel oli tema see kes nuttes oma rasket saatust ja isiklikke läbielamisi mulle usaldas. Mul oli temast kahju,sest ma olen ise ka keerulistest oludest pärit ja seetõttu tunnen ,et soovin kõigile kes seda vajavad toeks olla ja oll see kes lihtsalt kuulab ja mõistab ilma hukkamõistu ja hinnangute andmiseta.
Vaimse tervise õde tegeleb psühhopatoloogiate, mitte enesehinnangu probleemidega, millega tegelevad just nõustajad-psühholoogid-psühhoterapeudid. Vaimse tervise õde hindab medikamentoosse ravi vajalikkust ja vajadusel suunab edasi psühhiaatri või siis psühholooogi poole, mis antud juhul ongi teema.
Aga mida ma siis räägin? Ma ei saagi aru, millega sa vaidled? Enesehinnang pole mingi omaette diagnoos vaid sellel on mingi põhjus ning enamasti kaasneb sellega depressioon või ärevushäire ning see vajabki ravi, sealhulgas tõenäoliselt medikamentoosset.
Appikene… kõige olulisem on see, et mitte kunagi enam selle mehega ei suhtle, isegi kui saba jalge vahel ukse taha tuleb. Sellised hullud tihtipeale ei jäta rahule.
Abort on vaimselt väga ränk otsus, tean seda isegi. Aja möödudes läheb lihtsamaks. Aga see oli sinu poolt ainuõige otsus, sellise mehega lapse kaudu seotuks jääda oleks olnud veelgi raskem taluda.
Sellega küll nõus olla ei saa. Abort on iga inimese individuaalne otsus, kas siis üksi või partneriga koos, kuid aborti igal juhul ainuõigeks otsuseks ei saa kuidagi lugeda. Küll aga kui teemaalgataja kaalutles ning otsustas abordi kasuks, siis loomulikult ei saa sellisel juhul midagi ette heita, tema on teinud enda jaoks otsuse kõiki asjaolusid arvestades ning kindlasti raske südamega. Teemaalgatajale soovin eeskätt tugevust endale andeks andmisel ja rahu tegemist selle teemaga.
Kui mõni sarnases olukorras naine juhtub seda lugema, siis alati on ka teine valik, saada see laps. Mina sain selle lapse samasuguses olukorras ning oleme toiminud kahekesi perena juba pea 10 aastat ja ma ei kujuta elu ette kuidagi teisiti.
Siin ei ole õiget ega valet valikut, siin on valik, ja misiganes see valik on, tuleb sellega elada ja võtta sellest parim.
Kui mõni sarnases olukorras naine juhtub seda lugema, siis alati on ka teine valik, saada see laps. Mina sain selle lapse samasuguses olukorras ning oleme toiminud kahekesi perena juba pea 10 aastat ja ma ei kujuta elu ette kuidagi teisiti.
Kas lapse isa osaleb teie elus või mitte? Kui osaleb, siis kas käitub normaalselt või sõimab samamoodi nagu teemaalgataja lapse eostaja?
Ausalt öeldes lugesin seda teemat mitmeid tunde tagasi ja panin teema kinni, et mitte midagi halba öelda. Teemaalgataja, palun otsi endale abi ja see “mees” unusta alatiseks. Tegid lapsele suure heateo, et ei pannud teda sellisest inimesest järgnema. Palun otsi abi ja saa tervemaks! Seda kõike oli enam kui kohutav isegi lugeda..
Seda meest ei soovi enam isegi kaugelt näha. See kõik oli minu jaoks viimane piir. Olen blokeerinud kõik võimalikud suhtluskanalid ja lasknud vahetada oma kortermaja uksekoodi. Ma ei tunne enam kaasa ja ei pea teda saatuse ohvriks ja kõvasti haiget saanud inimeseks kes vajab mõistmist ja kaastunnet. Suhtun vaid nii vähese inimlikusega ,et tal on raske olnud ja tema käitumine minu suhtes ei olnud aksepteeritav. Tema taustalugu ja haiget saamine ei tähendanud midagi kui ta minuga jõhkralt käitus. Tema raskused ei olnud võrreldavad sellega mis ta minule tegi. Tal puudub igasugune süütunne ja hoolivus teiste inimeste suhtes.
See mees mind enam ei huvitagi. Süütunne beebi pärast on tappev. Ma tõesti kahetsen ja tunnen süüd. Ükskõik kui palju ma üritan endale sisendada ,et see oli halvimatest parim ei vaigista see minu hingevalu.Tõenäoliselt jääb see mind veel paljudeks aastateks rõhuma kui mite elu lõpuni. Ei oska kuidagi olla .
TA – pöördu abi saamiseks kriisiabisse. Olen olnud pea samasuguses situatsioonis, küll nn “light” versioonis. Abordist möödas 25 aastat ja siiani aegajalt mõtlen sellele. Ja ei kahetse (enam). Kahetsen kõike seda, mis selleni (raseduseni) viis. Abort oli võimalikest halbadest valikutest parim. Õudusega mõtlen sellele, kuidas oleks lapse isaga siiani mingit niiti pidi seotud.
Hoian sulle pöialt. Ajaga läheb kergemaks.
Edaspidiseks eluks pane kõrva taha, et sinu ülesanne pole pakkuda mingit toetust ja empaatiat inimestele, kes seda ei väärtusta ja midagi omalt poolt ei paku. Mingi juhututtav pole su abikaasa või lähedane sugulane, et sina tema probleemidega tegelema peaks. See võib kõlada kalgilt, aga sa isegi nägid, et armastust ei saa välja teenida.
Teine asi — paljud tropid võivad vabalt rääkida lugusid oma raskest elust, kuna see mõjub teatud tüüpi hoolitseja instinktiga naistele. See ei pruugi olla mingi erilise usalduse märk vaid lihtsalt sisse töötatud võte. Veel kord, sinu asi ei ole kedagi, kes sind ei austa ega armasta, tema raskest elust päästa.
Raseduse pärast on loomulik leina tunda, aga aastaid sellise inimesega lapse näol seotud olla, nii et ta omab lapse kaudu su üle piiramatuid võimalusi manipuleerida ja halvasti käituda, tundub ikka päris õudne variant.
Peaasi on sellest kogemusest õppida, nii et kunagi imestad ise ka, mida sa ometi temas nägid.
Juhtus aga nii et juuni alguses avastasin et olen rase. Ma ei.arvanud et vaid mina olen vastutav ja küsisin ,et miks sa paned siis h….sid ilma kondoomita.
Vanus? kui vanad te olete? Kus kandis selline lugu toimub? Mis kool on selline, kus seksikasvatust üldse ei anta.
Mina 34 ja mees 36. Tagantjärgi mõistan, et ei oleks pidanud üldse vaidlema hakkama aga hormoonid tegid oma töö ja temapoolsed roppused ja süüdistused läksid hinge.
Esileht › Ilu ja tervis › Palun abi
