Mõned aastad tagasi suri mu onu, kelle ainuke seadusjärgne pärija on minu isa. Ühel inimesel on huvi osta pärandvara, kuid isa ütles, et tema loobub pärandist ja soovib, et vara läheks vallale ning vald ajaks ise asju edasi. Ei oskagi küsimust õigesti sõnastada, kuid kas see on nii võimalik või peavad ülejäänud alanejad sugulased (isa lapsed ja lapselapsed) ka enne pärandist loobuma?
Jah ikka, kui isa loobub pärandist siis ringleb see veel senikaua ringi sugulasringkonnas kuni alanevaid pärijaid on ja kõik peavad loobuma. Kui mõni alanev juhtub alaealine olema siis vist on natukene keerulisem, et kas eeskostjal on lubatud sellest loobuda või mis saab kui alaealine täiskasvanuna ütleb, et tema oleks tahtnud seda vastu võtta.
Alaealiste loobumine käib kohtu loal, vaadatakse, et see ei kahjustaks nende huve.
Infoks, et pärandist loobumise tähtaeg on piiratud – seda saab teha vaid kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
Kui ta teab, et on õigus pärida, kuigi ei soovi seda pärandust, aga samas ka pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Äkki oleks isal lihtsam see pärand vastu võtta ja seejärel vallale kinkida?
No kui on võlad, siis ei taha see vald ju sellist “kingitust”.
Piisavalt lihtne on ka niisama loobumine, aga jah, siis peab tõesti kontrollima, kuidas see järgmise ringi pärijaid mõjutab.
võimalik on ka selline variant, et pärand võetakse justkui pärijate poolt ühiselt vastu, aga kohe sealsamas notaris sõlmitakse eraldi pärandileping, millega midagi konkreetset otsustatakse, nt mingi pärandiosa suhtes, nt meie suguvõsas läks eraldi lepingu alusel üks (müümiseks kõlbmatu) kinnistu sellele sugulasele, kes seda nagunii kasutab,
teisel juhul oli lahkunu pojaga riius,ja tegi testamendi oma vennale, kes siis ühe ja sama notariskäiguga võttis pärandi vastu ja kinkis lahkunu pojale, sest leidis, et nii oleks õiglasem (omal maja olemas, lahkunu poeg elas üürikas ja tal kortert polnud)
loobumine läheb mööda suguvõsa tõesti edasi, nii kaugele, kuni enam sugulasi pole, alles siis pärib KOV. kui pärijate hulgas on ka alaealisi, tulevad mängu kohus ja lastekaitse. iga järgmine loobumine tähendab ka rahalist väljaminekut. üks vanem kolleeg ei tahtnud joodikus poja võlgu (max paar tuhat) pärida, aga kokkuvõttes läks kogu see loobumiste trall suguvõsale rohkem maksma kui need järelmaksu võlad pojal olid.
kui on karta, et lahkunul olid võlad, on mõistlik alustada pärandi inventuurist.
Mõned aastad tagasi suri mu onu, kelle ainuke seadusjärgne pärija on minu isa. Ühel inimesel on huvi osta pärandvara, kuid isa ütles, et tema loobub pärandist ja soovib, et vara läheks vallale ning vald ajaks ise asju edasi. Ei oskagi küsimust õigesti sõnastada, kuid kas see on nii võimalik või peavad ülejäänud alanejad sugulased (isa lapsed ja lapselapsed) ka enne pärandist loobuma?
Kas te saite alles nüüd teada onu surmast? Loobumise tähtaeg on kolm kuud. Kui te olete nüüd mõned aastad oodanud selle vormistamisega, siis pole enam mingit loobumise varianti. Peate ikka ise ära vormistama ja siis müüma.
Alaealiste loobumine käib kohtu loal, vaadatakse, et see ei kahjustaks nende huve.
Ei ole vaja kohtult luba, kui eelnevalt on vanem loobunud.
Kas te saite alles nüüd teada onu surmast? Loobumise tähtaeg on kolm kuud. Kui te olete nüüd mõned aastad oodanud selle vormistamisega, siis pole enam mingit loobumise varianti. Peate ikka ise ära vormistama ja siis müüma.
Isa sai oma venna surmast ikka varem teada, kuid talle pole ühtki teadet tulnud, et ta on pärija. Kas selline teade peaks tulema? Kuidas tehakse see selgeks, et ma olen oma sugulase surmast ja pärimisõigusest teadlik?
ei tulegi mingit teadet. ise peab notarisse pöörduma ja pärimise algatama.
surmast mitte teadlik olemine tuleb ilmselt kuidagi ära tõestada (nt elas välismaal vms) pärimisõigus tuleneb seadusest ja sellest mitteteadlik olemine ei loe.
Kas te saite alles nüüd teada onu surmast? Loobumise tähtaeg on kolm kuud. Kui te olete nüüd mõned aastad oodanud selle vormistamisega, siis pole enam mingit loobumise varianti. Peate ikka ise ära vormistama ja siis müüma.
Isa sai oma venna surmast ikka varem teada, kuid talle pole ühtki teadet tulnud, et ta on pärija. Kas selline teade peaks tulema? Kuidas tehakse see selgeks, et ma olen oma sugulase surmast ja pärimisõigusest teadlik?
Selline teade tuleks ainult juhul kui keegi on notari juures pärimise algatanud ning notar on teised pärijad välja selgitanud. Notarid ei tegele omaalgatuslikult surnud inimeste vara jagamisega.
Kõige targem, mis te nüüd teha saate, ongi notari poole pöörduda. Ilmselt onul polnud ka võlgu siis, või vähemalt mitte märkimisväärselt, sest ka võlausaldajad saavad pärimise algatada, et oma võlg kätte saada.
Kui ostja juba oskas pärandvara ostuks su isa poole pöörduda, siis on ju üsna ilmselge, et isa oli teadlik, et ta on pärija ja et ta vend on surnud. Kellele surmatunnistus väljastati?
kui ostja on olemas, aga isa ei viitsi ostuprotsessiga jännata, siis ta ju võib pärandi vastu võtta ja sealsamas notaris kohe kinnistu müügiakti ka sõlmida, üks notariskäik, 2 lepingut korraga.
kui on testamendiga pärimine j/või mingeid vaidlusi pole karta (lapsed mitmest eemisest abielust vmt), siis käib see pärimisprotsess väga kiiresti ja lihtsalt.
isa võib teha sulle ka volituse, et müügiasju ajad sina.
Alaealiste loobumine käib kohtu loal, vaadatakse, et see ei kahjustaks nende huve.
Ei ole vaja kohtult luba, kui eelnevalt on vanem loobunud.
Kohtu luba on vaja siis, kui laps on otsene pärija, ehk näiteks on surnud tema isa. Alles tegin selle tee läbi.