Plaan jaotada kinnine hoov parkimiskohtadeks ja eriomandina siduda konkreetse korteriga, et igal praegusel ja tulevasel majaelanikul oleks koht oma autole. Kuidas seda teha võimalikult õiglaselt, sest osad kohad on eelistutatumad kui teised- lihtsam välja manööverdada, ei ole puu all, kust sajab alla lehti jne. Tõmmata loosi? Veel mõni võimalus?
Plaan jaotada kinnine hoov parkimiskohtadeks ja eriomandina siduda konkreetse korteriga, et igal praegusel ja tulevasel majaelanikul oleks koht oma autole. Kuidas seda teha võimalikult õiglaselt, sest osad kohad on eelistutatumad kui teised- lihtsam välja manööverdada, ei ole puu all, kust sajab alla lehti jne. Tõmmata loosi? Veel mõni võimalus?
Mu meelest oleks loogiline korteri trepikoja asukoha järgi. Ehk siis, et auto saaks oma korteri sissepääsu lähedale parkida (nii lähedale, kui võimalik). Kui on üks sissepääs, siis ilmselt jah KÜ esimees ja tema tuttavad saavad parimad ja pärast seda tõmmatakse loosi või haruldasemal juhul tõmbavad siis kõik loosi.
Kas KÜ on kinnistu omanik, et lõdva käega jagab mingi loositõmbamisega parkimiskohti?
Lillelapsed ³ (kuubis)!
Loomulikult on KÜ kinnistu omanik. Võõrasse aeda hakkan parklat rajama sinu arvates?
KÜ ei ole kinnistu omanik ja mingi juhatuse liige ei otsusta loositõmbamise üle ega vali omale kohti. Sellist asja ei otsusta juhatus, vaid see tuleb teil KÜ üldkoosolekul korteriomanike (tegelike omanike!) vahel selgeks vaielda.
Korteriühistu otsus sellises küsimuses ei ole kellelegi siduv. Korteriomanike omavaheline kokkulepe on siduv, kui nõustuvad eranditult KÕIK korteriomanikud, aga niipea kui üks kortetiomanik korteri maha müüb ja uus omanik varem kokku lepitud korraga nõus ei ole, muutub kogu eelnev kokkulepe kehtetuks. Sellist asja saab püsivalt määrata vaid notariaalse kasutuskorra kehtestamisega, aga selle eelduseks on muidugi jälle, et KÕIK korteriomanikud on kokkuleppega nõus ja valmis minema notarisse kokkulepet kinnitama.
Need asjad pole sugugi nii lihtsad. Väiksemas majas heade suhete korral ehk tehtavad (aga sel juhul tavaliselt puudub vajadus asjadele juriidilist käiku anda, vaid parkimine toimib niigi), suuremas majas või lahkarvamuste korral sama hästi kui võimatu.
https://www.adaur.ee/elu-korteriuhistus-parkimiskohtade-vaidlus-2/
Korteriühistu otsus sellises küsimuses ei ole kellelegi siduv. Korteriomanike omavaheline kokkulepe on siduv, kui nõustuvad eranditult KÕIK korteriomanikud, aga niipea kui üks kortetiomanik korteri maha müüb ja uus omanik varem kokku lepitud korraga nõus ei ole, muutub kogu eelnev kokkulepe kehtetuks. Sellist asja saab püsivalt määrata vaid notariaalse kasutuskorra kehtestamisega, aga selle eelduseks on muidugi jälle, et KÕIK korteriomanikud on kokkuleppega nõus ja valmis minema notarisse kokkulepet kinnitama.
Need asjad pole sugugi nii lihtsad. Väiksemas majas heade suhete korral ehk tehtavad (aga sel juhul tavaliselt puudub vajadus asjadele juriidilist käiku anda, vaid parkimine toimib niigi), suuremas majas või lahkarvamuste korral sama hästi kui võimatu.
Lisan veel juurde, et notariaalse kasutuskorra kokkulepe tuleks kinnistusraamatusse kanda – siis on see kasutuskord kehtiv kinnistu igakordsele omanikule.
Minu arvates on idiootsus kuubis see, et igal korteril on oma kindel parkimiskoht. Meie kortermajal on parkla ees. Enamusajast on see tühi, sest majas elab palju pensionäre või inimesi, kellel autot pole. Kohti jagub aga kõigile korteritele. Ja siis on veel skeemid, kellel mis koht on. Aga kui meil tulevad külalised, siis ei tohi need ju kuskile parkida. Meil on üldse näiteks kaks autot peres, aga kohti üks. Tuleb siis kokku leppida naabriga, kellel autot pole, et pargime tema koha peal. Siis tuleb üldse täiesti võõras ja pargib meie koha peale, sest ta ei tea midagi parkimisest. Ühesõnaga paksu pahandust kogu aeg. Ja see kord mõeldi välja enne meie majja kolimist. Kui lihtne oleks see, kui kõik pargivad sinna kuhu saavad. Ruumi ju küllalt. Aga ei, keegi loll mõtles mingi korra välja.
Tuleb siis kokku leppida naabriga, kellel autot pole, et pargime tema koha peal. Siis tuleb üldse täiesti võõras ja pargib meie koha peale, sest ta ei tea midagi parkimisest.
Kui kohad on kindlaks määratud, on sinna tavaliselt pandud ka märgis, autonr või siis teie olukorras oleks loogilisem korterinr. Aga muidugi ei lahenda see külaliste probleemi, kui neile polegi kohti. Loomulikult, kui parkimiskohad on kindlad, tahavad kõik korterid seda saada, parem ju hiljem korterit müüa ja see “autot ei ole” olukord võib muutuda, pensionäriga võib kasvõi keegi noorem ja autoga kokku kolida, nt lapselaps appi hooldama vms (kui arvate, et vanainimene enam juhtida ise ei suuda vms).
kuidas iganes te seal jagate, paksu verd tuleb niikuinii:)
Loosiga kõige õigem.
Soovitan tõkkepuuga parkla ja numbrimärgi andur-lugeja vli kuidas nimetatakse. Igal korteril õigus parkida kokkuleoitud arv autosid, mille nr registreeritud ja mida lugedes tõkkepuu avaneb. See klige õiglasem, parkimine meetidil kes ees see mees ja samuti ei saa kellegi külalised tervet parklat hõivata.
KÜ koosneb selle liikmetest st. kõik liikmed on maa omanikud, kõigile kuulub võrdne, mõtteline osa.
Hea siis, et tead. Juriidiliselt korrektne ei ole öelda, et kinnistu kuulub KÜ-le. KÜ-le ei kuulu mitte midagi, see on liit/organisatsiooni, mille kinnisvara omanikud on loonud ühiselt asjade ajamiseks. Nad ei ole oma vara KÜ-le üle andnud sellega.
Loomulikult on KÜ kinnistu omanik. Võõrasse aeda hakkan parklat rajama sinu arvates?
KÜ ei ole kinnistu omanik ja mingi juhatuse liige ei otsusta loositõmbamise üle ega vali omale kohti. Sellist asja ei otsusta juhatus, vaid see tuleb teil KÜ üldkoosolekul korteriomanike (tegelike omanike!) vahel selgeks vaielda.
KÜ koosneb selle liikmetest st. kõik liikmed on maa omanikud, kõigile kuulub võrdne, mõtteline osa.
Plaanis on parkimiskohad määratleda erikasutusõigusega, nagu on ka keldriboksid. Parkimiskoht ja keldriboks lähevad müügi korral korteriga kaasa ja on märgitud Kinnisturaamatusse.
Juhatus ei plaanigi kellelegi mingit kohta määrata- sellest tuli ka mu küsimus. Selge,et kõik ei saa neid paari parimat kohta ja mingil moel tuleb jaotamine teha.
Sellise korra saate kehtestada niikuinii ainult juhul, kui 100% kõik omanikud on nõus. Nii et Perekoolist küsida on mõttetu, oma majas tuleb lobitööd teha ja uurida, mis lahendusega teised omanikud nõus oleksid. Kui jääb kasvõi üks, keda te nõusse ei saa, läheb teie plaan niikuinii vussi.
Tuleb siis kokku leppida naabriga, kellel autot pole, et pargime tema koha peal. Siis tuleb üldse täiesti võõras ja pargib meie koha peale, sest ta ei tea midagi parkimisest.
Kui kohad on kindlaks määratud, on sinna tavaliselt pandud ka märgis, autonr või siis teie olukorras oleks loogilisem korterinr. Aga muidugi ei lahenda see külaliste probleemi, kui neile polegi kohti. Loomulikult, kui parkimiskohad on kindlad, tahavad kõik korterid seda saada, parem ju hiljem korterit müüa ja see “autot ei ole” olukord võib muutuda, pensionäriga võib kasvõi keegi noorem ja autoga kokku kolida, nt lapselaps appi hooldama vms (kui arvate, et vanainimene enam juhtida ise ei suuda vms).
Mu äia korteriühistu juures on parkimine korteriühistu lubadega, st sa pead panema teatud paberi tuuleklaasi alla nähtavasse kohta. Ja mees pidi isale mitu korda selgitama, miks too peaks võtma parkimisloa meie autole (äial autot ei ole). “Aga mul ei ole vaja parkimiskohta!”
Soovitan tõkkepuuga parkla ja numbrimärgi andur-lugeja vli kuidas nimetatakse. Igal korteril õigus parkida kokkuleoitud arv autosid, mille nr registreeritud ja mida lugedes tõkkepuu avaneb. See klige õiglasem, parkimine meetidil kes ees see mees ja samuti ei saa kellegi külalised tervet parklat hõivata.
soojal ajal ehk pole probleemi, küll aga võib tekkida probleem lumega, kui igaüks ei viitsi oma kohta puhtaks rookida, vaid pargib naabri roogitud kohale ja jätab oma lumehunniku teistele
soojal ajal ehk pole probleemi, küll aga võib tekkida probleem lumega, kui igaüks ei viitsi oma kohta puhtaks rookida, vaid pargib naabri roogitud kohale ja jätab oma lumehunniku teistele
Kui on eelkirjeldatud kokkulepe, siis polegi ju parkimiskohad nimelised/korterile määratud, vaid kõigi ühiselt kasutada. Kui “naaber” ühe koha puhtaks roogib ja ise minema sõidab, peabki sellega arvestama.
Minu arvates on idiootsus kuubis see, et igal korteril on oma kindel parkimiskoht. Meie kortermajal on parkla ees. Enamusajast on see tühi, sest majas elab palju pensionäre või inimesi, kellel autot pole. Kohti jagub aga kõigile korteritele. Ja siis on veel skeemid, kellel mis koht on. Aga kui meil tulevad külalised, siis ei tohi need ju kuskile parkida. Meil on üldse näiteks kaks autot peres, aga kohti üks. Tuleb siis kokku leppida naabriga, kellel autot pole, et pargime tema koha peal. Siis tuleb üldse täiesti võõras ja pargib meie koha peale, sest ta ei tea midagi parkimisest. Ühesõnaga paksu pahandust kogu aeg. Ja see kord mõeldi välja enne meie majja kolimist. Kui lihtne oleks see, kui kõik pargivad sinna kuhu saavad. Ruumi ju küllalt. Aga ei, keegi loll mõtles mingi korra välja.
Minu arvates ei ole idiootsus. Sellepärast, et mina elan kortermajas, kus esimesel korrusel on äripinnad, kus käib tihti kliente. Igal korteril ongi oma plaadikesega koht, äripindadel samuti paar tükki. Ma ei saakski praktiliselt kunagi oma maja juurde parkida, kui meil kindlaid ja tähistatud kohti poleks. On ka neid, kes on oma parkimiskoha kellelegi teisele kasutada andnud. Kui teil kohti on piisavalt ja jääb ülegi, siis polegi mõtet ära jagada või selle üle siin kraaksuda.
soojal ajal ehk pole probleemi, küll aga võib tekkida probleem lumega, kui igaüks ei viitsi oma kohta puhtaks rookida, vaid pargib naabri roogitud kohale ja jätab oma lumehunniku teistele
Meil on selleks kojamees, keegi ei roogi ise oma kohti.
Minu arvates on idiootsus kuubis see, et igal korteril on oma kindel parkimiskoht. Meie kortermajal on parkla ees. Enamusajast on see tühi, sest majas elab palju pensionäre või inimesi, kellel autot pole. Kohti jagub aga kõigile korteritele. Ja siis on veel skeemid, kellel mis koht on. Aga kui meil tulevad külalised, siis ei tohi need ju kuskile parkida. Meil on üldse näiteks kaks autot peres, aga kohti üks. Tuleb siis kokku leppida naabriga, kellel autot pole, et pargime tema koha peal. Siis tuleb üldse täiesti võõras ja pargib meie koha peale, sest ta ei tea midagi parkimisest. Ühesõnaga paksu pahandust kogu aeg. Ja see kord mõeldi välja enne meie majja kolimist. Kui lihtne oleks see, kui kõik pargivad sinna kuhu saavad. Ruumi ju küllalt. Aga ei, keegi loll mõtles mingi korra välja.
Minu arust on jälle vastupidi.
Ise elan väikeses kortermajas, kus polegi kindlaid parkimiskohti, vaid kõik pargivad oma korteri ukse juurde (ridaelamu tüüpi maja). Probleem aga selles, et puudub kokkulepe kas ja kui palju autokohti ühel korteril on ning sissesõit on ainult ühel pool maja, meie korter sissesõidu poolt viimane. Naaber on nahhaalne ja olenemata korduvatest palvetest oma külalistel paluda parkida tänavale, on tal ikkagi pidevalt lisaks enda autole 1-2 külaliste autot veel hoovis, kuigi tänaval parkimine on meil tasuta ja võimalik. Sellest tulenevalt ei ole üldse harvad olukorrad, kus minul on oma parkimiskohalt äärmiselt keeruline või isegi võimatu välja sõita, sest nende autod on ees. Oleks ühistu otsusega paika pandud, et igal korteril on võimalus ainult ühte autot hoovis parkida, oleks asi vaks.
Teine näide vastupidisest seisukohast on majas, kus korterit välja üürin. Suur paneelikas ja autokohti on korterite arvu arvestades üsna vähe, sest maja on ehitatud ammu ja sellel ajal ei olnud nii tavaline, et igal perel on oma auto. Seal ei ole kindlaid kohti ja kehtib “kes ees, see mees” põhimõte. Kuna aga majas ja ka naabermajades käib suvisel ajal palju turiste, siis on tihti parkla välismaiste numbrimärkidega autosid täis ja ka majaelanike külalised pargivad kõik nendel kohtadel. Samas maja ümbruse, sh parkla, hooldamise eest maksavad kõik korterid võrdselt ja jube nõme, kui maksad, aga ei saa oma autot kuskile parkida, sest teiste külalised on parkimiskohad täis parkinud.
Minu arust on kõige parem lahendus see, kui igal korteril ongi siis vastavalt võimalustele kas üks või mitu parkimiskohta ja parkimiskohad on märgistatud. Sellisel juhul ei ole ka probleemi, et keegi pargib sinu kohale. Igasuguseid kokkuleppeid saab ju naabritega teha, kellel autot ei ole ja polegi probleemi. Uutes majades on korterit soetades võimalik osta endale täpselt nii palju parkimiskohti kui soovi on. Tallinnas nt on ka tavapärane, et korteriomanikud, kellel on parkimiskoht, aga puudub auto, rendivad või müüvad oma parkimiskoha naabrile, sest parkimiskohtade hind ei ole sugugi madal ja olenevalt linnaosast ei pruugi oma maja parkla väliselt olla üldse võimalust kodu juures tasuta parkimiseks.
Kui mul on liikiumispuue, kas siis on õigus (lootus) saada parkimiskoht oma trepikojale lähemale?
Kui mul on liikiumispuue, kas siis on õigus (lootus) saada parkimiskoht oma trepikojale lähemale?
Lootust ikka on, kui kokkuleppe saavutate.
https://v1.juristaitab.ee/forum/viewtopic.php?t=6878
Loe ka 03.07.2019 23:38 toodud linki.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
