Teema: Parkinsoni haige ravihooldused Tartus.

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Ma olen see 14.40 kirjutaja. Parandan ühe vea, mul ei olnud meeles enam. Kui vanake oli haiglasse viidud, siis haiglast õendusesse minek ei olnud väga suur probleem, sest haiglal olid kindlad kohad olemas, neile vist eraldatud, kui inimene otse haiglast õendusesse läheb. Lihtsalt ta pidi juba haiglas enne sees olema, et seda võimalust kasutada saaks.

#4038174:

#4038166:

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

Meil ju viis, kuna seisund halvenes äkki(küll teadaoleval põhjusel).

#4038174:

#4038166:

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

no oleneb ikka brigaadist. Kui nad ikka näevad, et koduson hädine naine ja voodis olev mees, siis on ka neil omad lahendused. Kui muidugi on korteris keegi asjalikum inimene,siis võib brigaad otsustada, et saadakse hakkama küll.

PS KOV sots töötaja ei saa anda kohta õendushaiglasse. Selle otsustab ikka med asutus.

#4038183:

#4038174:

#4038166:

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

no oleneb ikka brigaadist. Kui nad ikka näevad, et koduson hädine naine ja voodis olev mees, siis on ka neil omad lahendused. Kui muidugi on korteris keegi asjalikum inimene,siis võib brigaad otsustada, et saadakse hakkama küll.

Ei olene brigaadist. Oleneb, kas inimene vajab haiglaravi. Operatiivvalves brigaad ei tegele sotsiaalteemadega.

Kui ei ole otseselt sellist häda, mida meditsiin lahendada saaks, siis tuleks otsida kohta hooldekodus.  Aga terviseseisundit saab hinnata ikkagi perearst, tema annab vajadusel ka saatekirja õendusabiks (mis võib, aga ei pruugi toimuda haiglas, https://www.haigekassa.ee/oendusabi). Haiglas ei saa seda väga pikalt, u kuu või natuke rohkem tavaliselt, siis edasi tuleb ikka leida hooldekodukoht. Selles saab heal juhul aidata KOV ametnik, tal võib olla infot, kus tõenäolisemalt üldse kohta leida võiks. Igatahes tasub kohe panna sobivatesse hooldekodudesse järjekorda, sest need võivad pikad olla. Mõni hooldekodu pakub ühtlasi ka õendusabi.

Hooldekodu võib olla kus iganes, ei pea olema seal, kus elukoht on (mõned omavalitsused pakuvad küll omavalitsusele kuuluvates hooldekodudes oma  elanikele kohti eelisjärjekorras). Kui mina kevadel emale kohta otsisin, siis oli vabu kohti oli näit. Helme hooldekodus. Hooldekodudes võib klientidesse suhtumine ja hoolduse tase olla üsna erinev, nagu ma aru olen saanud, kui koht leitud, tuleks kindlasti kohapeal olukorraga tutvumas käia.

#4038436:

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole ????

Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

#4038460:

#4038436:

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole ????

Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Paremini korraldatud võib mõnel pool jõukamates ühiskondades olla see, kuidas toimub inimeste teenusele suunamine (ei pea ise nii palju läbi helistama ja otsima), mõnes riigis on inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel väiksem, rohkem panustab riik — no meil ehk ka, alates järgmisest-ülejärgmisest aastast, vähemalt on see praeguse valitsuse lubadustes sees. Aga seda, et inimesed vananevad ja mõne inimese elu lõpp on väga vaevaline, nii et kannatab ka tema vaimne tervis ja lõpuks on tõepoolest endisest isiksusest justkui ainult kest järel, ei anna kuidagi “ära korraldada”. Sa võid olla ju oma riigi peale pahane ja solvunud, aga siinkohal riiki süüdistada on paraku rumal.

Ka kõige arenenumates riikides on hooldekodud ja õendusabihaiglad täis hääbuvaid patsiente. Eutanaasia on seadustatud õige vähestes maades ja ka seal, kus see on lubatud, lahkub selle abil tegelikult siiski väga väike osa inimestest. See, miks mõni meie lähedane läheb vaevata ja äkki, teise elu kustub vaevaliselt, on, ma usun, rohkem retooriline küsimus või siis suunatud Issandale taevas…

Teemasse ka. Soovitaksin alustada siiski perearstist, kes tunneb oma patsiendi tervist ja saab vajadusel anda saatekirja hooldushaiglasse. Vahepealseks variandiks võiks olla koduõendus, aga pideva põetusvajaduse korral (kui vanahärra peaks täiesti voodisse jääma) ei ole sellest abi. Koduõde käib haige juures tavaliselt kord või paar nädalas. Kui olukord on halveneva tendentsiga ja muud varianti ei paista, siis püsiv lahendus oleks hooldekodu. Hooldekodu eest paraku peavad, vähemasti veel täna, maksma hooldatav ise ja tema lähedased (hooldushaiglas saab patisent arsti saatekirja alusel lühemat aega olla ka suures osas haigekassa poolt  rahastataval teenusel, hooldekodus mitte).

Hooldekodu kohta on raske leida, aga mina isiklikult siiski ei soovitaks sellist hooldekodu, mis asub hooldatava lähisugulaste elukohast väga kaugel. Oluline on, et hooldekodus elavat pereliiget saaks sageli vaatamas käia, seda nii inimese emotsionaalse heaolu kui ka hoolduskvaliteedi tagamise mõttes. Nii ei tohiks see mõistagi olla, aga elu näitab, et neid, keda üldse vaatamas ei käida või käiakse väga harva, kiputakse hooldekodudes kahjuks rohkem hooletusse jätma.

#4038182:

No pole olemas “hooldushaiglat”.

On olemas õendusabi/haogla, kus saab olla ca 3 nädalat- kuu aasta peale haigekassa raha eest+ oma raha, kui inimene taastub mingist haigusest.

Ja on hooldekodu. Võib viia üle terve Eesti, ja maksab 100% inimene ise. Kui on tegemist lamava dementse haigega, ei pruugita igale poole vastu võtta, ei ole seda kohustust. Hooldekodu otsite ise. Helistate ükshaaval läbi ja vaatate, kuhu saab.

Kui on kodus, peaks KOV pakkuma tugiteenuseid.

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

#4039879:

#4039859:

#4038182:

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

Haigekassa kompenseerib 1 kuu õendushoolduse teenuse maksumusest 70% ning patsiendi omaosalus on praegu ca 15 eurot päev, kui haigekassa maksab.

100% makstes tuleks ühe päeva hinnaks 50 eurot+ ravimid.

tahad tähte närida?

haigekassa maksab maksimaalselt 60 päeva eest 85% hinnakirja järgsest hinnast, 15% on patsiendi omaosalus.

aga see ei tähenda, et vabade voodite olemasolu korral, ei tohiks haigla pakkuda tasulist teenust. hinnad on haiglati tõenäoliselt erinevad, aga otseloomulikult ei ole see odav.

#4039892:

#4039879:

#4039859:

#4038182:

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

Haigekassa kompenseerib 1 kuu õendushoolduse teenuse maksumusest 70% ning patsiendi omaosalus on praegu ca 15 eurot päev, kui haigekassa maksab.

100% makstes tuleks ühe päeva hinnaks 50 eurot+ ravimid.

tahad tähte närida?

haigekassa maksab maksimaalselt 60 päeva eest 85% hinnakirja järgsest hinnast, 15% on patsiendi omaosalus.

aga see ei tähenda, et vabade voodite olemasolu korral, ei tohiks haigla pakkuda tasulist teenust. hinnad on haiglati tõenäoliselt erinevad, aga otseloomulikult ei ole see odav.

Jutu mõte oli selles, et alates 1. juulist läks statsionaarne õendusabi ca 100 eurot kuu kohta kallimaks. HK maksab maksimaalselt 60päeva kalendriaastas. Mina suunan patsiente haiglast teenusele ja tõesti väga palju peale ühe päeva hinna ei  tea. Erandlik on juba, kui patsiendile võimaldatakse teenust korraga 4 nädalat.  Selle ajaga peaks patsient liikuma edasi koju/ hooldekodusse.

#4038460:

#4038436:

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole ????

1. Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Mis koht see Lääne maailm on?  Ja veel selline maailm, kus kõik lahkuvad elust täie tervise juures… on ikka trolle ja rumalaid siin maailmas…