Esileht Ilu ja tervis Parkinsoni haige ravihooldused Tartus.

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Parkinsoni haige ravihooldused Tartus.

Postitas:
Kägu

Tere! Küsimus selline isal on tuvastatud parkinson. Isa on 87 aastane.Nüüd jääb ta iga päevaga viletsamaks enam ei saa ise liikuda ja voodist palju välja ei käi.Kuna aga ise elan kaugel 220 km siis on raske kõrvalolijana aidata,Ema nagu enam ei jõua aidata.Millest alustada perearst ja hooldusõde.aga millised võimalused on kodust ära viimine sellise olukorra puhul.Elukoht on isal Tartu.Jagage kogemusi kellel on selline probleem olnud või on ,andke infot.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kogemus sugulastega. Sama haigus. Ja ka naine ei olnud võimeline hooldama. Mina ajasin siis asju seal .Ühel ööl parkinsoni põdev mees oli haigemaks jäänud, st ta oli öösel kõndima saanud elamises ja läks puukuuri ja rassis seal ja oli hommikuks kehvemas seisus, muidu nagu ei liikunud eriti ,aga siis oli kuidagi aktiivne sel ööl ja tegi liiga omale ja kui meie sinna saime, siis oli ta voodi äärel ja kange nagu pulk ja ei rääkinud enam. Kutsusime kiirabi ja ta viidi haiglasse. Haiglas  oli ta paar nädalat ja kohe alguses teavitati mind, et ega ta palju paremaks siin ei lähe ja niikaua nad saavad vaid teda siin hoida. Ja mulle soovitati, et minge Kovi ja küsige õenduses kohta. Läksin ja mulle öeldi, et õendusesse kohalikku on raske kohta saada, aga kuna ma olin algatanud eestkoste ka just, siis sotstametnik oli mõistev ja andis koha õendusesse. Haigla ise viis ta sinna, nii et sai kuuks ajaks õendusesse. Siis hakkasin otsima hooldeasutust, sest õendusesse ei jäeta ka ju väga pikalt. Kohalikku hooldekodusse oli ka järjekord ja panin inimese sinna kirja. Õenduses lubati hoida kuu aega. Kahjuks ei kattnunud see hooldekodu tähtajaga. Ja ma palusin pikendust, õenduse juhatajalt, kes selle ka andis. Ja sealt viidi ta otse hooldekodusse. Sest ta oli juba lamaja haiglast alates. Eestkoste asi aga aina venis. See kõik tähendas palju helistamisi, ametnike juures käike ja pabereid. Ja kui palju luges see, et neil ei olnud lapsi, ka ei tea. Mina  olin kaugelt sugulane. Eestkoste jäigi saamata, sest vanake enne lahkus. Meile luges see niipalju, et me pidime haigla, õenduse ja hooldekodu eest ise maksma, kuna ilma eestkosteta ju inimese pensioni ei  saa kasutada selleks.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hooldushaiglad on olemas.Hinnad algavad 900.- euri kuu.Vabu kohti ei pruugi olla.Peab pikalt järjekorras olema.Siis on veel hooldushaiglad kus kuumaks on 1500-2000 euri ja rohkemgi.Sinna peaks kiiremini koha saama.Medicum näiteks pakub ka hooldusteenust kodus elavale patsiendile.(patsiendi pesemine, mähkmete vahetus, söötmine, voodikorrastus; patsientide ja nende pereliikmete nõustamine) Üks visiit maksab 15 euri.Mina emale tellisin.Jäin teenusega väga rahule.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen see 14.40 kirjutaja. Parandan ühe vea, mul ei olnud meeles enam. Kui vanake oli haiglasse viidud, siis haiglast õendusesse minek ei olnud väga suur probleem, sest haiglal olid kindlad kohad olemas, neile vist eraldatud, kui inimene otse haiglast õendusesse läheb. Lihtsalt ta pidi juba haiglas enne sees olema, et seda võimalust kasutada saaks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

Meil ju viis, kuna seisund halvenes äkki(küll teadaoleval põhjusel).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No pole olemas “hooldushaiglat”.

On olemas õendusabi/haogla, kus saab olla ca 3 nädalat- kuu aasta peale haigekassa raha eest+ oma raha, kui inimene taastub mingist haigusest.

Ja on hooldekodu. Võib viia üle terve Eesti, ja maksab 100% inimene ise. Kui on tegemist lamava dementse haigega, ei pruugita igale poole vastu võtta, ei ole seda kohustust. Hooldekodu otsite ise. Helistate ükshaaval läbi ja vaatate, kuhu saab.

Kui on kodus, peaks KOV pakkuma tugiteenuseid.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

no oleneb ikka brigaadist. Kui nad ikka näevad, et koduson hädine naine ja voodis olev mees, siis on ka neil omad lahendused. Kui muidugi on korteris keegi asjalikum inimene,siis võib brigaad otsustada, et saadakse hakkama küll.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

Meil ju viis, kuna seisund halvenes äkki(küll teadaoleval põhjusel).

See võis olla haigla transport. Nad võivad seda teha, aga ei pea.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

PS KOV sots töötaja ei saa anda kohta õendushaiglasse. Selle otsustab ikka med asutus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ju parandasin oma juttu  15,53 kirjaga. Et jah, haigla ise korraldas õendusesse koha, kuna viidi otse haiglast. Et koviga olid teised ülejäänud asjad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja. Tema oskab öelda, kelle poole edasi pöörduda.

Vajadusel muidugi kutsute kiirabi koju ja nemad siis otsustavad, et kas saavad kaasa võtta ja haiglasse viia.

Pereõde ei ütle muud on kui võtke kätte telefon ja hakake hooldushaiglaid läbi helistama et hooldushaiglakoht saada.Kiirabi ei vii kroonilist haiget mitte ühtegi haiglasse ! Rääkimata mingist hooldushaiglast. Mul on see läbitud etapp lihtsalt.

no oleneb ikka brigaadist. Kui nad ikka näevad, et koduson hädine naine ja voodis olev mees, siis on ka neil omad lahendused. Kui muidugi on korteris keegi asjalikum inimene,siis võib brigaad otsustada, et saadakse hakkama küll.

Ei olene brigaadist. Oleneb, kas inimene vajab haiglaravi. Operatiivvalves brigaad ei tegele sotsiaalteemadega.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pereõde on jah esimene nõustaja

Pereõde EI OLE esimene nõustaja. Tema on õppinud õeks ja peab teadma oma tööd. Ta ei pea terve maailma sotsiaalprobleemide lahendaja olema. Sama jutt perearsti kohta.

Esimene nõustaja on KOV sotsiaaltöötaja.

Arst

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ei ole otseselt sellist häda, mida meditsiin lahendada saaks, siis tuleks otsida kohta hooldekodus.  Aga terviseseisundit saab hinnata ikkagi perearst, tema annab vajadusel ka saatekirja õendusabiks (mis võib, aga ei pruugi toimuda haiglas, https://www.haigekassa.ee/oendusabi). Haiglas ei saa seda väga pikalt, u kuu või natuke rohkem tavaliselt, siis edasi tuleb ikka leida hooldekodukoht. Selles saab heal juhul aidata KOV ametnik, tal võib olla infot, kus tõenäolisemalt üldse kohta leida võiks. Igatahes tasub kohe panna sobivatesse hooldekodudesse järjekorda, sest need võivad pikad olla. Mõni hooldekodu pakub ühtlasi ka õendusabi.

Hooldekodu võib olla kus iganes, ei pea olema seal, kus elukoht on (mõned omavalitsused pakuvad küll omavalitsusele kuuluvates hooldekodudes oma  elanikele kohti eelisjärjekorras). Kui mina kevadel emale kohta otsisin, siis oli vabu kohti oli näit. Helme hooldekodus. Hooldekodudes võib klientidesse suhtumine ja hoolduse tase olla üsna erinev, nagu ma aru olen saanud, kui koht leitud, tuleks kindlasti kohapeal olukorraga tutvumas käia.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole 🙁

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole 🙁

Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

+7
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Kuskohas see ilma suurt raha maksmata ära korraldatud on, millises läänemaailma riigis?

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole 🙁

Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Paremini korraldatud võib mõnel pool jõukamates ühiskondades olla see, kuidas toimub inimeste teenusele suunamine (ei pea ise nii palju läbi helistama ja otsima), mõnes riigis on inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel väiksem, rohkem panustab riik — no meil ehk ka, alates järgmisest-ülejärgmisest aastast, vähemalt on see praeguse valitsuse lubadustes sees. Aga seda, et inimesed vananevad ja mõne inimese elu lõpp on väga vaevaline, nii et kannatab ka tema vaimne tervis ja lõpuks on tõepoolest endisest isiksusest justkui ainult kest järel, ei anna kuidagi “ära korraldada”. Sa võid olla ju oma riigi peale pahane ja solvunud, aga siinkohal riiki süüdistada on paraku rumal.

Ka kõige arenenumates riikides on hooldekodud ja õendusabihaiglad täis hääbuvaid patsiente. Eutanaasia on seadustatud õige vähestes maades ja ka seal, kus see on lubatud, lahkub selle abil tegelikult siiski väga väike osa inimestest. See, miks mõni meie lähedane läheb vaevata ja äkki, teise elu kustub vaevaliselt, on, ma usun, rohkem retooriline küsimus või siis suunatud Issandale taevas…

Teemasse ka. Soovitaksin alustada siiski perearstist, kes tunneb oma patsiendi tervist ja saab vajadusel anda saatekirja hooldushaiglasse. Vahepealseks variandiks võiks olla koduõendus, aga pideva põetusvajaduse korral (kui vanahärra peaks täiesti voodisse jääma) ei ole sellest abi. Koduõde käib haige juures tavaliselt kord või paar nädalas. Kui olukord on halveneva tendentsiga ja muud varianti ei paista, siis püsiv lahendus oleks hooldekodu. Hooldekodu eest paraku peavad, vähemasti veel täna, maksma hooldatav ise ja tema lähedased (hooldushaiglas saab patisent arsti saatekirja alusel lühemat aega olla ka suures osas haigekassa poolt  rahastataval teenusel, hooldekodus mitte).

Hooldekodu kohta on raske leida, aga mina isiklikult siiski ei soovitaks sellist hooldekodu, mis asub hooldatava lähisugulaste elukohast väga kaugel. Oluline on, et hooldekodus elavat pereliiget saaks sageli vaatamas käia, seda nii inimese emotsionaalse heaolu kui ka hoolduskvaliteedi tagamise mõttes. Nii ei tohiks see mõistagi olla, aga elu näitab, et neid, keda üldse vaatamas ei käida või käiakse väga harva, kiputakse hooldekodudes kahjuks rohkem hooletusse jätma.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole 🙁

Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Misasi on ära korraldatud? Rasked haigused ja vanadus on kaotatud või? Nii rumal jutt.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No pole olemas “hooldushaiglat”.

On olemas õendusabi/haogla, kus saab olla ca 3 nädalat- kuu aasta peale haigekassa raha eest+ oma raha, kui inimene taastub mingist haigusest.

Ja on hooldekodu. Võib viia üle terve Eesti, ja maksab 100% inimene ise. Kui on tegemist lamava dementse haigega, ei pruugita igale poole vastu võtta, ei ole seda kohustust. Hooldekodu otsite ise. Helistate ükshaaval läbi ja vaatate, kuhu saab.

Kui on kodus, peaks KOV pakkuma tugiteenuseid.

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

Haigekassa kompenseerib 1 kuu õendushoolduse teenuse maksumusest 70% ning patsiendi omaosalus on praegu ca 15 eurot päev,  kui haigekassa maksab.

100% makstes tuleks ühe päeva hinnaks 50 eurot+ ravimid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

Haigekassa kompenseerib 1 kuu õendushoolduse teenuse maksumusest 70% ning patsiendi omaosalus on praegu ca 15 eurot päev, kui haigekassa maksab.

100% makstes tuleks ühe päeva hinnaks 50 eurot+ ravimid.

tahad tähte närida?

haigekassa maksab maksimaalselt 60 päeva eest 85% hinnakirja järgsest hinnast, 15% on patsiendi omaosalus.

aga see ei tähenda, et vabade voodite olemasolu korral, ei tohiks haigla pakkuda tasulist teenust. hinnad on haiglati tõenäoliselt erinevad, aga otseloomulikult ei ole see odav.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere! Küsimus selline isal on tuvastatud parkinson. Isa on 87 aastane.Nüüd jääb ta iga päevaga viletsamaks enam ei saa ise liikuda ja voodist palju välja ei käi.Kuna aga ise elan kaugel 220 km siis on raske kõrvalolijana aidata,Ema nagu enam ei jõua aidata.Millest alustada perearst ja hooldusõde.aga millised võimalused on kodust ära viimine sellise olukorra puhul.Elukoht on isal Tartu.Jagage kogemusi kellel on selline probleem olnud või on ,andke infot.

https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid/oendusabi

siit leiad need asutused ja kontaktid , millistel on haigekassaga õendusabi osutamise leping.

paremat registrit praegu ilmselt veel olemas ei ole.

hooldekodude loendi ja kontaktid leiad

https://www.eesti.ee/et/asutuste-kontaktid/hoolekandeasutused

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://www.haigekassa.ee/uudised/mis-oendusabi-ja-kellele-see-moeldud

praktikas võimaldavad mitmed õendushaiglad ka pikemat viibimist. lihtsalt siis, kui haigekassa poolt makstav aeg läbi saab, maksab koha eest patsient, eks siis lähedased. eeldusel muidugi, et haiglas on selleks vabu kohti. väiksemates kohtades tavaliselt on.

Haigekassa kompenseerib 1 kuu õendushoolduse teenuse maksumusest 70% ning patsiendi omaosalus on praegu ca 15 eurot päev, kui haigekassa maksab.

100% makstes tuleks ühe päeva hinnaks 50 eurot+ ravimid.

tahad tähte närida?

haigekassa maksab maksimaalselt 60 päeva eest 85% hinnakirja järgsest hinnast, 15% on patsiendi omaosalus.

aga see ei tähenda, et vabade voodite olemasolu korral, ei tohiks haigla pakkuda tasulist teenust. hinnad on haiglati tõenäoliselt erinevad, aga otseloomulikult ei ole see odav.

Jutu mõte oli selles, et alates 1. juulist läks statsionaarne õendusabi ca 100 eurot kuu kohta kallimaks. HK maksab maksimaalselt 60päeva kalendriaastas. Mina suunan patsiente haiglast teenusele ja tõesti väga palju peale ühe päeva hinna ei  tea. Erandlik on juba, kui patsiendile võimaldatakse teenust korraga 4 nädalat.  Selle ajaga peaks patsient liikuma edasi koju/ hooldekodusse.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

HK maksab maksimaalselt 60päeva kalendriaastas.

omalooming.

inimene võib aasta jooksul korduvalt haiglaravi vajada ja ravipäevade koguarv ei ole ühegi õigusaktiga piiratud. kõnealune 60 päeva tähendab ikka järjestikku. selle möödumisel, kas suunatakse patsient kodusele ravile, hooldusasutusse või vajadusel ka aktiivravisse.

ja nagu öeldud, kui vabu kohti on, ei ole välistatud ka tasuline teenus.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see elulõpp küll nii õudne peab olema! Nii kurb ja jube, kui inimesest enam peale kesta midagi alles ei ole 🙁

  1. Sest sa elad Eestis kus inimestest ei hoolita ja valitsus ei tee mitte midagi et elu läheks inimväärsemaks.Lääne maailmas on see kõik ära korraldatud aga Eestis mitte.

Mis koht see Lääne maailm on?  Ja veel selline maailm, kus kõik lahkuvad elust täie tervise juures… on ikka trolle ja rumalaid siin maailmas…

0
0
Please wait...

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Ilu ja tervis Parkinsoni haige ravihooldused Tartus.