Kuidas õpetada 7 aastasele lapsele oma pepu pühkimist? Mitte kuidagi ei taha seda teha. Kui ütlen, et nüüdsest pühi ise, enam mina ei pühi siis sõimab mind – idioot, tapan su ära, annan sulle lõuga jne. Lõhub uksi, taob seinu ja karjub – ma ei tahaa!
Üldse on tal iga keelu peale või mis iganes mida ta ei saa, sii ütleb meile – idioot, tapan ära, suu kinni, ole vait jne.
Mida ma just lugesin? Liba ehk? Esiteks, et 7-aastane ammu ei taha, et keegi teine ta tagumikku pühib. Teiseks, selliste väljendite eest oleks aasta otsa ilma igasuguse nutitamiseta ja muu lõbustusteta. Kui 7-aastane selliseid väljendeid kasutab ja ei suuda ennast ohjata, äkki on tal mingi häire?
Et midaaa…? 7-aastane käitub selliselt…?!? Kui see libateema ei ole, siis palun pöörduge kiiremas korras abi saama! Pepu pühkimine või mitte-pühkimine on selle lapse jaoks see kõikse väiksem probleem…
Ee… Kiiresti arsti juurde. Selline jutt pole küll normaalne. 7A pühib ise end.
Kuidas õpetada 7 aastasele lapsele oma pepu pühkimist? Mitte kuidagi ei taha seda teha. Kui ütlen, et nüüdsest pühi ise, enam mina ei pühi siis sõimab mind – idioot, tapan su ära, annan sulle lõuga jne. Lõhub uksi, taob seinu ja karjub – ma ei tahaa!
Üldse on tal iga keelu peale või mis iganes mida ta ei saa, sii ütleb meile – idioot, tapan ära, suu kinni, ole vait jne.
Teie probleem on küll kaaaaugelt muus kui pepupühkimises.
Mina saan probleemist aru. Meil oli sarnane lugu (mitte karjumisega) selle pepupühkimisega. Minu laps on äärmiselt veider puhtuse suhtes ja peseb seebiga käsi nii õuest tulles kui ka vetsus käies (mis on väga õige ja tore). Kuid pepupühkimist ta ootas minult veel 10aastaseltki. Kui ma ei tulnud, siis selles vanuses juba pühkis ise, kuid kurtis, et jube ebamugav tunne on. Lisaks ta soovis nr 2 käia vaid kodus, nii et kusagile pikemaks ajaks välja minek võis lõppeda sellega, et ta vingus, kannatas ja hädaldas.
Nüüd on ta teismeline ja muidugi enam seda teenust ei soovi. Kuid ma vabanesin sellest juba varem, kuna õpetasin talle, et tee vetsupaber kraani all natuke märjaks ja pühi ise, kuid niiske paberiga. ja siis kuivata üle. Selle nipi abil ta jättis mu rahule.
Mina olen poja nii üles kasvatanud, et roppude sõnadega katsetused kodus lõppesid 4-5-aastaselt ära (siiani hästi meeles, kuidas laps läks torumeest noomima, kui sellel miskit nihu läks ja vanduma hakkas).
Ma ei tea mis sõnavara ta teiste poistega suheldes on kasutanud ja ausalt öeldes ei tahagi teada – minu jaoks on oluline, et ta teab, et selliste sõnade kasutamine kodus (ja ka enamikes kohtades väljaspool kodu) on lubamatu.
Kas teie olete sellest perest, kus mees koera jalaga peksis ja 7a lapse peale karjus? Ning ema küsis kas peaks sekkuma?
Psühhiaater. Ammu pidanuks. Kui 7-aastane ropendab ja sõimleb, siis on tal mingi probleem.
Psühhiaater. Ammu pidanuks. Kui 7-aastane ropendab ja sõimleb, siis on tal mingi probleem.
täpselt. vastasel juhul võib teemaalgataja oodata juba kooli teisel nädalal kutset direktori kabinetti ümarlauale, kuhu – vastavalt lapse kasutatavast sõnavarast – võib lisaks kooli juhtkonnale, sotsiaaltöötajale ja psühholoogile, olla kutsutud ka kohalik noorsoopolitseinik (juhul kui laps on ka kaasõpilasi ja õpetajaid juba lubanud ära tappa)
See teema tuleb saata veebipolitseile kontrollimiseks. See laps vajab abi. Eriti kummaline on, et ema mängib juhmi ega võta kuulda soovitusi lapsele psühhiaater otsida. Seal teemas kumab läbi, et see on kas väga probleemne perekond või mingi haige inimese välja mõeldud liba.
Et midaaa…? 7-aastane käitub selliselt…?!? Kui see libateema ei ole, siis palun pöörduge kiiremas korras abi saama! Pepu pühkimine või mitte-pühkimine on selle lapse jaoks see kõikse väiksem probleem…
Millist abi? Kuhu pöörduda?
Kas sa arvad et su laps on normaalne?
Minu laps on autismispektri häirega ja see kirjeldus kõlab väga sarnaselt.
Hakkas ennast 100% ise teenindama puberteedi alguses (11a)
enne seda istus niikaua wc-s, kui keegi tuli pühkima. Me ei teinud sellest numbrit, mõnikord soovitasime ise proovida, kuid ilma näägutamiseta käisime pühkimas. Neuroloog soovitas lapsel kasutada pühkimiseks beebi pepulappe, kuid niisked lapid meie lapsele ei meeldinud.
Samamoodi on tal olnud periood, kus kasutab väga agressiivset sõnavara, kuid praegu on kõik ammu maha rahunenud. Mida rohkem stressi ja pingeid, seda agressiivsem suupruuk. Sellise lapsega on oluline väikestes asjades järele anda ja mitte “kasvatuslikul eesmärgil” last üles kruttida ja enesevalitsuse kaotamiseni provotseerida. Kuna laps siiski on kõiges sõltuv oma vanematest, nagu siit välja tuleb, ka pepu pühkimises, siis see abituse tunne võibki teda panna kasutama verbaalset vägivalda.
Vanusega peaksid enesekontrollimehhanismid ka tõhusamaks muutuma, kuid juba praegu võiks spetsialistiga konsulteerida, mida saaksite paremini teha, et lapses seda külge arendada.
Kellel omal ei ole sellist last olnud, siis tere tulemast mõne teise pere argipäeva. Tapan su ära, vihkan sind, sa oled sitt- õnneks need ajad ammu unustatud meie majas.
Ok, ma saan aru, et teatud häire puhul võib see olla pere igapäevane elu, et 7-aastasel on vaja pepupühkimist ja kui see kohe ei toimu, tuleb kole sõim. Aga ma ei saa aru sellest, et laps on juba 7-aastane ja ema ega keegi teine pole näinud, et lapsel võib mõni häire olla, kui ta niimoodi käitub. Kindlasti on vaja abi otsida ja asjaga tegeleda.
Pepu pühkimist vanemal kui 7a, on ka meie peres – lapsed on tavalapsed. Samuti olen ühte 7-8a Inglismaa poissi kuulnud hüüdvat – Done! ja emme jookseb 🙂 Ütlevad, et nad ei saa ise piisavalt puhtaks. Häirekell lõi mul põlema pigem äärmiselt agressivse verbaalse käitumise peale.
Minu autistil oli ka pikalt eneseteenendusega probleeme, ütles, et tema enne pühkima ei hakka kui saab 12, sest käed võivad määrduda 😀 Võtsin seda huumoriga ja õnnestus ta ise pühkima panna 5,5 a. Sõimlemine on samuti tuttav teema, aga läbielatud etapp. Su laps on millegipärast väga suures stressis, suure pinge all – võibolla ongi seetõttu, et te mingeid tema eripärasid ei arvesta, liialt kõrged ootused seate talle vmt. Soovitan alustada psühholoogist, vaimse tervise kabinettide kaudu on hea pöörduda. Ükskõik, mis sellise käitumise tagamaad on, laps ilmselgelt vajab märkamist ja abi. Jaksu!
https://www.youtube.com/watch?v=1lkCRsdK7rg&t=229s Siin on sobiv lahendus su lapsele.
Minu laps on autismispektri häirega ja see kirjeldus kõlab väga sarnaselt.
Hakkas ennast 100% ise teenindama puberteedi alguses (11a)
Ka mul on autismispektri häirega laps, kellele ma aga õpetasin enesehoolduse selgeks nii vara, kui vähegi võimalik. Üldiselt ei lubanudki ta eriti kellelgi ennast puudutada kuni umbes 11 a vanuseni, siis tekkis äkki periood, kus ta hakkas kallistama kõiki, kes ette juhtusid, ükskõik, kas see sobis või mitte.
Ma ei seostaks tagumikupühkimise vajaduse lahendamise kellegi teise hooleks jätmist selle häirega.
Samuti olen ühte 7-8a Inglismaa poissi kuulnud hüüdvat – Done! ja emme jookseb ???? Ütlevad, et nad ei saa ise piisavalt puhtaks.
Ei saa ise piisavalt puhtaks – aga kuidas ta peakski saama, kui tal ei lasta harjutada? Ei saanud minu laps ka, kahel korral oli vaja ravida põletikke selles piirkonnas, käskisin tal siis ennast pärast nr 2 lihtsalt duši all pesta. Ega see, et ema pühib, ei õpeta last ise paremini pühkima…
Mis iganes probleemiga keegi pöördub, pärisprobleemi või rumala väljamõeldisega, tuleb kohe autismispektri diagnoos või autismispektrihäirega laste emad jutuga, et nende lapsed on just sellised. Kas maailmas muid põhjusi enam probleemidele ei ole. Mis iganes ajuvaba teemaalagatus ja võib kindel olla… et kellegi autist on just täpselt selline.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
