Teema: Pikaajaline suhe ja erinevad vajadused

Ja kas sina nende igapäevaste 5 minutuliste nühkimistega ka orgasmi saad?

Vaevalt.

Sa ei pea süüdi tundma.

Te olete mõlemad rahuldamsta. Ega meeski sellega korralikku rahuldust saa, sellest ka see igapäevane kiire nühkimissoov. Ja pikemat ta kahjuks enam võimeline pole saavutama.

Aga mis juhtub, kui sa ei seksi? Sõimab? Läheb ära?

Minul on suurepärane mees, abielu 26 aastat, abiellusime noorelt ja enne seda olime juba 3 aastat paar.

Mul oli sama probleem kui sul, aga mees ei soovinud kähkukaid vaid ikka tõsist seksi. Ikka poolteist tundi vähemalt ja kauem ja iga päev, äärmisel juhul üle päeva. Kolm orgasmi kindlasti sain iga kord. Minul frigiidsusega iseenesest probleemi pole, aga ma tõesti ei taha iga päev poolteist kuni kolm tundi madistada üheksas erinevas poosis.

Kord paari nädala tagant üks selline pikk ja kaks korda nädalas kähkukas oleks mulle olnud paras, aga ilmselgelt ei saanud sellest asja. Alguses hoidis end tagasi. Vaikselt ja sujuvalt algatas peagi aga ta ikka selle maratoni iga päev. Mul praktiliselt puudusid õhtud. Tuled kell 18 koju, paned asjad maha, helistad lastele, vahetad riided, kell on 19 kopikatega. Ja hakkkab peale. Kuni kella 21ni kindlasti. Pärast seda veel pool tundi hellitusi ja armastusjuttu. Ja siis saab näiteks alles süüa.

Kümme-üksteist aastat tagasi mõtlesin endale selle asja selgeks, et kui ma tahan, et ma ei hakkaks oma meest vihkama, siis ma pean käituma nagu alkohooliku või narkomaaniga. St täielik loobumine. Nii kui natuke oleksin nõus ja annaksin sõrme, võtaks ta peagi jälle terve käe 🙂

Seega teatasin talle, et ma ei soovi temaga ega kellegagi enam seksida. Valigu. Läheb või jääb. Ta teatas, et nii ta ei suuda. Kaks päeva hiljem ütles, et okei, ta otsustas jääda. Nii siis elamegi. Püsivat armukest tal kindlasti pole ja mina ei kukuta hästi ette, millal ta prostituutides käiks, aga arvata on, et ta kuskil kunagi ikka käib. Kodus sai telekasse ostetud kõik võimalikud pornokanalid ja ma jätan teda praktiliselt iga päev teleka ette ja lähen “varem magama”. Me ei räägi seksist mitte kunagi. Mina saan oma orgasmidega ise hakkama.

Ma saan aru, et see on suur risk. Mina selle riski võtsin ja see õigustas end sajaga. Me saame suurepäraselt läbi, magame samas voodis (eraldi tekkidega), reisime, käime väljas, käime sõpradega, lapsed elavad eraldi ja käivad meil külas, meie neil. Olen NII rahul. Paar korda, maksimum kolm, oleme ka kapitaalsemalt tülitsenud, aga siis on ka just mees see, kes rõhutab, et tema soovib kindlasti kokku jääda.

Kui ma poleks seda otsust teinud, siis oleksime ammu lahus. Meees oleks tüdinud nuiamast, minul oleks olnud kõrriauguni, ma poleks teda isegi silmaotsast enam sallinud. Pereelu oleks olnud pidev põgenemine seksi eest või enda sundimine. Enda sundimine selleks, et mees saaks minu keha kasutada. TÄNAN ei.

Mina ei suudaks ennast vägistada ja iga päev vastu tahtmist laskma ennast põrutada. Muidu võiks ju tahta vabalt, aga niimoodi pooleldi kohustuslikus korras – te lähete pauguga lahku, sest ühel päeval saab mehel küllalt lunimisest ja ta saab ju aru, et sa vastu tahtmist. Minu arvates on teil see asi vaja selgeks rääkida, sest ainult nii on võimalik, et lähete lahku rahulikult. Muidu see olukord lõpen mingi meeletu skandaaliga, armukesega vms ja saab olema palju hullem. Kui rahulikult räägite, siis teist ei saagi vaenlasi ja võib-olla isegi jääte kokku. Püüdle sinnapoole. Muidu lähete lahku niikuinii. Põmakaga.

Mehega oled rääkinud? Enne kui Perekooli teema tegid.

Raske mõista kuidas restoranis käik seksi paremaks teeb ja kui mees teeb 5 minutilisi kähkukaid, siis naine polegi võimeline pikemaks seksist, sest ta ei tahagi, see tuleb siit teemast ka välja. Seksis on ometi kaks osapoolt, aktiivne mees ja passiivne naine. Miks naine alati passiivne peab olema, miks mitte vahelduseks ka ise mängu juhtida? Kui mees juba 50 aastane ja naine 45, kui te täna ei seksi, siis hiljem mitte kunagi, eriti veel passiivse naise puhul. Miks visata oma noorus maha passiivsuse pärast? Midagi ei taha, miski ei meeldi. Kas toredam on taluda kui mees leiab uue kaaslase ja lahutab suhte? Siis saab olla üksi kuni 80 eluaastani?

#3908446:

Miks visata oma noorus maha passiivsuse pärast? Midagi ei taha, miski ei meeldi. Kas toredam on taluda kui mees leiab uue kaaslase ja lahutab suhte? Siis saab olla üksi kuni 80 eluaastani?

No issand jumal, mitte ükski asi pole hea, kui seda liiga palju saab! Elus on peale seksi muid asju ka ja kuigi noorena ei kujuta seda ettegi, siis mingis vanuses tüütab ära küll: mitte midagi uut ja põnevat seal enam pole, pigem on pärast sellest võimlemisest kere higine ja pea rasvane. Iga kord mõtlen taustal et vaataks parem filmi või loeks raamatut, oleks aeg paremini ära kasutatud.

#3908446:

Kas toredam on taluda kui mees leiab uue kaaslase ja lahutab suhte? Siis saab olla üksi kuni 80 eluaastani?

No mina lahutasin 5 aastat tagasi väga pikaajalise kooselu ja kuigi nüüd saame väga hästi läbi, ei tule mul mõttesse ka hakata uuesti koos elama, liiga hästi on meeles need igapäevased seksivihjed ja tagumikust krabamised. Võeh! Parem teen omale tassi sooja kakaod ja vaatan netist filmi, kui et jälle peaksin ennast igal õhtul halvasti tundma, sest mees tahab ju seksida.

#3908477:

#3908474:

#3908446:

Kas toredam on taluda kui mees leiab uue kaaslase ja lahutab suhte? Siis saab olla üksi kuni 80 eluaastani?

No mina lahutasin 5 aastat tagasi väga pikaajalise kooselu ja kuigi nüüd saame väga hästi läbi, ei tule mul mõttesse ka hakata uuesti koos elama, liiga hästi on meeles need igapäevased seksivihjed ja tagumikust krabamised. Võeh! Parem teen omale tassi sooja kakaod ja vaatan netist filmi, kui et jälle peaksin ennast igal õhtul halvasti tundma, sest mees tahab ju seksida.

Aga ära räägi kõigi eest eks. Eks osadel ongi 40 aastaselt elu läbi ja nad ei peaks oma negatiivset nõu teistele jagama, eriti perekoolis. Loe oma raamatut ja joo kakaod, jäta teiste seksiteemad rahule, sul ei ole sinna midagi lisada.

Mina pole see, kellele sa vastad. Aga. Sina ei kamanda, kes võib ja kes ei või siin vastata. Usu mind, sul ei ole ei vastavaid võimeid ega ammugi võimu. Perekooli foorumis võib igaüks jagada oma kogemust ja igast kogemusest on midagi õppida.

#3908449:

. Lihtsalt et, kas või kuidas seda teemat ilma solvumata arutada mehega? Me poel erlilised arutlejad ka, lähme kergelt tülli ja viimasel ajal mees ka solvub tihti, ei julgegi temaga minegid teemasid väga käsitleda.

Mõistad asju valesti. Oled sa mees või naine., kui sulle midagi peale surutakse, siis mis juttu saab olla algatusest, kui seda aega selleks polegi jäetud? Kas sa kujutad ette, et sina peaksid seksima iga päev korra kaks teise inimese käsu peale, ja kestusega 5 minutit? Mu hea tuttaval oli selline elukaaslane kord ka viiekümne ligi mees. Minu tuttav oli sellele mehele tegelikult armukeseks, sest mees oli öelnud, et tema naine enam ammu ei soovi nii sageli ega lõpuks üldse. See tuttav naine oli tegelt väga meestelembene selles mõttes. Aga pärast ta rääkis, et sellist asja ta oma väga suure meesehulga juures elus polnudki kogenud. Et tema ise ei saanud sellest mitte midagi, aga arvas, et ju see kord ka tuleb. Isegi haigena oli see mees luninud ja soovitanud iiveldushoogude või köhahoogude vahel asja kiirelt ära teha. Nad olid koos mitu aastat, ja tyuttav ütles hiljem, et ta kannatas ära, sest talle see mees muidu meeldis, oli abivalmis ja töökas. Ja see kestis ka tänu sellele, et nad igapäevaselt koos ei elanud. Kui see suhe läbi sai, siis see mees jäigi suurele seksikale naisele viimaseks meheks voodis, vanuses 50 aastat. Nüüd on sellest möödas 10 a ja ta ütleb, et pole rohkem mehi soovinud ja et kui mingi aeg see mõte tuli, meenus see viimane mees ja soov kadus. Peale seda oligi sellega kõik.

#3908638:

Mina läksingi lõpuks sel põhjusel lahku. 20+ aastat abielu.

Ma ei suutunud seda enam taluda. Kogu aeg käis ja käperdas ja tahtis seksida, kui keeldusin, siis solvus ja vaikis mitu päeva ja seda stiilis – tead kpll, mis mul viga on. Temale kähkukatest ei piisanud, nõudis, et mina pean ka tahtma. Õudne.

Nüüd on hea rahulik elu, tahan joon kakaod, tahan loen raamatut,tahan magan ja kui tahan seksida, siis seksin. Seksipuudust ei ole, seda saabn soovi korral mujalt. On üks kindel inimene selleks. Kumbki elab oma elu ja kui mõlemale sobib, siis saame kokku.

Koos küll enam kellegagi elada ei tahaks, hirm samasuguse pressingu ees on nii suur. Ma ei näe mingit probleemi selles, et elu lõpuni üksi olen.

Mite nii õudne kui Regina Waltersi viimased pildid, kenasti võtavad selle õuduse kokku ühes pilgus. Õudust, hirmu, valu ei saagi kirjeldada sõnadega ja hea on, kui saab otsustada enda keha üle. Tundub elementaarne, aga igasugu värde on olemas.

Mina ütleksin, et seksime täpselt nii sageli, kui sageli viitsid sina korralikult aega ja vaeva panustada minu orgasmi saamisesse. Kiire kähkukas ei anna enamikele naistele mitte midagi.

Tundub, et su mehel on kvaliteedi asemel rõhk kvantiteedil. Sinu kirjeldusest saan aru, et teil on kähkukad, mis pikas perspektiivis ei saagi naisele kuidagi rahuldustpakkuvad olla. Tundub, et sul mees midagi hingelist ei soovigi, tal on ainult konkreetne füüsiline tegevus ilma igasuguse muu mõnu ja tegeliku läheduseta. Kui tal oleks soov hingelise läheduse järele, siis ta arvestaks ka sinu soovidega, mitte ei mõtleks ainult iseendale.

Ma olen oma mehega koos 35 aastat ja ma ei ole mitte kunagi midagi sellist pidanud taluma. Minu meest erutab eelkõige see, kui ta näeb, et minul on hea, et mina mõnulen. Kui ta tahab lihtsalt oma koormast lahti saada ja minul pole isu, siis ta teeb pihutööd, mitte ei kasuta mind nagu mingit asja või objekti, mille küljes pauk lahti nühkida.

Kähkukad toimuvad meil ainult siis, kui me ise mõlemad tahame, mitte siis, kui mees tahab.

Iga päev me ei seksi, vaid loomulikult siis, kui me mõlemad tahame. Mees on keskmisest kõrgema seksuaalsusega, aga minu teada ta ei tegele igakord iseendaga neil päevadel, kui me ei seksi.

#3908366:

Pikk jutt. Teema puudutab paare, kes on tõesti 15 + a koos olnud. Ma ei teagi nüüd, kas probleem on minus või mu mehes?

Mure nimelt selline, et mul mees (50+) sooviks pmt iga päeva seksida, selline kiirelt, kähku tehtud seks. Kui ta ei saa nii tihti kui soov/vajadus, siis muutub tigedaks, närviliseks. Ma ise temast 5 a noorem.

Vanasti ta nii minu küljes kinni polnud, see on kuidagi võimendunud tema vanusega (vastupidiselt arvamusele, et mehed ei taha enam nii tihti seksida vanemas eas). Minul on aga mingil põhjusel väga väike seksi vajadus, ma tegelikult isegi ei tea, kui suur või väike see on, sest kui vähemalt ülepäeviti seksima peab, siis mul ei tekigi erilist tunnet ega isu. Ma eelistaks nt 1 kord nädals, selline rahulik, reedeõhtune restoran, vein jms.

Ma olen nii küllastunud, nendest kähkukatest, olen püüdnud talle öelda, et teeme mõned pikemad pausid, et siis nagu rohkem huvi ja kirge, ta muidugi ei mõista, sest ma olen nii “seksikas” ja “vastupandamatu” tema meelest, loomulikul tahab iga naine iga päev neid sõnu kuulda, kuid ühest hetkest on see lihtsal tüks kulunud väljend, et mida mina oma peas tõlgendan ”ahah, jälle seksi vaja:(

Ja kuna see on selline pidev probleem minu peas, siis ma tunnen kuidas see närib ja koormab mind, ma ei taha talle kaissu pugeda, ma ei taha diivanil tema kõrval istuda, ka külas käies istun alati kuski teises laua otsas, sest ma tõesti tunnen, et olen lämmatatud minult läheduse otsimisega. Loodan, et mõistate.

Loomulikult tunnen ma ennast süüdi, mõtlen, et mis see väike seks siis (5-10 min) ikka on, tegemist on ideaalse abikaasa ja laste isaga, kõik on mulle võimaldatud ja pealtnäha oleme meie muidugi seline “musterpaar” oma sõprusringkonnas.

Aga mul on mure 🙁

Ehk keegi mõistab, oskab aidata, mis see psühholoogki siin aidata saaks? Inimesed on abielus 50 + aastat, määratud abielutes jms, kuidagi peetakse vastu, ma pole ka seda, et ah mine lahku jms.

Lihtsalt et, kas või kuidas seda teemat ilma solvumata arutada mehega? Me poel erlilised arutlejad ka, lähme kergelt tülli ja viimasel ajal mees ka solvub tihti, ei julgegi temaga minegid teemasid väga käsitleda.

Kas selle aja sees suhtlema ei ole õppinud? Kuidas te niimoodi elate, kui seda, mis kõige enam hinge vaevab ei saa teineteisega jagada. Mina pakuks mehele sellist kokkulepet, kui tema on nõus 1 kord nädalas minu seksivajadusega –   restoran, vein ja siis …. , siis tulen vastu ka mehe kähku ja kohe vajadustele. Mõlemad vajadused peaksid olema rahuldatud nii, et teine ei tunneks, et temast sõidetakse üle. Õppige suhtlema ometi. Ees  võib veel olla 30-40 aastat ühist elu, tapate üksteist oma vaikimise ja tülitsemisega ju ära. Nii et räägi mehele, mida sa vajad, et sa erutuks. Ja küsi, kas ta on valmis näiteks 1-2 kuud selliselt prooovima, et sina ka rahulduse saaksid.

#3908382:

Ja kas sina nende igapäevaste 5 minutuliste nühkimistega ka orgasmi saad? Vaevalt. Sa ei pea süüdi tundma. Te olete mõlemad rahuldamsta. Ega meeski sellega korralikku rahuldust saa, sellest ka see igapäevane kiire nühkimissoov. Ja pikemat ta kahjuks enam võimeline pole saavutama. Aga mis juhtub, kui sa ei seksi? Sõimab? Läheb ära?

Vastavad tõele uuringud, et keskmine eesti naine tuimavõitu. Sellest hoolimata isekas. Kui vastav teema käsil, siis keegi seda tunnistada ei taha. Tänases teemas aga laotakse usinalt plusse, kui keegi paarikümneaastase kooseluga mahakäinu lürbib tubli mehe asemel kakaod ja raamatut

#3908913:

Vastavad tõele uuringud, et keskmine eesti naine tuimavõitu. Sellest hoolimata isekas. Kui vastav teema käsil, siis keegi seda tunnistada ei taha. Tänases teemas aga laotakse usinalt plusse, kui keegi paarikümneaastase kooseluga mahakäinu lürbib tubli mehe asemel kakaod ja raamatut

Keskmine naine on tuimavõitu, kui mees teda füüsiliselt lihtsalt ei rahulda. Naine vaevalt, et hakkab armastatud mehele ette heitma, et pole temaga kunagi orgasmi saanud, sest naistel on see häda, et on empaatiavõimelised ega taha haiget teha. Nii siis teeseldakse orgasmi, et mees kiiremini oma osa kätte saaks või välditakse seksi, sest see ei paku naisele ju mingit rahuldust.  Kui mingi retsept sulle ei maitse, siis ilmselgelt sa seda enam korrata ei soovi?

Nii et kui naine seksi väldib, siis ma vaataks eelkõige peeglisse ning üritaks järelduseni jõuda, kas äkki on asi mehes.