Tere.
Kellel olnud rohkem rasedusi/sünnitusi. Kas platsenta asetusest võib sünnituse kulg ka erinevalt kujuneda?
Mu sõbrannal oli eelmise rasedusega platsenta tagaseinas ja sünnitus oli kiire ja lihtne (kuigi esimene sünnitus) teisega oli tal platsenta eesseinal ja sünnitus oli kui põrgupiin. Võib sel tõepõhi all olla?
Miks küsin, sest endal samuti platsenta eesseinal ja nüüd on hirm.
Palun rääkige kaasa, kel endal kogemus sel teemal olemas.
Esimese rasedusega oli platsenta ees ning sünnitus oli kiire ja lihtne.
Nüüd teisega taga ja ei tea veel kuidas läheb ????
Ei tahaks uskuda, et see sünnituse kulgu mõjutab. Minul oli esimesel korral eesseinas, sünnitus kestis küll 11 tundi, aga suurem osa sellest oli rahulik avanemisperiood ja sünnitus ise oli kerge. Platsenta lendas plärtsuga välja, kui ämmaemand kõhule vajutas. Hetkel teine rasedus ja platsenta tagaseinas, eks näis, kuidas seekord läheb.
Mõlema tüdruku ajal oli platsenta ees. Esimene sünnitus kestis u 10h, teine turbokiirusel 1,5h.
Kaks sünnitust ja mõlemal korral oli platsenta eesseinal. Lapsed tulid ilmale 2 tunniga ja võrdlemisi valutult.
Esimesega platsenta tagaseinas, sünnitus 3 h, teisega eesseinast ja 1 h. Kiired ja kerged!
Eesseinas ja kiire sünnitus (4h30min)
Kaks rasedust. Mõlemal platsenta eesseinas. Sünnitused kiired ja valutud. Esimene 2:40, teine 2:20. 🙂
Minul kaks synnitust olnud. Môlemaga tagaseinas. Esimene kestis 16 tundi teine 2,5 tundi kolmas synnitus kohe varsti ja samuti taga. Loodan kiirele synnitusele ei kannata kaua ????
Rasedus ja sünnitus võivad sel puhul olla küll pisut rohkem jälgimist vajavad.
Platsenta eesasetsusel on nelja tüüpi.
I – Platsenta madal asetsus – platsenta jääb emekakaela sisesuudmest 2 – 3,5 cm
kaugusele
o II – Marginaalne platsenta eesasetsus (placenta praevia marginalis) – platsenta
jääb emakakaela sisesuudmest < 2 cm kaugusele
o I ja II – placenta praevia minor
o III – Osaline platsenta eesasetsus (placenta praevia partialis) – platsenta katab
osaliselt emakakaela sisesuuet
o IV – Täielik platsenta eesasetsus( placenta praevia totalis) – platsenta katab
täielikult emakakaela sisesuudme
o III ja IV – placenta praevia major
See võib olla servmine, mil platsenta serv on vahetult emaka sisesuudme ääres, või osaline, mil platsenta serv katab sisesuudme, või ka täielik, mis tähendab, et platsenta keskkoht asub sisesuudme kohal. Platsenta eesasetsuse tüüp määrab sünnituse viisi, kuigi ka võimaliku veritsuse suurus on siinkohal määrava tähtsusega.
Üldiselt planeeritakse siiski sünnituse viisiks keisrilõige, kuid õnnestuda võib ka normaalne sünnitus.
Kindlasti jälgitakse Sind kogu raseduse vältel ning sünnituse algades väga hoolikalt ja usun, et oled heades kätes.
Minul oli veel selline juhus, et platsenta kasvas läbi eelmisest keiserlõikest jäänud emakaarmi. Tehti uus keiser, emakas õnnestus päästa. Õnneks ei olnud platsenta kude emakast väljaspoole levinud (nt kusepõide jms).
<p style=”text-align: left;”>
Minul oli veel selline juhus, et platsenta kasvas läbi eelmisest keiserlõikest jäänud emakaarmi. Tehti uus keiser, emakas õnnestus päästa. Õnneks ei olnud platsenta kude emakast väljaspoole levinud (nt kusepõide jms).
Viimane kägu, kas sul oli see ette juba teada, et platsenta emakasse kasvanud? Mul arstil see kahtlus minu puhul, aga lähen kuu aja pärast uuesti ja siis näeb juba täpsemalt. Mulle ütles arst, et sellise loo puhul lastakse rasedusel areneda 36-37 nädalani ja siis plaaniline keiser, kuna see võib olla mulle ohtlik ja ei lasta kujuneda asjast erakorralist. Ehk siis 36-37 nädalni loodan, et ei hakka veritsema ja kannan kenasti viimse nädalani.</p>
Pigem oleneb sünnituse kulg lapse asendist kõhus. Googelda seda veidi ja saad aru.
Rasedus ja sünnitus võivad sel puhul olla küll pisut rohkem jälgimist vajavad.
Platsenta eesasetsusel on nelja tüüpi.
I – Platsenta madal asetsus – platsenta jääb emekakaela sisesuudmest 2 – 3,5 cm
kaugusele
o II – Marginaalne platsenta eesasetsus (placenta praevia marginalis) – platsenta
jääb emakakaela sisesuudmest < 2 cm kaugusele
o I ja II – placenta praevia minor
o III – Osaline platsenta eesasetsus (placenta praevia partialis) – platsenta katab
osaliselt emakakaela sisesuuet
o IV – Täielik platsenta eesasetsus( placenta praevia totalis) – platsenta katab
täielikult emakakaela sisesuudme
o III ja IV – placenta praevia major
See võib olla servmine, mil platsenta serv on vahetult emaka sisesuudme ääres, või osaline, mil platsenta serv katab sisesuudme, või ka täielik, mis tähendab, et platsenta keskkoht asub sisesuudme kohal. Platsenta eesasetsuse tüüp määrab sünnituse viisi, kuigi ka võimaliku veritsuse suurus on siinkohal määrava tähtsusega.
Üldiselt planeeritakse siiski sünnituse viisiks keisrilõige, kuid õnnestuda võib ka normaalne sünnitus.
Kindlasti jälgitakse Sind kogu raseduse vältel ning sünnituse algades väga hoolikalt ja usun, et oled heades kätes.
Teemaalgataja küsis hoopis muud asja. Mis vahe on, kui platsenta eesseinas või tagaseinas. Eesasetsus on hoopis teine teema.
Aga minu teada ei ole vahet, kas on eesseinas või tagaseinas. Mul olnud nii ja naa ning sünnitused kõik ühesugused keskmise raskusega olnud. Lihtsalt, kui on mitmeid rasedusi, siis platsenta üldjuhul samasse kohta ei kinnitu ja tekib oht, et kinnitubki emakasuudmele liiga lähedale või tekib täielik eesasetsus. Minul oli/on platsenta emakasuudmest 1cm kaugusel, mis tähendab seda, et enne sünnitust 35-36 nädalal tehakse veel üks UH ja hinnatakse, kas saan ise sünnitada või mitte. Üldiselt saavad naised sel puhul ise sünnitada, sest platsenta liigub selleks ajaks emakasuudmest eemale. Lihtsalt füüsiliselt tunnen, et see rasedus on minu jaoks palju raskem olnud. UH-ni on veel aega, nii et mis sünnitusel saama hakkab, veel ei tea.
Minul esimene sünnitus oli platsenta eesseinas. Sünnitus oli kiire ja lihtne (5,5h).
Hetkel uus rasedus ja platsenta tagaseinas.
Esimeseg tagaseinas, sünnitus u 10 h ja teisega eesseinas, sünntus u 4 h. Mõlemad lihtsad.
