olen juba ammu kuulnud, et šampoonid vahutavad jube palju, sest seal on mingid ained ees, mida pannakse, et me uuesti ja uuesti pead peseksime. täna nüüd telekas ka räägitakse sellest, ei taha üldse enam poešampooniga pead pesta.
kas keegi on proovinud millegi muuga? kunagi ämm pesi munaga, aga see vist jääb tükki ju kui soe vesi on? ma külma üldse ei talu.
olen juba ammu kuulnud, et šampoonid vahutavad jube palju, sest seal on mingid ained ees, mida pannakse, et me uuesti ja uuesti pead peseksime. täna nüüd telekas ka räägitakse sellest, ei taha üldse enam poešampooniga pead pesta.
kas keegi on proovinud millegi muuga? kunagi ämm pesi munaga, aga see vist jääb tükki ju kui soe vesi on? ma külma üldse ei talu.
Mis mürke seal täpsemalt on?
Igasugustes pesuainetes on vahutavad ained, see ei tähenda, et need oleks kohe mürgid.
Munaga teen maski, pärast pesen pea šampooniga puhtaks, ei mingeid tükke.
Ma ikka segan muna enne pähe löömist ka ära kenasti, vahel segan lisaks ka kookosõliga. Juuksed jäävad siidiseks ja pehmeks.
Teemaalgataja võib ju proovida juuste isepuhastumise teed minna. Ära enam üldse mitte millegagi pese, kuu aja pärast peaksid juuksed tasapisi ilusamaks hakkama minema.
No see juuste isepuhastumine on küll mingi jama jutt, milleks sellist lollust soovitada? Šampooni valides tasuks siiski sulfaatidest, parabeenidest ja silikoonidest hoiduda.
Eks kõik oleneb ka juuksetüübist jms. Mina olen elus mitmeid kordi pikalt munaga pead pesnud ja väga rahul olnud. Probleem selles, et mul on käharad juuksed, mitte sellised suured lokid, vaid pigem sihuke vastik sasi, juuksed pole siidised ega siledad ja on üldse igati õhukesed ja koledad. Munaga pesemine aitas juukseid siledamaks ja siidisemaks saada. Aga munaga pestakse nii,e tmitte ei lööda muna pähe, vaid võetakse munakollane – see ei kalgendu. Munavalge jätab jah tükid pähe, kui just jääkülma veega ei pese.
Samas müüakse küllalt palju igasuguseid loodussõbralikke ja igasuguse jama vabasid šampoone-palsameid, tuleb lihtsalt leida endale sobiv. Oleneb ju ka sellest, kas juuksed on värvitud, blondeeritud, pikad/lühikesed, sirged/lokkis jne jne. Aga üldiselt pidi jah nii olema, et hästi vahutama panev aine pole just kasulike hulgas.
No see juuste isepuhastumine on küll mingi jama jutt, milleks sellist lollust soovitada?
Uups, võtsid tõsiselt või? 🙂
See oli rohkem teemaalgataja tasemele, kellele poešampooni vaht salakavalat sõltuvust tekitab ja telekas igasugu asju räägitakse. Aga hea küll siis..
No see juuste isepuhastumine on küll mingi jama jutt, milleks sellist lollust soovitada? Šampooni valides tasuks siiski sulfaatidest, parabeenidest ja silikoonidest hoiduda.
Miks hoiduda?
Miks silikooni kartma peab? Neid kasutatakse igal pool, sh meditsiinis väga laialdaselt. Kõlbab keha sisse panna, haavade peale ja silma. Imikulutid on ka silikooni sisaldavad sageli. Pole mürgine.
Parabeenid on kosmeetikas ja meditsiinis laialt kasutatavad ained. Peamiselt kasutatakse mikroobide hävitamiseks igasugustes kosmeetikatoodetes ja ravimites. Kasutatavad parabeenid muuseas on paljud looduslikud ained.
Need sulfaadid, mis hügieenitarvetes on, pole ka mingid mürgid. Ega neid ei lisata ainult vahutamise pärast – pindaktiivsed ained seovad ka hästi igasuguseid rasvu ja õlisid ning aitavad nii keha puhastada igasugu saastast. Seega, kui neid mitte lisada, siis pole šampoon nii tõhus.
No ega silikoonist ei hoidutagi sellepärast, et mürgine on. Silikoonivaba palsamit tahetakse sellepärast, et juuksed kauem puhtana püsiksid. Muidu on nii, et pesed vahutava sulfaadiga kõik õlid ja rasvad juustest välja, aga pärast paned palsamiga silikooni asemele, et juuksed hästi siledad ja kammitavad oleks. Sulfaatide kohta räägivad ökomutid, et need on liiga karmid, pesevad nö liiga hästi ja hävitavad peanaha loomuliku tasakaalu. Selle peale pidi nahk hakkama veelgi rohkem rasu tootma, st pead aga jälle tihedamini pesema.
Mina ökomutt ei ole, aga mul on rasused juuksed ja silikooni kohta peab jutt minu kogemuse põhjal paika küll. Palsamiga on juuksed ludus, lähevad rutem rasuseks. Kahjuks ei ole ma ka ühtegi silikoonivaba palsamit näinud, mis parem oleks. Elangi ilma palsamita, ostsin Tangle Teezeri ja sain ühe peapesuvaba päeva juurde.
Ökošampoonidega on mul kehvad kogemused, juuksed jäävad väga karvaseks ja takuseks. Tekib kohe kiusatus mingi Fructise silikoonipalsam pähe tühjaks pigistada. Igaüks peab ise välja nuputama, mis tema juustele sobib.
No ega silikoonist ei hoidutagi sellepärast, et mürgine on. Silikoonivaba palsamit tahetakse sellepärast, et juuksed kauem puhtana püsiksid. Muidu on nii, et pesed vahutava sulfaadiga kõik õlid ja rasvad juustest välja, aga pärast paned palsamiga silikooni asemele, et juuksed hästi siledad ja kammitavad oleks. Sulfaatide kohta räägivad ökomutid, et need on liiga karmid, pesevad nö liiga hästi ja hävitavad peanaha loomuliku tasakaalu. Selle peale pidi nahk hakkama veelgi rohkem rasu tootma, st pead aga jälle tihedamini pesema.
Mina ökomutt ei ole, aga mul on rasused juuksed ja silikooni kohta peab jutt minu kogemuse põhjal paika küll. Palsamiga on juuksed ludus, lähevad rutem rasuseks. Kahjuks ei ole ma ka ühtegi silikoonivaba palsamit näinud, mis parem oleks. Elangi ilma palsamita, ostsin Tangle Teezeri ja sain ühe peapesuvaba päeva juurde.
Ökošampoonidega on mul kehvad kogemused, juuksed jäävad väga karvaseks ja takuseks. Tekib kohe kiusatus mingi Fructise silikoonipalsam pähe tühjaks pigistada. Igaüks peab ise välja nuputama, mis tema juustele sobib.
Jah, mul just sama lugu – juuksed kipuvad ruttu rasvaseks minema, samas on takused ja karedad. Palsamid teevad siledaks küll, aga samas ka väga ruttu rasvaseks jälle. Sellepärast ongi looduslikud vahendid head ja mullle sobib muna just hästi. Munakollane teeb ära palsami töö ilma rasvaseks tegemata. Aga selle toimet ei tasu loota ühekordse pesemise jörel, vaid pigem ikka nii kuu aega tuleks proovida, siis on näha, kas sobib.
SLS ja muudest jamadest vaba sampoone on juba palju ka tavalisel poe riiulitel, tuleb natuke vaadata. Jah, ka Puhta Looduse sari on üllatavalt “puhas”, kreemides pole parabeene, sampoonides pole silikoone ega slsi, odavad ja kodumaised ka.
ja kui 5G levialasse satute siis juuksed on nagu mikrolaineahi ja lähetegi peast keema.
SLS ja muudest jamadest vaba sampoone on juba palju ka tavalisel poe riiulitel, tuleb natuke vaadata. Jah, ka Puhta Looduse sari on üllatavalt “puhas”, kreemides pole parabeene, sampoonides pole silikoone ega slsi, odavad ja kodumaised ka.
Ja nad ei pese ka normaalselt, need “looduslikud” šampoonid.
Suvalise esimese ettejuhtunud L`Oreali shampooni koostis:
Aqua/Water, Sodium Laureth Sulfate, Sodium Chloride, Coco-Betaine, Glycol Distearate, Cocamide MIPA, Dimethicone, Sodium Benzoate, Hexylene Glycol, CI 60730/EXT. Violet 2, Salicylic Acid, Carbomer, Benzyl Salicylate, Benzyl Alcohol, Guar Hydroxypropyltrimonium Chloride, Hydroxypropyltrimonium Hydrolized Wheat Protein, Limonene, Magnesium Acetate, Hexyl Cinnamal, Aspartic Acid, Glycine, Arginine, Glutamic Acid, Sodium Hydroxide, Citric Acid, Parfum/Fragrance. C170475/2.
Shampoonid on täiesti selgelt kunstlikult tekitatud “vajadus”, reaalset tarvidust neid kasutada ei ole mittemingisugust.
Mulle meeldib ikka ütlus ,et seda mida saa ei söö seda ei maksaks endale ka nahale määrida, ammugi mitte pähe määrida!
Nojah, ega me seepi ka ei söö, aga käsi sellega peseme.
Minu vanaema pesi juukseid alati pesuseebiga. Loputusvette pani tilga äädikat. Vahel loputas nõgese- või kummeliteega.
Tal olid kõrge vanuseni ilusad paksud juuksed.
Mul on ka suht paksud juuksed, kuivapoolsed ja lokkis. Kuna pead pesta ei ole vajadust tihedamini kui kord nädalas (sedagi enesetunde pärast), siis poeshampoone ei pelga.
ah, mul just sama lugu – juuksed kipuvad ruttu rasvaseks minema, samas on takused ja karedad. Palsamid teevad siledaks küll, aga samas ka väga ruttu rasvaseks jälle.
Mul on kiiresti rasvaseks minev peanahk, aga kuivemad otsad. Mina juba ammu balsamit peanahale ei pane – panen ainult otstesse. Niimoodi peanahk kiiresti rasvaseks ei lähe – aga otsad saavad silutud.
Väldin šampoone, mille pesuaineks on tavaline sodium lauryl sulfate ehk SLS – just seetõttu,et see kuivatab liialt. Eelistan neid, mille pesuaineks on Sodium 16-14 Olefin Sulfonate, Sodium Coco-Sulfate jne. Mitte niivõrd mürgihirmust, aga need kuivatavad vähem.
Näit. praegu on mul kasutuses NOAH kohevust andev šampoon õhukestele ja rasvastele juustele (SLS, silikoonide, parafiini ja DEA vaba). Sees on mõningad looduslikud õlid, aga ilmselt pole nende õlidega liiale mindud. Jätab juuksed pehmeks ja kohevaks küll.
Ainult juukseotstesse panen HASK balsamit. Või Tigi balsamit. Seal on silikoonid sees, aga ainult otstele kasutatuna need ei muuda peapesu vajadust sagedasemaks.
PALSAM, inimene! See sõna on P-alsam. Tugeva peega, mõikad?
Väldin šampoone, mille pesuaineks on tavaline sodium lauryl sulfate ehk SLS – just seetõttu,et see kuivatab liialt. Eelistan neid, mille pesuaineks on Sodium 16-14 Olefin Sulfonate, Sodium Coco-Sulfate jne. Mitte niivõrd mürgihirmust, aga need kuivatavad vähem.
Kuidas sul see liigne kuivamine avaldub? Ma kahtlustan, et mul SLS paneb peanaha meeletult sügelema, seetõttu tavalisi šampoone kasutan ainult hädavajadusel, aga ei tea, kas see on allergia või et lihtsalt peseb liiga puhtaks (st kuivatab nahka).
Eelistan neid, mille pesuaineks on Sodium 16-14 Olefin Sulfonate, Sodium Coco-Sulfate jne. Mitte niivõrd mürgihirmust, aga need kuivatavad vähem.
Sodium Coco-Sulfate on sisuliselt sama mis SLS, sisaldab veidi rohkem lühemaid ja pikemaid rasvhappejääke, aga nahaärrituse seisukohalt ei tohiks vahet olla (see coco seal tähendab, et on saadud kookosõlist, SLS võib saada palmi- või mis iganes õlist ja seal võib ka lisaks laurüülhappejääkidele veidi pikemaid ja lühemaid olla).
Sulfonaadid võivad olla veidi vähem nahka ärritavad kui sulfaadid, aga ka ei tohiks suurt vahet olla.
Vähem ärritav on SLES (sodium lauryl ether sulfate = sodium laureth sulfate) näiteks. Kõik eelpoolnimetatud on anioonsed pindaktiivsed ained, millel on head pesemisomadused. Veel vähem ärritavad on mitteioonsed, näit. coco-glucoside ja amfoteersed, näit. cocamido propyl betaine, nö. õrnades shampoonides kasutatakse just neid minu teada päris palju.
Aga ükski eelpoolnimetatutest ei ole mürgine ega kantserogeenne ja neil, kellel nahk nende suhtes tundlik pole, pole mingit põhjust neid vältida. Minul näiteks on just ökoshampoonid, mis pead korralikult puhtaks ei pese, kõõma tekitanud – need seened, mis kõõm pmst on, armastavad rasvu ja õlisid. Praegu pesen tavaliste SLS sisaldavate shampoonidega ja väldin eelkõige neid, mis mingeid imelisi õlisid sisaldavad – ja kõõma pole.
Väldin šampoone, mille pesuaineks on tavaline sodium lauryl sulfate ehk SLS – just seetõttu,et see kuivatab liialt. Eelistan neid, mille pesuaineks on Sodium 16-14 Olefin Sulfonate, Sodium Coco-Sulfate jne. Mitte niivõrd mürgihirmust, aga need kuivatavad vähem.
Kuidas sul see liigne kuivamine avaldub? Ma kahtlustan, et mul SLS paneb peanaha meeletult sügelema, seetõttu tavalisi šampoone kasutan ainult hädavajadusel, aga ei tea, kas see on allergia või et lihtsalt peseb liiga puhtaks (st kuivatab nahka).
Allergiat ei ole, meeletut sügelemist ka pole, kuid kuidagi kiskuv ja “liiga puhas” tunne on.
Minul näiteks on just ökoshampoonid, mis pead korralikult puhtaks ei pese, kõõma tekitanud – need seened, mis kõõm pmst on, armastavad rasvu ja õlisid.
Jah, mul ka sama häda, et olen läbi proovinud palju ökošampoone – aga ilmselt need taimsed õlid, mida ökokatesse pannakse (kookose, argaania jms.) hakkavad pähe kogunema ja tekib kõõm. Minu rasvastele juustele ei sobi, kui liiga palju neid taimeõlisid satub šampoonitamise käigus otse peanahale (palsamis ja juukseotstes võivad olla). Sama viga oli ka rohelisel “jamavabal” Nature Box-i šampoonil – 1 kord pestes mõnus, aga pidevaks kasutamiseks liiga õlirikas, tekib peanaha rasusus ja kõõm.
Aga hea ökošampoon oli Logona rasvaste juuste (nõgese) šampoon – ei kuivatanud, pesi korralikult puhtaks, jättis juuksed mõnusaks. Ainult see töötas paremini Tallinna veega – maakodu karedama veega ei pesnud nii hästi. Nüüd pole see enam ette sattunud.
Suvalise esimese ettejuhtunud L`Oreali shampooni koostis:
Aqua/Water, Sodium Laureth Sulfate, Sodium Chloride, Coco-Betaine, Glycol Distearate, Cocamide MIPA, Dimethicone, Sodium Benzoate, Hexylene Glycol, CI 60730/EXT. Violet 2, Salicylic Acid, Carbomer, Benzyl Salicylate, Benzyl Alcohol, Guar Hydroxypropyltrimonium Chloride, Hydroxypropyltrimonium Hydrolized Wheat Protein, Limonene, Magnesium Acetate, Hexyl Cinnamal, Aspartic Acid, Glycine, Arginine, Glutamic Acid, Sodium Hydroxide, Citric Acid, Parfum/Fragrance. C170475/2.
Shampoonid on täiesti selgelt kunstlikult tekitatud “vajadus”, reaalset tarvidust neid kasutada ei ole mittemingisugust.
Mulle meeldib ikka ütlus ,et seda mida saa ei söö seda ei maksaks endale ka nahale määrida, ammugi mitte pähe määrida!
No selles nimekirjas pole küll midagi, mida ei võiks ka süüa.
Aga ma loen välja sellise suhtumise siit, et “oi kui hirmsad ainete nimetused, millest ma midagi aru ei saa, järelikult on mürgised”.
Ega pesemise järele pole ju ka reaalset vajadust. Oma asi, kuidas välja näen või haisen 😀
PALSAM, inimene! See sõna on P-alsam. Tugeva peega, mõikad?
Ja beanahale seda ei banda!
Eelistan neid, mille pesuaineks on Sodium 16-14 Olefin Sulfonate, Sodium Coco-Sulfate jne. Mitte niivõrd mürgihirmust, aga need kuivatavad vähem.
Sodium Coco-Sulfate on sisuliselt sama mis SLS, sisaldab veidi rohkem lühemaid ja pikemaid rasvhappejääke, aga nahaärrituse seisukohalt ei tohiks vahet olla (see coco seal tähendab, et on saadud kookosõlist, SLS võib saada palmi- või mis iganes õlist ja seal võib ka lisaks laurüülhappejääkidele veidi pikemaid ja lühemaid olla).
Sulfonaadid võivad olla veidi vähem nahka ärritavad kui sulfaadid, aga ka ei tohiks suurt vahet olla.
Vähem ärritav on SLES (sodium lauryl ether sulfate = sodium laureth sulfate) näiteks. Kõik eelpoolnimetatud on anioonsed pindaktiivsed ained, millel on head pesemisomadused. Veel vähem ärritavad on mitteioonsed, näit. coco-glucoside ja amfoteersed, näit. cocamido propyl betaine, nö. õrnades shampoonides kasutatakse just neid minu teada päris palju.
Aga ükski eelpoolnimetatutest ei ole mürgine ega kantserogeenne ja neil, kellel nahk nende suhtes tundlik pole, pole mingit põhjust neid vältida. Minul näiteks on just ökoshampoonid, mis pead korralikult puhtaks ei pese, kõõma tekitanud – need seened, mis kõõm pmst on, armastavad rasvu ja õlisid. Praegu pesen tavaliste SLS sisaldavate shampoonidega ja väldin eelkõige neid, mis mingeid imelisi õlisid sisaldavad – ja kõõma pole.
Aitäh põhjaliku selgituse eest! Minu puhul siis tõenäoliselt on probleemiks see liiga puhtaks pesemine, sest need õlidega ökošampoonid just sobivad – nii on peanahk terve (mitte kärna kratsitud), juuksed puhtad ja kõõma ka ei ole.
Väga hästi leiab googeldades infot, kuidas juukseid peanahasõbralikult pesta. Tuleb lihtsalt ära proovida, mis variant enda juustele sobib.
1) Soodaga. 1spl. soodat klaasi vee kohta. Niristada aegamisi pähe ja hõõruda peanahka nagu tavaliselt juukseid pestes. Jätab VÄGA puhta tunde, juuksed lausa kriuksuvad puhtusest. Pehmendamiseks loputada sidruniveega.
2) Munakollane või mitu, olenevalt juuste pikkusest. Väga juuķsesõbralik meetod, sest peseb puhtaks JA jätab nad ka siidiseks, loputamist sidruniveega seega ei vaja.
3) Paar leivaviilu blenderdada sooja veega ja saadud kreemiga pesta pead. Sama hea efekt nagu eelmisel.
4) Sega kokku 2) + 3) ja saad veel eriti uhke pesuvahendi.
Vaatamata 2),3) ja 4) efektiivsusele on minu lemmik olnud 1) kuna on kõige taskukohasem.
Suvalise esimese ettejuhtunud L`Oreali shampooni koostis:
Aqua/Water, Sodium Laureth Sulfate, Sodium Chloride, Coco-Betaine, Glycol Distearate, Cocamide MIPA, Dimethicone, Sodium Benzoate, Hexylene Glycol, CI 60730/EXT. Violet 2, Salicylic Acid, Carbomer, Benzyl Salicylate, Benzyl Alcohol, Guar Hydroxypropyltrimonium Chloride, Hydroxypropyltrimonium Hydrolized Wheat Protein, Limonene, Magnesium Acetate, Hexyl Cinnamal, Aspartic Acid, Glycine, Arginine, Glutamic Acid, Sodium Hydroxide, Citric Acid, Parfum/Fragrance. C170475/2.
Shampoonid on täiesti selgelt kunstlikult tekitatud “vajadus”, reaalset tarvidust neid kasutada ei ole mittemingisugust.
Mulle meeldib ikka ütlus ,et seda mida saa ei söö seda ei maksaks endale ka nahale määrida, ammugi mitte pähe määrida!
No selles nimekirjas pole küll midagi, mida ei võiks ka süüa.
Aga ma loen välja sellise suhtumise siit, et “oi kui hirmsad ainete nimetused, millest ma midagi aru ei saa, järelikult on mürgised”.
Vaevalt et see kompott kohe surmav on -tahaks lihtsalt küsida et kas selline keemiatööstuse tippsaavutus on tõepoolest eluks hädavajalik, kuidas kõik eelnevad põlved ilma selleta hakkama said.
Viimases Laseris (vist TV3) üks teadusemees selgitas seda mürgisuse värki. Need mille üle siin paanitsete ei ole mürgised, küll aga mürgine pidi olema mingi …..14
