Tegin siia konto, et küsida nõu.. võibolla on asi minus 😀 mida reaalselt kinkida 13 aastasele tüdrukule ja 14 aastasele poisile sünnipäevaks? Kui laste kodu on nagu sitapeldik.. ema joob üle paari korra näadalas ja isa töötab välismaal. Kui neilt otse küsin siis vastus on “raha” aga raha kinkida ei taha, sest poisil on tugev arvutisõltuvus, kui raha kingin siis paneb ta kõik raha mängu peale. Istub hommikust poole ööni oma toas heal juhul vetsus ja poes ainult käib.. pesemisest pole mõtet rääkida.. isegi hammaste pesemisest. Rääkimata riiete vahetamisest. Tütart huvitab meikimine.. aga see poleks ju kink temale kui ema nkn kasutaks ta asju, et 3 aastane 13 aastasega koju jätta ja ise pidutsema minna. 1 korra kinkisin raha siis oli kiun lahti, et niii vähe vä. Mida reaalselt sellistele vaja oleks? Uut ema või lastele psühholoogi? 3 aastane käib ja tõmbab aluspüksid tagumiku vahele ja imiteerib twerkimist.. emal muidugi naljakas aga see on nii vale..
Teema: Pubekate sünnipäev
Tegin siia konto, et küsida nõu.. võibolla on asi minus ????
Tee pigem Eestlaste Kolmnurka konto ja küsi sealt. Ehk saad ka mingeid vastuseid.
Perekoolikas küll on loll, aga mitte ka niiii loll.
Et sellises asjas nõu oskaks anda. Mina küll ei oska.
Lastekaitse visiit.
Kuidas sa nii hästi tead, kaua keegi üleval on, või palju hambaid pestakse?
Kui nad nii ebameeldivad on, siis miks sa nendega suhtled?
Põhimõtteliselt tulid sa siia lihtsalt oma tuttavaid tagarääkima.
Täitsa normaalne inimene oled.
Kui on laste sünnipäev, siis kingi seda, mida lapsed tahavad. Kui tahavad raha, siis kingi raha – kama kaks, kas kulutavad selle siis ära arvutimängudele või meigitarvetele. Kingi mõte on see, et see meeldiks kingi saajale. Kui sa ei suuda aktsepteerida nende valikuid, siis ära pigem kingi midagi.
Muus osas kontakteeru kohaliku lastekaitsega.
Kui on laste sünnipäev, siis kingi seda, mida lapsed tahavad. Kui tahavad raha, siis kingi raha – kama kaks, kas kulutavad selle siis ära arvutimängudele või meigitarvetele.
Minu 12 aastane tütar ütles, et tegelikult on elus tähtsad ikkagi asjad.
Ma ei tea, kas ta ütles seda irooniaga või tõsiselt mõeldes, aga ma kahtlustan pigem viimast.
Ja ma usun teda.
Sest ta on minusse. Kes ütleb karmi tõde otse välja.
Ehk siis kingi pubekale asju, mida selles eas tähtsaks peetakse: arvutid, telefonid, tahvelarvutid, jalgrattad, elektritõuksid, kiftid siltidega riided, valged paksu tallaga tossud jne.
Pole ju keeruline valida.
Raha ei ole hea valik. See seab noore valikute ette.
Pigem tee see valik tema eest ise ära ja usu mind, talle hakkab see meeldima.
Kui see just villased sokid või kohvikannusoojendaja ei ole.
Oi kui naljakas!
Oi kui naljakas!
Sinu peas on naljakas?
Ehk siis kingi pubekale asju, mida selles eas tähtsaks peetakse: arvutid, telefonid, tahvelarvutid, jalgrattad, elektritõuksid, kiftid siltidega riided, valged paksu tallaga tossud jne.
Vähe kalliks ei lähe need kingid või? Saan aru, et teemaalgataja on lihtsalt pere tuttav. Arvuti?
Tegin siia konto, et küsida nõu.. võibolla on asi minus ???? mida reaalselt kinkida 13 aastasele tüdrukule ja 14 aastasele poisile sünnipäevaks? Kui laste kodu on nagu sitapeldik.. ema joob üle paari korra näadalas ja isa töötab välismaal. Kui neilt otse küsin siis vastus on “raha” aga raha kinkida ei taha, sest poisil on tugev arvutisõltuvus, kui raha kingin siis paneb ta kõik raha mängu peale. Istub hommikust poole ööni oma toas heal juhul vetsus ja poes ainult käib.. pesemisest pole mõtet rääkida.. isegi hammaste pesemisest. Rääkimata riiete vahetamisest. Tütart huvitab meikimine.. aga see poleks ju kink temale kui ema nkn kasutaks ta asju, et 3 aastane 13 aastasega koju jätta ja ise pidutsema minna. 1 korra kinkisin raha siis oli kiun lahti, et niii vähe vä. Mida reaalselt sellistele vaja oleks? Uut ema või lastele psühholoogi? 3 aastane käib ja tõmbab aluspüksid tagumiku vahele ja imiteerib twerkimist.. emal muidugi naljakas aga see on nii vale..
Kingi neile puhas elamine. Pühenda oma võimeid ja oskusi neile ja korista elamine ära. Kuna oled nii täpselt kursis, siis oled seal igapäevane külaline. Noo korista siis ka, mis niisama käid.
Miks sa ei teata abivajavatest lastest sotsiaalosakonda? See oleks sinu kohus. Ja kuidas sa nii hästi kursis oled selle pere eluga?
Aga kingi siis langevarjuhüppe kinkekaart. Seal saab võtta hüppe koos instruktoriga ja puha, suurt koolitust polegi vaja.
Aga kingi siis langevarjuhüppe kinkekaart. Seal saab võtta hüppe koos instruktoriga ja puha, suurt koolitust polegi vaja.
Kusjuures selles idees on iva. Võibolla on langevarjuhüpe 13-aastasele liiga ekstreemne, aga näiteks mingi aktiivne meelelahutus kingitus.ee lehelt oleks täitsa äge. Selles vanuses laps on väga mõjutatav ja kui ta saab oma kodusest keskkonnast välja ja kogeb midagi sootuks uut, mida ta kodus eales pole näinud-kogenud, võib see tema silmaringi sedavõrd avardada, et võtab ennast kokku, seab endale eesmärgid ja hakkab ennast arendama, et oma kehvast keskkonnast välja murda. Näiteks tüdrukule ratsutamise eratund Kernus Harjumaal 30 eurot. Või mõlemale Tallinnas seikluspargi turnimisradade külastamine 12 eurot inimese kohta tunnis.
Põhiline on see, et kinkida mitte asju ega raha, vaid elamust, emotsioone.
Ilmselt üks ema joomakaaslastest, selle peärast teab nii täpselt seda kodu seisukorda, laste magamamineku aegu ning hambapesuharjumusi.
Päriselt? Ema joomakaaslane ja tulin nõu küsima, et kas selline olukord on normaalne või on asi ainult minus? Kui ma oleks ema joomakaaslane siis selline pereseis oleks minujaoks okei ju ???? võibolla ongi asi ainult minus, sest minujaoks pole see normaalne. Aga tundub, et sellist elu elavad pooled pered kuid ei oska nüüd nõu anda mida sellises peres olevatele lastele kinkida ???? vb peakski raha kinkima ja läbi sõrmede vaatama sellist asja. Savi ju, pole minu pere. Kahjuks jääb hing ikkagi kripeldama.
Kõnemaneer üsna ‘kolmas Eesti’.
Igatahes tundub, et sa selle pere juures üsna palju aega veedad, ja ilmselt mitte sunniviisiliselt. Kui oled lähedane (a la laste ema õde), siis tekib küsimus, kuidas sa suudad oma lähedasest nii halvasti kirjutada. Kui lähedane ei ole, miks siis suhtled laste sünnipäevade tasandil inimestega, kes sulle niivõrd ebameeldivad on.
Aga mis sa teha saad. Nt kui keegi mulle kingiks langevarjuhüppe, siis ega ma ikka hüppama ei läheks. Ma kardan kõrgust ja seda, et maandun pahasti. Isegi tandemiga ma ei tahaks. Langevarjuhüpe pole ka eriti odav, nt tandemhüpe maksab siin lehel 190 eurot. Kui sa kingid talle mingi hariva ja kasuliku asja, mis talle aga ei meeldi või huvi ei paku, siis ega ta ei pruugi sellega ju tegelema hakata. Aga kui hirmsasti tahad minna sellise kingitusega, kes saab sind keelata. Mina kingiks lastele seda, mis nad tahavad, aga vastavalt muidugi oma võimalustele. Eriti kui neil niigi on raske elu ja vähe rõõmu. Las siis olla vähemalt sünnipäevalgi seda natuke.
Arvutisõltuvus on muidugi tõsine probleem, millega tegeletakse meie riigis minu teada liiga vähe. Osa noori ei suudagi koole ära lõpetada seepärast, isegi põhikooli mitte, aga samas mingit erilist abi selleks puhuks pole. Soovitatakse lapse psühhoterapeute, aga nendel on vähe aegu. Ja sellega peab tegelema ikkagi lapsevanem või mingist vanusest alates saaks võibolla ka laps üksi pöörduda. Igal juhul sina ei saa seda talle kuidagi sünnipäevaks kinkida.
Päriselt? Ema joomakaaslane ja tulin nõu küsima, et kas selline olukord on normaalne või on asi ainult minus? Kui ma oleks ema joomakaaslane siis selline pereseis oleks minujaoks okei ju ???? võibolla ongi asi ainult minus, sest minujaoks pole see normaalne. Aga tundub, et sellist elu elavad pooled pered kuid ei oska nüüd nõu anda mida sellises peres olevatele lastele kinkida ???? vb peakski raha kinkima ja läbi sõrmede vaatama sellist asja. Savi ju, pole minu pere. Kahjuks jääb hing ikkagi kripeldama.
Sa tulid meie käest üle küsima, et kas see on okei või mitte?
Jah, mulle tundub, et see olukord on sinu jaoks okei, sest sa ise käid nendega läbi. Ja kui see olukord poleks okei, siis sa pöörduksid lastkaitse poole. Miks? Et päästa seda, mida päästa annab. Praegusel juhul oled sa pealt vaataja, kes lihtsalt foorumis tervet seda peret maha teeb(eelkõige lapsi).
Jah, ma olen eelkõnelejaga samameelt, kõnemaneer on nagu kolmandal Eestil.
Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes sina oled.
Praegusel juhul oled sa pealt vaataja,
Lilleke, kas sa oled kuskil kohanud väljendit “pealt vaataja”?
Mina küll ei ole.
Praegusel juhul oled sa pealt vaataja,
Lilleke, kas sa oled kuskil kohanud väljendit “pealt vaataja”?
Mina küll ei ole.
Lilleke ????
Pealtvaataja*
Aga kingi siis langevarjuhüppe kinkekaart. Seal saab võtta hüppe koos instruktoriga ja puha, suurt koolitust polegi vaja.
Kusjuures selles idees on iva. Võibolla on langevarjuhüpe 13-aastasele liiga ekstreemne, aga näiteks mingi aktiivne meelelahutus kingitus.ee lehelt oleks täitsa äge. Selles vanuses laps on väga mõjutatav ja kui ta saab oma kodusest keskkonnast välja ja kogeb midagi sootuks uut, mida ta kodus eales pole näinud-kogenud, võib see tema silmaringi sedavõrd avardada, et võtab ennast kokku, seab endale eesmärgid ja hakkab ennast arendama, et oma kehvast keskkonnast välja murda. Näiteks tüdrukule ratsutamise eratund Kernus Harjumaal 30 eurot. Või mõlemale Tallinnas seikluspargi turnimisradade külastamine 12 eurot inimese kohta tunnis.
Põhiline on see, et kinkida mitte asju ega raha, vaid elamust, emotsioone.
Nõustun, kingi elamust! Küll aga arvesta sellega, et see sobiks nende huvidega ja et sul oleks endal aega neid autosse pakkida ja see nendega läbi teha!
Elamuskingituseks võiks olla ka üks koristamise koolituse. Kas siis palkad kellegi või teed seda ise :). Kuidas sättida asjad kodus nii, et koristamine oleks kõige lihtsam, milliseid vahendeid kus kasutada, kui tihti, millised nurgatagused on olulised meelde jätta tolmu võtmisel ja puhastamisel jne… Puhtas majas puhas hing.
Aga no tõesti, mida me sellise kirjelduse peale siis peaksime inimestele sünnipäevakinkideks pakkuma? Ise tunned ju lapsi kõige paremini ja ehk tead ka, millest nad oma sügavas südamepõhjas tegelikult unistavad – laga ja sõltuvused kõrvale jättes. Hea sõbrana seda kingigi.
Kas sa oled nende laste vanaema või tädi? See tundub ainus võimalus, kuidas sa pere olukorda nii hästi tead.
Niisuguses olukorras, kus “laste kodu on nagu sitapeldik” ma kingiks enne kooli algust nende tubadesse uuenduskuuri. Kas lastel on oma toad? Kui on, siis midagi, millega saab nende toad värskemaks muuta. Uus kirjutuslaud/riidekapp/voodikate/kardinad vms kui tapeetida ja värvida ei jaksa.
Kui ema joob paar korda nädalas, siis ei tundu, et see olukord väga hull oleks, võib-olla oled sina lihtsalt eriline puhtusefriik ja juba see, kui kõik riided pole korralikult kappi ära pandud, käib närvidele.
Eks sa ise tead kõige parmeini nende kodust olukorda.
Poisile sobiks näiteks selline raamat: https://www.rahvaraamat.ee/p/gaming-mind/1281585/et?isbn=9781472141606
Raamat jutustab videomängude ajaloost, sellest, miks neid mängitakse ja kuidas hoida tasakaalu neid mängides. Võib olla noorele huvitav ja silmiavav.
Ja tüdrukule kingiks näiteks sellise grimmiraamatu, kus filmide grimeerija kirjeldab erinevaid tehnikaid: https://www.rahvaraamat.ee/p/special-effects-make-up-artist/528644/et?isbn=9781406259865
Aga võib-olla ka see, millel on praegu hea ale ja mille saamisel tüdruk ei mõtle, et sa äkki mõnitad teda (mõeldes eelmise raamatu kaanepildile): https://www.rahvaraamat.ee/p/elements-the-art-of-makeup/1015688/et?isbn=9783791383439
Meigiraamatuid on muidugi veel, näiteks siin kõige värskem, lausa 400lk paks eriefektide raamat: https://www.rahvaraamat.ee/p/complete-guide-to-special-effects-makeup-3/1378546/et?isbn=9781789094183
See, kui poiss istub palju arvutis ja tüdrukule meeldib mukkida, ei tähenda veel seda, et kogu lootus on kustunud 😀 Tänapäeval on palju variante, kuidas raha teenida mängude maailmas või jumestuskunstis.
Ma lihtsalt igaks juhuks kontrastiks tooksin selle asjaolu ka välja, et kui 14-aastane poiss istub arvutis ja 13-aastasele tüdrukule meeldivad meigiasjad, siis on kõik suure tõenäosusega veel väga hästi. Kui need lapsed hängiks ringi jumal teab mis kampadega, tarbides jumal teab mida, öösiti koju ei ilmuks – siis ma saaks aru, et asjad on halvasti.
Tänapäeva osad täiskasvanud on arvuti teemadel ikka täiesti paranoilised. Mis sellest siis on, et 14-aastane istub arvutis? Mida ta siis tegema peaks? Ok, osad loevad raamatuid, teised teevad sporti. Aga kõiki paraku ei tõmba need tegevused ja kui kodu on selline kahtlane, siis võibolla arvutisolek on kõige parem asi, mida see laps üldse teha saab, et oma eluga hakkama saada ja end hästi tunda. Sest, nagu mainitud, teisi alternatiive on ka – noorte seltskonnad, kus “hobid” on sootuks teised.
TA, kui sul on nii suur mure ja oled nii tohutus mures sõltuvuse pärast, siis ainuke asi, mida sa teha saad, on pakkuda nendele lastele alternatiivi. Alternatiiv ei ole mingi kingitus, mis meeldib ja tundub kasulik sulle, aga millest neil on ükskõik. Alternatiiv ei ole mingi raamat, mida keegi nagunii ei loeks. Alternatiiv ei ole see, kui sundkorras paneb lapsed tegema asju, mis neile ei meeldi. Alternatiiv on see, et sa pakuks neile usalduslikku lähisuhet, mille raames saab igasuguseid muid asju õppida ja teha. Aga see on pikaajaline projekt ja nõuab sinult palju. Kui sa selleks valmis pole, siis see sinu muretsemine ei koti kedagi.
Ma ei teagi mida kinkida sellises vanuses lastele. Vanasti oldi kõige üle õnnelik.
Ei oldud.
Või kui vanasti? Mina olin laps ja teismeline 1990-ndatel ja küll iga kingi üle õnnelik ei olnud. Kuigi olin kesiste võimalustega perest. Seda tähtsamad võib-olla kingid olid, kuna igapäevaselt nagunii palju lubada ei saanud, lahedaid riideid või aksessuaare. Nii mõnigi kord mõtlesin, et selle (mõttetu) kingi peale kulutatud raha oleks võinud hoopis mulle kinkida, oleksin sellele kohe kasutust leidnud.
Kingi korralikud ukselukud laste tubadele.
Nendele paar korda nädalas joovatele emadele kipuvad pidudelt suht suvalised mehed ööseks külla tulema. Mõni neist võib tunda huvi ka teismelise tüdruku (või poisi) kaissu ronimise vastu, kui laste ema juba alkound magab.
Pole sõnu.
Hakka ise siis uueks emaks. No tõesti, teiste pere laste pärast muretseda pole mõtet sellisel moel, teha ei saa sa midagi. Inimesed elavad täpselt sellises sitamajas nagu nad tahavad, saavad nii palju lapsi sinna sitamajja kui tahavad. Ja ma soovitaks sellele sõbrannale ka meigiasjad kinkida, siis ei pea tütre meigiasju rüüstama. Kui tahavad raha, siis kingi raha, mis seal ikka maailma parandada.
Hakka ise siis uueks emaks. No tõesti, teiste pere laste pärast muretseda pole mõtet sellisel moel, teha ei saa sa midagi. Inimesed elavad täpselt sellises sitamajas nagu nad tahavad, saavad nii palju lapsi sinna sitamajja kui tahavad. Ja ma soovitaks sellele sõbrannale ka meigiasjad kinkida, siis ei pea tütre meigiasju rüüstama. Kui tahavad raha, siis kingi raha, mis seal ikka maailma parandada.
Ma olen pikalt mõelnud selle üle, miks mu emal lasti mind peksta ja muudmoodi alandada, kui ma laps olin. Miks mind ei päästetud, kuigi kõik ju teadsid.
Aga nüüd ma saan aru, sest “midagi ei saa ju teha” suhtumine oli.
