Teema: rahustite poolt või vastu

proovi saada hea psühhoterapeudi visiidile.

Rahusteid vaja siis kui on häda käes ja olemas tervisehäired. Ravil on omad halvad küljed ja tõepoolest, nad probleeme ei lahenda. Soovitan pöörduda pigem pereterapeuti või psühhologile juurde.

Mind on just aidanud. Olen endas üles leidnud jälle tahtmise ja jõu elada. Rahustid olid hea võimalus oma probleemidele otsa vaadata ja nendega ükshaaval tegelema hakata. Nii et mina ütlen, et võta, aga pea piiri ja mis kõige tähtsam: PROBLEEMID EI LAHENE ISEENESEST, pead hakkama end sellest puntrast lahti harutama. Aga kindlasti konsulteeri mõne teadjama inimesega ja alusta perearstist.

#2847632:

#2847435:

Rahusteid vaja siis kui on häda käes ja olemas tervisehäired. Ravil on omad halvad küljed ja tõepoolest, nad probleeme ei lahenda. Soovitan pöörduda pigem pereterapeuti või psühhologile juurde.

Osasid probleeme ei olegi võimalik lahendada, saab vaid õppida nendega elama. Tihtipeale aitavad igasugused terapeudid veelgi vähem kui rahusti. Mina olen neid päris palju läbi käinud, ei ole abi olnud. Rahusti on abivahend, mis aitab konkreetselt hetkel oleva olukorra siiski lahendada ja üle elada. Kui neid targalt pruukida, on abiks. Mina kannatasin aastaid, käisin mööda terapeute, võtsin antidepressante, abi mitte mingisugust. Kui leppisin, et ei olegi mingit abi, lihtsalt tulebki nii elada, kui on väljakannatamatu, võtan rahustit, läks paremaks.

Sama hästi võta siis unerohi ja palderjani…
Rahustid on psüühikahäirede ravi, mitte probleeme ja olukorra lahendused. Probleeme saab alati lahendada!!!
Pigem õnnetused ja tagajärjed on see õige teema.

#2849272:

#2849210:

Probleeme saab alati lahendada!!!

Tead, ei saa kõiki probleeme lahendada. Nii et ei ole vaja targutada. Kas sa nimetad mõnda olukorda õnnetuseks või probleemiks on juba tõlgendamise küsimus. Tõsiasi on see, et väga palju on asju, mis teevad inimesi õnnetuks, aga neid ei ole võimalik muuta.

Ma ei targuta vaid tõstan esile sinu möödapanekud. Sa ise kurdad, et käisid arstide juures ja nüüd tarbid rahusteid suvaliselt. Kui sinu elus on palju asju, mis teevad sind kurvaks siis on see sinu otsus kas sa elad kurvana edasi /või muutud oma silmaringi, et tunda rõõmu ja olla õnnelik ning seda jägada teistele. 😉
Lein, kurbus jne – on loomulikud emotsioonid ja nad ei tohiks elus kesta kaua, et juhtida elu eesmärke.

#2847018:

Minul on juba aastaid xanax käepärast, ei ole jäänud sõltuvusse. Olen võtnud paar korda nädalas, mõni periood pole nädalaid vaja läinud, siis jälle ei saa üldse magada ja võtan. Rahunen siis kohe ja magan ilusti. Mulle sobib hästi.

Mul on kodus paar xanaxit, mida mõtlesin hädaolukorras kasutada. Ütle, kui ma pool tabletti võtan, kas ma siis jään adekvaatseks? Mul nimelt vaja kohtusse minna ja seal vaja rahulik olla, aga päris laksu all ei tahaks olla. Ja kui kaua enne sisse võtma peaks, et mõjuks?

#2846758:

Olen hetkel täielikus madalseisus ja olen pikka aega üritanud ise endaga hakkama saada. Ärritun iga asja peale.
Ma mõtlen kas minna arstile ja paluda välja kirjutada rahustid. Ma tean nii palju negatiivset tagasisidet, et neist jääb sõltuvusse jms. Kogu aeg üritan mõelda, et ma veel jaksan ja leian muid mooduseid. Kuigi hetkel on tunne, et piir on ikka täiega käes, kui kaua on mõistlik kannatada.

Pai sulle! Kui tunned, et on tõesti vaja ja sellest võiks abi olla, siis võiks rahustit ikkagi võtta. Sõltuvust ei maksa liigselt karta. Kas sa alkoholi tarbid? Mõtle rahustist nagu alkoholist. Alkohol on ju samuti ülimalt sõltuvust tekitav aine, aga kui juua seda mõõdukas koguses ja mõõduka ajalise intervalliga, siis sõltuvust suure tõenäosusega ei teki. Mina olen rahustit tarvitanud ühel väga raskel eluperioodil. Kui hing hakkas sees valust ribadeks kiskuma, võtsin tableti sisse ja veerand tunni pärast oli juba väheke kergem. “Laksu all” olemise tunnet ei tekkinud, oli lihtsalt tuim tunne (nagu pärast suurt pingelangust vms). Liiga kergekäeliselt tabletti ei võtnud ja kui paari kuu pärast kõige raskem periood otsa sai, loobusin rahusti võtmisest igasuguste kõrvalnähtudeta. Mind aitasid need igatahes väga palju. Praegugi on üks poolik leht xanaxit veel igaks juhuks käekotis kaasas – ausalt öeldes aitab vahel isegi see mõte, et kui ma TAHAN, siis ma SAAN sealt ühe tableti ära kasutada. Reaalselt teoni asi minema ei peagi. Ja hästi oluline on muidugi mitte ainult rahustite peale lootma jäämine, vaid samal ajal ka kõikvõimalikul muul moel oma probleemidele lahenduste otsimine.

#2851567:

#2846799:

Aga lapse isa ka pildil on?

Mulle tundub,et sa vajad lihtsalt puhkust lapsest(kole öelda aga osad tõesti vajavad-ka mina aegaajalt vajan hingetõmbe aega üksi).

Täiesti pekkis. KOHE on isa süüdi, kuigi …

Idioot oled.

Lähtusin sellest, et meesterahvad üldjujul ei ole nii avameelsed ja nad üldjuhul ei tunnista …

Rohkem polegi vaja midagi arvata, üldjuhul on kohe mees mölakas, sest ei puhke nutma jne … kõige puhtakujulisem sooline diskrimineerimine.