[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No väljaspool rasedust saavad nagu kõik elatud ilma et ühest või teisest vitamiinist puudust tunneks. Rasedusega kaasneb aga mingi kohutav hullus et \”appi ma ei saa toidust seda teist või kolmandat vitamiini, võtan juurde\”… Mõnede vitamiinide puudusest ei teki ju mingeid kõrvalnähte vms..muidu sööksime me aastast aastasse aastaringselt vitamiine, sest toidust ju ei saa….Tavaliselt inimene ikka tunneb kui midagi puudu on…umbes et väsimus, energia puudus ja siis teeb kuuri läbi ja korras…
Asi ongi lihtsalt selles et kõik nagu hulluvad raseduse ajal vitamiinide järgi, kuigi reaalset vajadust nende jaoks ehk ei olegi….Räägitaks emuudku et lapse heaolu nimel ja lapse jaoks ei ole kahju vitamiine süüa/osta jne….Reaalselt aga on ema ise see kes ehk vajadb mingil põhjusel seda või teist vitamiini..jabur on vabandada välja lapse heaoluga, pannes mittevitamiinisööjaid(mõndasid nagu mind) tundma ennast nö rongaemana kes enda kõhuelanikust ei hooli ja kätt vitamiinipurgi poole ei tõsta…
Keegi \”perekooli nõustaja\” nime alt kirjutas et tegelikkuses saab loode kõik enda eluks vajaliku kätte nii või naa…
Minuteada et tohigi nt 9 kuud jutti vitamiine võtta…neid tehakse ikka kuuridena(üks kirjutas et igapäevaselt tarbib).[/tsitaat]
See keegi perekooli nõustaja nime alt ONGI perekooli nõustaja!
Aga teemasse rääkides, siis mina ei võtnud raseduse ajal vitamiine, ämmakas soovitas võimalikult palju värsket kraami süüa. Peale sünnitust olin aga kaua nõrk, nahk läks jubedaks, küüned murdusid, jäin haigeks. Nüüd tarbin imetavatele emadele mõeldud vitamiine teist kuud, järgmine kuu vb enam ei osta, aga selge on see, et minul tekkis vitamiinipuudus.
