Teema: Raseduse katkestamine/katkemine 4ndal nädalal

Nii varase puhul seal midagi näha küll ei tohiks olla, sest see lootealge on ka hetkel pigem rakkude kogum.

Ma see Kliinikumis käinud kägu. Mul oli väga hea meel, et lõpuks selle valusama ja intensiivsema aja kodus üle sain elada – ikkagi oma kodu, tuttav ja turvaline paik. Vähemalt TÜKis on see päevakirurgia selline natuke kõle koht – muudkui voorib inimesi sisse välja, voodid on kardinatega eraldatud, aga kuuleb ju ikka kõike. Kui ma seal kolmapäeva hommikul järelkontrollis käisin, siis üks neiu oli vist ka parajasti tabletiaborti läbi elamas ja nuttis ja oigas päris valjusti. Ma ei tea.. oma kodus on minumeelest kuidagi parem nutta ja ägiseda, kui seal haiglas kus minu jaoks võõrad inimesed seda pealt kuulevad. Ja valulävi ning see, kuidas need tabletid mõjuvad, on tõesti väga individuaalne. Minu näitel – päris suurt tabletidoosi oli vaja, et üldse midagi toimuma hakkaks ja vb olid ka selle suure doosi tõttu need emaka kokkutõmbed kuidagi eriti valusad. Aga mõnel on tõesti ainult päevadelaadne valu. Igatahes – kui otsustad siiski kodus olla, siis alati saad ju haiglasse tagasi minna kui väga kehvaks läheb olemine.

Midagi näha ei ole loomulikult, loode on veel nii väike, krambitab rohkem (nii lihtsalt see rohi töötab) ja tuleb rohkem verd kui tavaliste päevade ajal. Kui palju täpselt, seda ei saa ette öelda.
Kogemused on naistel erinevad, kuna raseduse suurused on erinevad jne, Varem sai kasutada tabletiaborti ainult väga algusjärgus rasedustele, nüüd seda piirangut enam pole ja tabletiaborti võib kasutada kuni 12 ndl täis saab. Võin kinnitada, et on hoopis kaks ise kogemust, kas katkestada(katkeb) 4nädalane rasedus või 11+6 nädalal seda teha…
https://www.amor.ee/Abort/tabletiabort/ mis on “esimene tablett” ja teine jne.

Mind just huvitab see, kui kaua võtab aega, et saada see esimene tablett kätte?
Käisin eelmisel reedel naistearstil, kus sain kinnitust, et olen 4-5 nädalat rase. Võeti ka analüüsid. Võtsin nädala mõtlemisaega ja olen otsustanud abordi kasuks. Kas nüüd reedel, kui arstile teatan, annab ta kohe tableti sisse või annab kaasa ja saan nädalavahetusel võtta, et esmaspäeval ka jälgimisel olla haiglas (nii pidi meie haiglas olema)?
Saan aru, et soovitatakse tabletiaborti, aga kas võin küsida ka kirurgilist aborti? Kas selleks peab rohkem aega arvestama või kui lihtsalt seda tehakse?
Aitäh vastajatele!

#3296767:

#3296607:

Mind just huvitab see, kui kaua võtab aega, et saada see esimene tablett kätte?

Käisin eelmisel reedel naistearstil, kus sain kinnitust, et olen 4-5 nädalat rase. Võeti ka analüüsid. Võtsin nädala mõtlemisaega ja olen otsustanud abordi kasuks. Kas nüüd reedel, kui arstile teatan, annab ta kohe tableti sisse või annab kaasa ja saan nädalavahetusel võtta, et esmaspäeval ka jälgimisel olla haiglas (nii pidi meie haiglas olema)?

Saan aru, et soovitatakse tabletiaborti, aga kas võin küsida ka kirurgilist aborti? Kas selleks peab rohkem aega arvestama või kui lihtsalt seda tehakse?

Aitäh vastajatele!

Loodan, et oled arvestanud sellega, et see võib jääda su viimaseks raseduseks. See võimalus on küll väike, aga siiski. Palju on siin neid naisi, kes kahetsevad elu lõpuni, et nad ainsa terve raseduse katkestasid ja rohkem ei õnnestu rasedaks jääda. Ma ei kirjuta seda noomimiseks, vaid lihtsalt igaks juhuks. Palun ära võta seda hinge, mu eesmärk ei ole kedagi solvata.

samamoodi on võimalik et ka sellest rasedusest ei saaks asja kui ta alles jätta – väga paljud rasedused katkevad esimeses trimestris.

#3296828:

#3296767:

#3296607:

Mind just huvitab see, kui kaua võtab aega, et saada see esimene tablett kätte?

Käisin eelmisel reedel naistearstil, kus sain kinnitust, et olen 4-5 nädalat rase. Võeti ka analüüsid. Võtsin nädala mõtlemisaega ja olen otsustanud abordi kasuks. Kas nüüd reedel, kui arstile teatan, annab ta kohe tableti sisse või annab kaasa ja saan nädalavahetusel võtta, et esmaspäeval ka jälgimisel olla haiglas (nii pidi meie haiglas olema)?

Saan aru, et soovitatakse tabletiaborti, aga kas võin küsida ka kirurgilist aborti? Kas selleks peab rohkem aega arvestama või kui lihtsalt seda tehakse?

Aitäh vastajatele!

Loodan, et oled arvestanud sellega, et see võib jääda su viimaseks raseduseks. See võimalus on küll väike, aga siiski. Palju on siin neid naisi, kes kahetsevad elu lõpuni, et nad ainsa terve raseduse katkestasid ja rohkem ei õnnestu rasedaks jääda. Ma ei kirjuta seda noomimiseks, vaid lihtsalt igaks juhuks. Palun ära võta seda hinge, mu eesmärk ei ole kedagi solvata.

samamoodi on võimalik et ka sellest rasedusest ei saaks asja kui ta alles jätta – väga paljud rasedused katkevad esimeses trimestris.

Ma ei öelnudki, et ei ole võimalik. Lihtsalt loodan, et inimene on kõikvõimalikud asjad võtnud arvesse.

#3296855:

#3296767:

#3296607:

Mind just huvitab see, kui kaua võtab aega, et saada see esimene tablett kätte?

Käisin eelmisel reedel naistearstil, kus sain kinnitust, et olen 4-5 nädalat rase. Võeti ka analüüsid. Võtsin nädala mõtlemisaega ja olen otsustanud abordi kasuks. Kas nüüd reedel, kui arstile teatan, annab ta kohe tableti sisse või annab kaasa ja saan nädalavahetusel võtta, et esmaspäeval ka jälgimisel olla haiglas (nii pidi meie haiglas olema)?

Saan aru, et soovitatakse tabletiaborti, aga kas võin küsida ka kirurgilist aborti? Kas selleks peab rohkem aega arvestama või kui lihtsalt seda tehakse?

Aitäh vastajatele!

Loodan, et oled arvestanud sellega, et see võib jääda su viimaseks raseduseks. See võimalus on küll väike, aga siiski. Palju on siin neid naisi, kes kahetsevad elu lõpuni, et nad ainsa terve raseduse katkestasid ja rohkem ei õnnestu rasedaks jääda. Ma ei kirjuta seda noomimiseks, vaid lihtsalt igaks juhuks. Palun ära võta seda hinge, mu eesmärk ei ole kedagi solvata.

See pole mu ainus rasedus, mul on olemas juba 2 varateismelist poega.

Olen otsustanud, et rohkem lapsi ei soovi.

Sel juhul palun vabandust!

Minul katkestati 6ndal nädalal ja olid põrguvalud. Oleksin meelsasti kodus olnud omaette. Käisin ka mitu korda oksendamas ja kõhu lõi lahti. Palatis muidugi vetsu ei olnud ja hea, et üldse sinna koridori peale jõudsin. Samas olid need valud nii hullud, et kodus oleksin ma end lolliks muretsenud, et kas ikka on normaalne ja endale veel kiirabigi vb kutsunud, sest teistel ju pole selliseid valusid olnud. Valud hakkasid üsna kiiresti ja ei tea, kas üldse oleks koju jõudnud. Samal ajal, kui mina valudes kõveras piinlesin ja juukseid peast tõmbasin, luges kõrval voodis olev naine rahus ajakirja jalg üle põlve. Seega kehad on erinevad ja reageerivad valudele erinevalt. Need valud kestsid paar tundi ja läksid nakstik üle ja pärast polekski nagu midagi olnud. Läksin veel töölegi, aga emotsionaalselt olin muidugi täiesti läbi.

Minul oli eile katkestamine, kui oli 6-7 nädalat rasedust.
Sain reedel arstilt kaasa esimese tableti, mille pidin laupäeva hommikul sisse võtma (suukaudselt). Esmaspäeval läksin haiglasse päevaks sisse. Siis sain ka hommikul 8.30 4 järgmist tabletti, mis tuli ise tuppe panna. Lisaks veel 2 tugevat valuvaigistit juurde. Mainiti veel ära, et valuvaigistid tuleb kohe võtta, mitte valu ootama jäädes. Pärast esimesi tablette muidugi mainiti, et võivad kõhu “veidi” valutama panna. Siis olin pikali u 2 tundi enne kui vetsu läksin ja siis hakkas ka veritsus pihta, valusid polnud. Kell 11 oli ka veel suht hea olla, jalutasin koridoris, et protsessi kiirendada ja siis oli veel vestlus arstiga ka. Kuskil 12-1 oli see tund, kus tahtsin sõna otseses mõttes ära surra…need valud ja krambid olid lihtsalt meeletud. Kell 12 käisin veel vaginaalses ultrahelis, kus kontrolliti üle, kas katkestus on toimunud. Sain kinnitust, et lootemuna ja looteosiseid enam pole. Läksin tagasi palatisse ja olingi terve tunni kägaras voodis. Kuigi minu valulävi on üpriski madal, siis imekombel nutma ei hakanud. Ütlesin ka, et valutab kohutavalt ja sain valuvaigistit juurde ja veel 2 sama tabletti suukaudselt, mis hommikul tuppe panin. Olin juba suht kahvatu ka, arst tahtis tilguti panna, kuid enne pakuti süüa, et parem hakkaks. Sain vist mõne imepisikese ampsu söödud, ei läinud üldse sisse söök. Ainuke, mis sobis, oli kissell. Kuskil 2 paiku oli juba päris hea enesetunne. Pikutasin ja puhkasin veel 1,5 tundi ja läksin koju.
Samas oli samas palatis üks naine, kes käis kirurgilisel katkestusel. 9.30 opile, enne 10 tagasi. Siis magas norsates üle 2 tunni ja läks koju. Samas mina valutasin päris korralikult.
Lõppkokkuvõttes- jah, tabletiabort on üleelatav, kuid mis hinnaga. Muidugi on kõik talutav ja mööduv, see ju kõigil individuaalne, kuid ei soovitaks kellelegi.
Täna on minul teine päev pärast aborti. Midagi hullu pole, verd tuleb, kohati rohkem, kohati vähem, samas pole mul päevad kunagi väga vererohked olnud. Pigem on selline hell ja ebamugav olla, valu vastu soovitati 2 paratsetamooli tbl korraga võtta vajadusel.
Järelkontroll kuu aja pärast.

#3310416:

#3302479:

Mina pidin katkstama raseduse 7ndal nädalal, kui mees sai rasedusest teada ütles kohe, kui aborti ei tee siis teeb selle ise juhtuma, ning sellele järgnes füüsiline karistamine.

minu jaoks oli see elu kõige hullem valu mida tundnud olen, jäin isegi haiguslehele, mäletan et kõhu lõi küll lahti ja verd oli palju. Emotsionaalselt mida kogesin ei hakka meenutamagi, endiselt on alles uh pilt ning body millega teatasin tollasele elukaaslasele lapse ootusest. sain abi kaotusvalust psühholoogi juures ning olen tänaseks tänulik, et tol ajal sellise jubeda otsuse vastu pidin võtma, ei kujutaks elu ette lapse ja sellise nõrga närvikavaga inimese kõrval.Vaene laps mida tema oleks pidanud taluma.

Vabanda, kui see Sind solvab või kuidagi haiget teeb, aga mehe käitumisest saab ju aru, et see polnud ei soovitud ega planeeritud laps. Naisena tundsid end kindlasti kohutavalt, aga lapse saamine peaks siiski toimuma kahe poole ühisel soovil.

Palun ära õigusta vägivalda. See mis kirjutajaga juhtus oli täiesti ebanormaalne. Vägivallatsejad tihtipeale vägistavad oma elukaaslasi ilma kaitsevahenditeta, ja siis on naine süüdi kui rasedaks jääb. Ma arvan, et siin ei olnud tegemist normaalse paarisuhtega, kus üldse lapse saamist kuidagi arutati või ühisele soovile jõuti. Ja isegi kui paar leiab, et nad ei soovi lapsi, aga ikkagi juhtub, siis normaalne inimene ei hakka teist selle pärast füüsiliselt karistama ega abordile sundima. Mõtle ka, mida sa räägid.

#3310442:

#3310416:

#3302479:

Mina pidin katkstama raseduse 7ndal nädalal, kui mees sai rasedusest teada ütles kohe, kui aborti ei tee siis teeb selle ise juhtuma, ning sellele järgnes füüsiline karistamine.

minu jaoks oli see elu kõige hullem valu mida tundnud olen, jäin isegi haiguslehele, mäletan et kõhu lõi küll lahti ja verd oli palju. Emotsionaalselt mida kogesin ei hakka meenutamagi, endiselt on alles uh pilt ning body millega teatasin tollasele elukaaslasele lapse ootusest. sain abi kaotusvalust psühholoogi juures ning olen tänaseks tänulik, et tol ajal sellise jubeda otsuse vastu pidin võtma, ei kujutaks elu ette lapse ja sellise nõrga närvikavaga inimese kõrval.Vaene laps mida tema oleks pidanud taluma.

Vabanda, kui see Sind solvab või kuidagi haiget teeb, aga mehe käitumisest saab ju aru, et see polnud ei soovitud ega planeeritud laps. Naisena tundsid end kindlasti kohutavalt, aga lapse saamine peaks siiski toimuma kahe poole ühisel soovil.

Palun ära õigusta vägivalda. See mis kirjutajaga juhtus oli täiesti ebanormaalne. Vägivallatsejad tihtipeale vägistavad oma elukaaslasi ilma kaitsevahenditeta, ja siis on naine süüdi kui rasedaks jääb. Ma arvan, et siin ei olnud tegemist normaalse paarisuhtega, kus üldse lapse saamist kuidagi arutati või ühisele soovile jõuti. Ja isegi kui paar leiab, et nad ei soovi lapsi, aga ikkagi juhtub, siis normaalne inimene ei hakka teist selle pärast füüsiliselt karistama ega abordile sundima. Mõtle ka, mida sa räägid.

Ma kindlasti ei õigusta vägivalda ja võib pigem arvata, et normaalse paarisuhtega tegu ei olnud. Küll aga arvan, et kui “ikkagi juhtub”, siis nii see ka ei käi, et beebibody üleandmisega on justkui selge, et “me saame lapse”. Saamine peaks siiski kahe, mitte ühe poole otsus olema.