Mul küll riivab kõrva, aga ma olen ka inglise filoloog. Olen tänulik, et meil raadiotes nt väga palju prantsuse nimesid igapäevaselt ei öelda, kolleegid prantsuse filoloogid ilmselt peaks juba palderjani võtma.
Minu pet peeve on Excel. Kunagi ammu koolis töötades direktor küsis, et kuule, kas sa ekselit oskad kasutada, mul oleks siin selle ekseliga abi vaja. Hingasin sügavalt sisse ja vastasin, et ma ei tea sellest midagi, välja arvatud, et see hääldatakse /ɪkˈsel/. Kes IPA märke lugeda ei oska, see on umbes “ikselllllll”, rõhk viimasel silbil. Direktor mühatas ja kadus, olin päris rahul, et ei pea oma tööajast tema “ekselit” tegema. Jah, ma tean, et peale minu ilmselt teisi eesti emakeelega inimesi pole, kes seda eesti keeles rääkides korrektselt hääldavad.
Kunagi töötasin ka tõlkijana ühes asutuses, mis tegeles tarkvara tõlkega. Seal oldi pikalt seisukohal, et Adobe hääldub ju ädõub ja lausetes tehti u selliseid kombinatsioone, et …kasutades Adobe’i tarkvara…. blaablaa. Ma läksin lõpuks toimetaja käest küsima, et miks seda ülakomaga monstrumit igasse lausesse teha tuleb. No aga ädõub hääldub ju! Mõtlesin, et kas ma olen ise hulluks läinud või no mida ometi. Võtsin riiulist esimese sõnaraamatu, kus oli adobe sees koos korrektse hääldusega. Nad polnud üldse teadlikudki, et see sõna inglise keeles olemas on, arvasid, et see on lihtsalt mingi nimi ja hääldub ädõub. Kui siis selgus, et kõik juba tõlgitud materjal tuleb ära parandada, mõni veel porises, et aga tuleks ikka arvestada, enamasti kõik hääldavad ju ädõub. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, mul poleks kordagi seda kirjapilti nähes pähe tulnud, et hääldus võiks ädõub olla. Aga mul on hea keelevaist ka, enamikul inimestel ei ole.
Seega jah, riivab kõrva küll, aga kuna ma ise enam õnneks neid ekseli ja ädõubi tüüpe koolis harima ei pea, ei sega see mu igapäevaelu.