Teema: Remondifondi raha tagasinõudmine

Ilmselt ei maksta sulle mingit remondifondi raha tagasi. Liigu eluga edasi.

Järgmises üürilepingus proovi enne sissekolimist remondifondi suhtes kokku leppida.

Poolteist aastat vabatahtlikult maksnud ja nüüd hakkad tagasi nõudma?
Ja mis see suhte lagunemine siia puutub?

Üürile andja esitav vastunõude ja tõstab su üüri 100 euro võrra. Oled nõus?

#3575012:

Lepingus pole kirjas, et pead remondifondi maksma. Räägitakse kõrvalkuludest, aga remondifond pole kõrvalkulu. Ning kui see olekski lepingus eraldi välja toodud, siis see punkt oleks automaatselt tühine. Kui korter on Tallinnas, siis võid asja üürivaidluste komisjoni anda, see on lihtne ja tasuta võimalus.

Lepingus on kirjas, et kogu arve.

Vahet pole, et punkt on õigustühine. Selline alguses nõustuja ja pärast noa selga lööja on värdjas inimene. Sellistest tuleb kaarega eemale hoida. Paistab, et oled samasugune.

#3575089:

3.2 Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud:

Igakuised KÜ poolt esitatud arved pidid ju olema, nagu teemaalgatusest loetav.

Kui algul oled nõus, siis pärast rusikatega ei vehelda.

#3575100:

Ise olid nõus maksma kõike, mis arvel on esitatud. Kuidas suhte lõppemine peaks asjasse puutuma?

Nad ongi nõus, et see korter kätte saada ning pärast löövad noa selga. Selline käitumine näitab inimese kohta kõik ära. Madal.

#3575100:

#3574996:

Lepingu punktid:

3.2 Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud:

3.2.1 Kommunaalteenused, AADRESS X KÜ poolt esitatud igakuised arved (elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo jm. arvel näidatud kulud) ning Eesti Energia AS arved vastavalt tarbitud teenustele;

Ise olid nõus maksma kõike, mis arvel on esitatud. Kuidas suhte lõppemine peaks asjasse puutuma?

Punkt 3.2 ütleb, et vaid kõrvalkulud

#3575111:

#3575107:

Nad ongi nõus, et see korter kätte saada ning pärast löövad noa selga. Selline käitumine näitab inimese kohta kõik ära. Madal.

Ja mida näitab see, kui üürileandja nõuab midagi, milleks tal mitte mingit õigust pole? Seda selle nimel, et saaks veidi tulumaksu maksmisest kõrvale hiilida.

Aga miks sa siis maksid? Kahju küll, aga võlaõiguses on olemas selline asi nagu käitumisega nõustumine. Kui sa oled üle aasta rõõmsalt arvet maksnud kordagi omaniku tähelepanu juhtimata, et see ei ole sinu asi maksta, siis seda loetakse nõustumiseks. Mitte ag anii, et elan rõõmsalt 10 aastat sees ja pärast  hakkan vaidlema, et üleüldse oli üürihind ka turuhinnast kõrgem.

Muideks kehtib võlasuhtes ka hea usu põhimõte. Kui sa ei esita oma nõuet ja vastuväidet mõistliku aja jooksul ja teadlikult jätad vastuväite esitamata – kuna sel hetkel oli see sulle ebamugav ja siis hiljem esitatud vastuväite, kui on mugavam – siis seda nimetatakse pahauskseks. Sest ka üürileandja on arvestanud, et sa oled asjade käiguga nõustunud, kuna pole ühtki vastuväidet esitanud kordagi ja oma elu ja toimetused selle järgi seadnud.

Kas üldse lepingut alla kirjutades ei lugenud??? Paljud omanikud annavad üürile pisut väiksema üürisummaga, et mitte mehkeldada nende arvete summade jagamisega iga kuu. Kui kirjutasid alla, et jm arvel näidatud kulud, siis kõik arvel näidatud kulud maksadki. Inimesed ei viitsi selle sendisaagimisega tegeleda, palju lihtsam on, kui arve kogusumma maksab üürnik, ei pea iga kuu arvutama ja saatma ja selgitama.

#3575123:

#3575111:

#3575107:

Nad ongi nõus, et see korter kätte saada ning pärast löövad noa selga. Selline käitumine näitab inimese kohta kõik ära. Madal.

Ja mida näitab see, kui üürileandja nõuab midagi, milleks tal mitte mingit õigust pole? Seda selle nimel, et saaks veidi tulumaksu maksmisest kõrvale hiilida.

Aga miks sa siis maksid? Kahju küll, aga võlaõiguses on olemas selline asi nagu käitumisega nõustumine. Kui sa oled üle aasta rõõmsalt arvet maksnud kordagi omaniku tähelepanu juhtimata, et see ei ole sinu asi maksta, siis seda loetakse nõustumiseks. Mitte ag anii, et elan rõõmsalt 10 aastat sees ja pärast hakkan vaidlema, et üleüldse oli üürihind ka turuhinnast kõrgem.

Muideks kehtib võlasuhtes ka hea usu põhimõte. Kui sa ei esita oma nõuet ja vastuväidet mõistliku aja jooksul ja teadlikult jätad vastuväite esitamata – kuna sel hetkel oli see sulle ebamugav ja siis hiljem esitatud vastuväite, kui on mugavam – siis seda nimetatakse pahauskseks. Sest ka üürileandja on arvestanud, et sa oled asjade käiguga nõustunud, kuna pole ühtki vastuväidet esitanud kordagi ja oma elu ja toimetused selle järgi seadnud.

Kas on ikka nii? Inimene võib maksta ka alusetult, heauskselt, pahaaimamatult. Tagasi nõuda saaks ainult kohtu kaudu, sest kes muidu maksaks?

#3575307:

Tagasi nõuda saaks ainult kohtu kaudu, sest kes muidu maksaks?

Üürivaidluste korral saab kasutada ka üürivaidluste komisjoni, mis on lihtsustatult öeldes kohtu pehmem variant.

Kui asja puhtalt õigusliku poole pealt võtta, siis jah, on võimalik tagasi küsida ja ka saada. Seadus on lepinguülene. Samas olen nõus, et tagantjärgi kiusu ajada on väiklane ja nõme. Kui oleksid algusest peale sellele remondifondile tähelepanu juhtinud, oleksid ilmselt kõrgema üüri lihtsalt saanud.

Minu üürnikud on ka nõus olnud maksma kogu KÜ arve ja selle võrra vähem üüri ja oleks väga solvunud, kui üürnik sedasi sõna murdma hakkaks.

#3582947:

Aga põhimõtteliselt on tal õigus ju see raha tagasi küsida. Muidugi see pole mõistlik, kui on plaan seal korteris edasi elada, isegi üüriturul edasi üürimise mõttes ei pruugi mõistlik olla (vt ülal toodud kommentaar). Aga seaduslik õigus selleks peaks küll olema, sest see punkt on õigustühine.

Nagu selgub, siis see tegelikult ei olnudki lepingus kirjas (selle järgi pidi tasuma ainult kommunaalkulud, mille alla remondifond ei kuulu). Ta tasus täitsa omal algatusel selle. Niiet oled ikka täiesti kindel, et on õigus tagasi nõuda?