Teema: Rinnapiima kasulikkus

Rinnapiima koostis ei sõltu olulisel määral ema toitumisest v a kui see on täiesti ekstreemne

st

väga pikka aega vaegtoitunud/lausa nälginud emal on rp ikka veel beebile sobilik st laps n ö sööb ema arvelt e saab kõik vajaliku ema organismist kätte, emal endal tekib defitsiit. Kuigi rinnapiima makrotoitaineline kooslus eriti ei varieeru, on uuringute põhjal siiski leitud, et taimetoitlastest emade rinnapiimas nende söögisedelile vastavalt pisut rohkem polüküllastamata rasvu (Omega 3 ja Omega 6) ning vähem küllastunud rasvu.

Beebide toitumise ja tervise vahelisi seoseid on maailmas küll ja veel uuritud ja üldjuhul jõutud ikka järeldusele, et üldistatult on rp imikule sobivama koostisega, kergemini omastatav jne + sisaldab aineid, mida rpa-sse veel lisada ei suudeta (kuigi ka rpa on tänapäeval palju täiuslikum kui kunagised Malõš ja Maljutka või Detolakt).

*Beebi enda immuunsüsteem asub antikehi tootma alles 6. elukuu paiku ning selle ajani kaitsevad teda haigustekitajate eest ema antikehad. Beebi pisut läbilaskvad peensoole rakud võimaldavad antikehadel rinnapiimast kiiresti verre imbuda ja teda kaitsta.

*Lehmapiima baasil toodetud toiduseguga võrreldes on emapiima kaltsiumi ja fosfori suhe kaltsiumi imendumiseks palju soodsam.

* Rinnapiimas on võrreldes lehmapiimaga vähem valku ja seda on kergem seedida. Kiire ja kerge seedimise tõttu magavad rinnapiimalapsed lühemalt, samas kui piimasegu saavate laste soolestik on kehavõõra valguga pikka aega ametis.

*Rinnapiimaasendaja ei sisalda antikehi ega beebile sobilikku kasvufaktorit. Lisaks kalduvad piimaseguga toidetud lapsed sagedamini ülekaalulisusele.

* Rinnapiima rauast imendub tervelt 49%, mis on ülikõrge määr võrreldes toitesegudes oleva raua vaevalt 10% imendumisega. Emapiima raua teevad beebile hästi omastatavaks raudasiduvad proteiinid laktoferriin ja transferriin.

jne

lihtsalt mõned kohe leitavad faktid, neid on muidugi veel.

Raske on leida vastupidist infot st seda, et rpa-l oleks eeliseid rp ees.

Tervist on raske võrrelda ja seostada ainult ühe näitajaga. Kas mõtled hooajalisi nohusid-köhasid, alletgiaid või muid kroonilisi probleeme?

Palju mõjutab ka muu elustiil. Palju värsket õhku, päriselt värsket? Kuidas D-vitamiin ehk päikest?  Hiljem toidulaud? Sh toidulauast rääkides – mahe köögivili vs tugevalt töödeldud köögivili jne.

Seetõttu on väga raske võrdlusandmeid tuua. Nt kui võrrelda täna 10-15aastaste Eesti laste tervist Prantsuse lastega, siis ei saa unustada, et suures osas selkes eas laste vanematest on sündinud 1980ndail – ka see mõjutab ju, kuidas on vanemad kasvanud, mis ravimeid tarbinud jne. Nt kuidas minu saadud NL-aegsed vb kahtlased vaktsiinid mõjutavad minu lapsi?

Või on ju ka räägitud antibeebibillide võimalikust seosest laste allergiatega – aga uuringuid raske teha.

Selge aga on, et RP on loomulik, looduse poolt nii ette nähtud. Ka emotsionaalset poolt ei tasu unustada, mida rinnal olemine lapsele tähendab vs kuskil lamamistoolis plastikpudeli hoidmine.

Aga kui peab tööle minema, siis peab. Kui elad sellises riigis, ei ole vaja end halvasti tunda, otsida õigustusi vmt.

Mul on esimene laps 13a  sai rpa, teine laps sai rp 11k. Imetamine oli minu jaoks pigem raske. Ma ei väida, et rp pole kasulik aga see ei ole ainuke asi mis loeb. Mu 13 a on täitsa terve, ülekaaluline ka pole. Seega ma ei usu, et inimese tervis ainult sellest sõltub kas ta saab imikuna rp või rpa.  Samuti ei kujutaks mina ette, et imetaksin vanemat kui aastast last. Samas kui peab nii vara tööle minema saab ju rp pumbata välja ja anda pudelist. Juhul muidugi kui see sobib.

USAs saab minu teada ema pärast sünnitust koju jääda maksimaalselt 12 nädalaks, aga teatud tingimustel (mis kõigile ei laiene) ja siis on ta nn palgata puhkusel, mis tähendab ka seda, et paljud emad lähevad ikkagi varem tööle.