Ka “juurikadipid ja vräpid” on hakanud ära kaduma.
On hakanud kaduma, mida? Sellist asja ei pakutud juba 10 aastat tagasi.
Ka “juurikadipid ja vräpid” on hakanud ära kaduma.
On hakanud kaduma, mida? Sellist asja ei pakutud juba 10 aastat tagasi.
Klassikaline rosolje on lihaga.
Palun siis seda klassikalist algretsepti või viidet. Minu pärast olgu või suahhiili keeles, aga kust ma näen must-valgelt, et see, mida sa raiud, on tõde.
Kes siin ütles, et meil Eesti köögis pole liha ja kala kooslus levinud, siis rosolje ei olegi eesti toit.
https://sisu.ut.ee/vaks/rosolje
Klassikaline rosolje on lihaga.
Palun siis seda klassikalist algretsepti või viidet. Minu pärast olgu või suahhiili keeles, aga kust ma näen must-valgelt, et see, mida sa raiud, on tõde.
Kes siin ütles, et meil Eesti köögis pole liha ja kala kooslus levinud, siis rosolje ei olegi eesti toit.
Esmaesinemine
Risolli tarwis leika nattokest wassikapradi peneks wärhwliks, nisammoti ka 4 suurt sibbulat, 3 ouna, 4 ärraleotud heeringat, nattokest punnast pedid, kapprid, reikast ja ädikamelonid; ja sedda keik walmista wiinädika, pipra ja poomölliga. (Fehre/Henning 1824)
‘Rosolje tarvis lõika natuke vasikapraadi väikesteks kuubikuteks, samuti 4 suurt sibulat, 3 õuna, 4 äraleotatud heeringat, natuke punast peeti, kappareid, redist ja äädikameloneid; ja see kõik valmista veiniäädika, pipra ja oliiviõliga.’
Meie pool nimetatakse rassoliks iseäraline pudru sarnane toit, mis raiutud peetidest, hapukurkidest, lihast, heeringast, hapust koorest ja weel muist asjust kokku on segatud. (Postimees, 10. dets 1892)
Seal vanad ajalehelõiked ka juures, pole kellegi nam-nami blogija ettekujutus.
mis asjad on äädikamelonid? ja kust neid vanal ajal saadi?
mis asjad on äädikamelonid? ja kust neid vanal ajal saadi?
Miskit tõlkes ilmselt kaduma läinud ja millegi selleaegne rahvapärane nimetus. Kui arvata, et paralleelselt oli samal ajal ka nt vinegrett ja äädikaga toidud ning vaadata retsepti muutumist ajas, siis pigem võiks see olla marineeritud/hapukurk.
Nojah, tundub loogilisem kui nt kõrvitsasalat ehk marineeritud kõrvits.
Nojah, tundub loogilisem kui nt kõrvitsasalat ehk marineeritud kõrvits.
Melonkurgid on olemas ja võimalik, et kuskilt armeenia? venemaa? poolelt see nimetus tulnud, nt siin mingisugune sort https://seemned.ee/tooted/kurk-melon-fegouz/
Siis veel mehhiko pisikurk ehk hiirmelon https://www.maheseemned.ee/et/mahe-orgaanilised-koogiviljade-seemned/914-mehhiko-pisikurk-ehk-hiirmelon/
Et ilmselt mingi muu keele päritoluga või konkreetse kurgisordi mõjutus.
Heeringas on minu lapsepõlve hirm. Rosolje maitses täitsa ok hetkeni, mil see heeringa tükk hamba alla tuli. Nätske ja kalamaitse uhh…
Heeringas on minu lapsepõlve hirm. Rosolje maitses täitsa ok hetkeni, mil see heeringa tükk hamba alla tuli. Nätske ja kalamaitse uhh…
Sa oled siis nagu Bullerby laps, kes lubas tädi Jenny poolt pidust kohe koju tagasi sõita, kui neile seal heeringasalatit oleks antud 😀
Huvitav jah, ka minu vanaema tegi rosoljet alati lihaga. Ka tädi teeb -tema juures pugin ennast kurgumulguni täis rosoljet, marineeritud räimi, pirukaid – sellised head vana kooli toidud, mille peale siin eelpool juba nina krimpsustati. Ise ei viitsi teha, ostan vahest poest karbi ja pistan korraga nahka. Aga lapsepõlvest mäletan – et hakiti u 2 silmipesukausi suurust kaussi täis – ühte kartulisalat ja teise rosoljet. Seisid sahvris ja me lastena käisime seal salaja söömas.
ei te kedagi, kes tänapäeval pidulauas rosoljet pakuks. Isegi mu 80-aastane ema koos oma sõbrannadega on suutelised huvitavamaid ja tänapäevasemaid toite välja mõtlema.
No see ema on oma tütre poolt ilmselt nii ära mõnitatud toitude osas,et ta ei julge enam “vana head” teha.
rosolje minu jaoks ainult heeringaga, mitte mingi lihaga, nii on ja nii jääb
Klassikaline ON lihaga ja heeringaga.
nimeta kuidas soovid ja linke ei ava, aga MINU jaoks pole liha rosoljes, no milleks mulle need lingid, aru ma ei näe
nimeta kuidas soovid ja linke ei ava, aga MINU jaoks pole liha rosoljes, no milleks mulle need lingid, aru ma ei näe
Miks sa arvad, et lingid ainult sulle pandi? Mina sain küll targemaks. Keegi küsis must-valget tõestust klassikast.
rosolje minu jaoks ainult heeringaga, mitte mingi lihaga, nii on ja nii jääb
Klassikaline ON lihaga ja heeringaga.
nimeta kuidas soovid ja linke ei ava, aga MINU jaoks pole liha rosoljes, no milleks mulle need lingid, aru ma ei näe
Ja MINA jälle ütlen, et ilma heeringata rosolje kohta võib öelda rosolje heeringata, mitte ei pea ütlema peedi-aedviljasalat, vot.
Ja MINA jälle ütlen, et ilma heeringata rosolje kohta võib öelda rosolje heeringata, mitte ei pea ütlema peedi-aedviljasalat, vot.
Kas sa oled kunagi kohanud elus mõnd inimest, keda sinu arvamus huvitaks? Tõsiselt? Kas ta oli purjus?
Ja MINA jälle ütlen, et ilma heeringata rosolje kohta võib öelda rosolje heeringata
Jah, sina võid seda ju kutsuda ka rosoljeks. Täpsustades, et see on ilma ananassi, lambasaba, heeringa, rosinate ja ahviajuta, sul on see vabadus.
Sa oled siis nagu Bullerby laps, kes lubas tädi Jenny poolt pidust kohe koju tagasi sõita, kui neile seal heeringasalatit oleks antud ????
Ma pakun, et see heeringasalat oli tehtud rootsi heeringast ehk Surströmmingust. Mädakalast.
Sa oled siis nagu Bullerby laps, kes lubas tädi Jenny poolt pidust kohe koju tagasi sõita, kui neile seal heeringasalatit oleks antud ????
Ma pakun, et see heeringasalat oli tehtud rootsi heeringast ehk Surströmmingust. Mädakalast.
Vat ei tea jah, mis neil seal aastal 1928 oli või ei olnud. Aga õnneks nad ei pidanud seda sööma, sest seal oli sada muud toitu 🙂
No see ema on oma tütre poolt ilmselt nii ära mõnitatud toitude osas,et ta ei julge enam “vana head” teha.
Kui sattusid lugema, siis on mu emal punt eakaaslastest sõnrannasid, kes on samamoodi tütarde poolt “ära hirmutatud” ????
Tegelikult ei. Kui ma oma tutvusringkonna silme eest läbi lasen, siis 100% pole rosoljet kellegi pool kohanud. Kui muudest “vanadest headest” rääkida, siis om seegi osa kahanenud. Ehk ainukesena meenuvad keedetud veisekeel tarrendis roheliste hernestega ja kellelgi olid lihapallid mädarõikakastmega. Viimaseid oöi ka “moodsamaks” timmitud, sest sees olid päikesekuivatatud tomatid, kapparid ja vist oli toorjuust ka. Kartulisalatit olen ise teismelise sünnipäevalauale teinud ja ausalt öeldes tuli see palve üllatusena.
Mina ei “hirmuta” kedagi, täiskasvanud ininesed otsustavad ise, mida söövad või laual pakuvad. Kui ma ütlen, et väga paljud inimesed neid “vanu häid” enam peolaual ei serveeri, siis lähtun omadest tähelepanekutest ja teistel pole vaja solvuda või kuri olla. Kordan kolmandat korda, et rosolje on täitsa hea, kui isu ostan või teen üks-kartul-üks-porgand-üks-mar.kurk-üks heeringafilee jne koguse iseendale ja söön. Peolauad on ajas edasi läinud, väga paljud inimesed ka. Mida igapäevaselt kodudes süüakse, seda ma ei tea, jutt kaldus praegu “pittu”.
Momendil olengi oma ema juures ja kohe tuleb lõuna – “vana hea” soolauba, omasuitsutatud ribisink, marineeritud punane sibul ja külm A le Coq. Täiesti vabatahtlikult, kedagi hirmutamata.
Miks sa arvad, et lingid ainult sulle pandi? Mina sain küll targemaks. Keegi küsis must-valget tõestust klassikast.
Selle kirjutise v lingi näitel tuleb siis aru saada, et rosolje on vana eesti toit?
Miks sa arvad, et lingid ainult sulle pandi? Mina sain küll targemaks. Keegi küsis must-valget tõestust klassikast.
Selle kirjutise v lingi näitel tuleb siis aru saada, et rosolje on vana eesti toit?
Pigem mitte. Eestis oli 30ndatel popp (toiduajaloolase jutt), aga pärit see siit ei ole.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Rosolli
Miks sa arvad, et lingid ainult sulle pandi? Mina sain küll targemaks. Keegi küsis must-valget tõestust klassikast.
Selle kirjutise v lingi näitel tuleb siis aru saada, et rosolje on vana eesti toit?
Kuule, meil pole päris omaenda toite olemaski. Kõik on kuskilt üle võetud, mugandatud ja oma toorainele kohasemaks timmitud. Nagu lugesid, siis 1824. aastal seda eesti keeles juba mainiti. Piisavalt ammu eestlaste söögilaual olnud. Soomlastel on samuti rosoljega pikad traditsioonid, venelased peavad meie rosoljet nende kasuka muganduseks (aga neil sinna liha ei käi). Või mis see rohkem eesti toit on, mida 200 aastat ja rohkem söödud? Hapukapsas ja verivorst pole ka eesti toidud.
See on pigem selline koolkondade värk, et kas rosolje sisse panna liha ka või mitte. Kui selles on liha sees, siis see ei ole kuidagi “klassikalisem” või “õigem” rosolje kui see, mille sees liha ei ole.
Tegelikult võib rosoljeks nimetada ka ilma heeringata peedisalatit, kui selle ülejäänud meetod on sama.
Peedisalat on pigem selline, millel ei ole seda hapukoore-majoneesi kastet peal, mis rosoljele omane.
Mõned teevad ka seenerosoljet, kus heeringa/liha asemel on seened.
Või mis see rohkem eesti toit on, mida 200 aastat ja rohkem söödud? Hapukapsas ja verivorst pole ka eesti toidud.
Sa näiteks Tammsaaret pole lugenud, jah? Tead ainult meie “rahvustoite” hapukapsast ja verivorsti?
Naeris, silgu soolvesi, kört, oad, kala, metsaannid sh linnud, väikeulukid. Seda söödi Vargamäe aegadel.
Aga googelda “Liivimaa toitude ajalooline ülevaade” ja loe terviseks.
Peedisalat on pigem selline, millel ei ole seda hapukoore-majoneesi kastet peal, mis rosoljele omane.
Rosoljele on mingi eriline kaste “omane”? Peedisalatis ei või seda kasutada?
Rosoljele on mingi eriline kaste “omane”?
on küll jah, kas nüüd hakkad salatikastme üle vinguma ja irisema?
on küll jah, kas nüüd hakkad salatikastme üle vinguma ja irisema?
Mina ei ole millegi üle virisenud. Äta oleta ega ründa.
Mis eriline kaste see siis on? Mulle tundub, et “eesti tavaline” ehk hapukoor+majonees+maitseained/ürdid? See “on omane” ainult rosoljele?
Ma ise panen kartuli-, makaroni-, riisi- jm salatitesse sama kastet. KA PEEDI-AEDVILJADALATISSE. Coleslow, juustu-küüslaugu ja peedi-küüslaugu salatisse pisut vähendatud hapukoorekogusega, tar-tar kastmesse rohkema majoneesiga, kodujuustule vœi õuna-peedisalatile ainult hapukoore-ürdikaste jne.
Põhimõtteliselt on nn koorestel salatitel kastmekomponendid enam-vähem samad, varieeruvad vaid kogused.
Sa näiteks Tammsaaret pole lugenud, jah? Tead ainult meie “rahvustoite” hapukapsast ja verivorsti? Naeris, silgu soolvesi, kört, oad, kala, metsaannid sh linnud, väikeulukid. Seda söödi Vargamäe aegadel.
No neid sõid ju kõik rahvad, kes mida kätte sai, püüdis, küttis või kasvatas. Vaesemal rahval ühed, rikkamal klassil teised toidud. Talupoegadel sellised, linnarahval teistsugused. Ei olnud ulukites ega naeris midagi ainult eestlastele omast.
Seepeale ma tahaks naerist. Mismoodi see maitseb ja kust saab?
Heeringas on minu lapsepõlve hirm. Rosolje maitses täitsa ok hetkeni, mil see heeringa tükk hamba alla tuli. Nätske ja kalamaitse uhh…
Sa oled siis nagu Bullerby laps, kes lubas tädi Jenny poolt pidust kohe koju tagasi sõita, kui neile seal heeringasalatit oleks antud ????
Olen jah ja see oli minu lemmik raamat. Palju asju, millega samastuda. Üheks selleks oli jube heeringas.