Teema: Rp. Koolikud. Milliseid toite jne vältida

Kõik piimatooted ja puimaprodukte sisaldavad tooted (sh vadakuvalk, lõssipulber jne)

Kümme aastat hiljem ka ikka veel ei teata – ema toit ei mõjuta lapse gaase sel lihtsal põhjusel, et gaasid tekivad seedimisprotsessi käigus. Kõik toit, mis ema sööb, saab EMA seedesüsteemi poolt läbi töödeldud. Lapseni jõuavad vaid erinevad toitained, mis on rinnapiimas. Rinnapiim ei sisalda nt leivatükke (leib on levinud gaaside tekitaja), seega ka leib tegelikult last ei mõjuta. Samuti ei jõua rinnapiima gaasid, need väljuvad ema seedetrakti kaudu ega imendu. Gaase tekitavad lapsel sageli koos rp-ga alla neelatud õhk, rinnapiimas leiduv laktoos jne. Sinna ei saa paraku midagi teha. Küll aga jätab liigne toitudest hoidumine pisikese inimese vajalikest toitainetest ilma.

Kas on koolikud või on gaasid või on mõlemad? Ärme aja neid kahte asja segamini!

Koolikud on põhjustatud imiku ebaküpsest närvisüsteemist, mille tulemusel tekivad seedesüsteemis valulikud kokkutõmbed. Koolikutega koos võivad olla beebil ka gaasid, aga gaasid ise ei ole koolikud!

#imetamisnõustaja

http://www.neljastrimester.ee

#3840298:

Kümme aastat hiljem ka ikka veel ei teata – ema toit ei mõjuta lapse gaase sel lihtsal põhjusel, et gaasid tekivad seedimisprotsessi käigus. Kõik toit, mis ema sööb, saab EMA seedesüsteemi poolt läbi töödeldud. Lapseni jõuavad vaid erinevad toitained, mis on rinnapiimas. Rinnapiim ei sisalda nt leivatükke (leib on levinud gaaside tekitaja), seega ka leib tegelikult last ei mõjuta. Samuti ei jõua rinnapiima gaasid, need väljuvad ema seedetrakti kaudu ega imendu. Gaase tekitavad lapsel sageli koos rp-ga alla neelatud õhk, rinnapiimas leiduv laktoos jne. Sinna ei saa paraku midagi teha. Küll aga jätab liigne toitudest hoidumine pisikese inimese vajalikest toitainetest ilma.

Teoorias ju tore.

Aga miks siis emad ikka märkavad, et lisades toidule näiteks minu puhul herneid, karjub laps pool ööd? Emad ju märkavad neid seoseid. Nt hapendatud piimatooteid võin süüa, kuid kui pärastlüunal tuleb isu süpa müslit piimaga, on beebi öösel kohe rahutu. Jogurtiga võin süüa.

Toitmise aeg tõsta laps mitu korda ronnalt ära ja lase krooksud välja. Mitte ainult söömise lõpus. Kui teed seda lõpus ei tule kõik õhumullid välja ja nii koguneb neid päeva jooksul lapse seedesüsteemi palju ja õhtul/öösel hakkavad valu tegema. Oluline on võimalikult palju õhku( mis ta söömisega sisse ahmib) välja saada.

#3852305:

#3840298:

Kümme aastat hiljem ka ikka veel ei teata – ema toit ei mõjuta lapse gaase sel lihtsal põhjusel, et gaasid tekivad seedimisprotsessi käigus. Kõik toit, mis ema sööb, saab EMA seedesüsteemi poolt läbi töödeldud. Lapseni jõuavad vaid erinevad toitained, mis on rinnapiimas. Rinnapiim ei sisalda nt leivatükke (leib on levinud gaaside tekitaja), seega ka leib tegelikult last ei mõjuta. Samuti ei jõua rinnapiima gaasid, need väljuvad ema seedetrakti kaudu ega imendu. Gaase tekitavad lapsel sageli koos rp-ga alla neelatud õhk, rinnapiimas leiduv laktoos jne. Sinna ei saa paraku midagi teha. Küll aga jätab liigne toitudest hoidumine pisikese inimese vajalikest toitainetest ilma.

Teoorias ju tore.

Aga miks siis emad ikka märkavad, et lisades toidule näiteks minu puhul herneid, karjub laps pool ööd? Emad ju märkavad neid seoseid. Nt hapendatud piimatooteid võin süüa, kuid kui pärastlüunal tuleb isu süpa müslit piimaga, on beebi öösel kohe rahutu. Jogurtiga võin süüa.

Laktoosikuna ptlen, et piim ja jogurt on ühesuguse mitteseedimisega. Ehk vahet pole.

See, et paljudel beebidel on gaasivalud esimesed 3 kuud ja lõppevad siis äkki ära – see toetab pigem teooriat, et gaase tekitab beebi enda ebaküps seedesüsteem. St. rinnapiim on küll kõige kergemini seeditav toit maailmas – aga esimesel 3 elukuul on mõne beebi seedesüsteem niivõrd ebaküps, et ei suuda gaaside ja valudeta ära seedida isegi seda.

Minul oli esimese lapsega täpselt nii. Esimesed 3 kuud oli laps rahutu mõnevõrra päeval, aga eriti rahutu õhtul kella 8 – 12/1 öösel. Seejärel jäi laps täiesti kurnatult magama ning magas u. kella 6 hommikul. Espumisani kasutasime, aga selle mõjust aru ei saanud, kas siis natukenegi aitas või ei aidanud üldse.

Last röökida ei lasknud, vaid püüdsin hoida kogu raskema õhtuse aja kõikumises-õõtsumises. Kõigepealt käisin õhtul pika ringi vankriga jalutamas (oli suvine valge aeg), siis pärast istusin diivanil ja õõtsutasin lakkamatult põlvedel kella 12 või 1 ni. Pidevalt õõtsutades laps vähemalt ei nutnud, kuigi sahmis ja kägises ehk rahulik ta ka ei olnud. Kesköö paiku, kui laps näitas rahunemise märke – (enam ei väänelnud ega kägisenud minu reite pael), imetasin lapse veelkord ja siis peale seda imetamist oli tavaliselt võimalik magama panna.

Kolme kuu täitudes aga – oh imet! –  järsku ei muutunudki laps enam õhtuti nii rahutuks, et olek spidanud pidevalt õõtsutama, oli võimalik juba kella 9 paiku ära imetada ja magama panna, kell 12 ärkas lihtsalt nälja tõttu korraks üles ja tuli veel imetada. Samuti tekkis rohkem öiseid imemiskordi.

Kusjuures, mina oma toitumist EI muutnud – lapse esimesed 3 kuud sõin kõike ja pärast sõin ka kõike. Ehk siis rinnapiima koostis pidi olema üsna sama. Muutus toimus beebis endas.