reedene juhtum ühes Viimsi lasteaias…häid kasvatajaid on tegelikult niii vähe…ise ka näen kõrvalt,kuidas ja mida nad teevad mänguväljakutel…kardan juba oma lapse pärast…ja neid juhtumeid on kyll ja kyll…lihtsalt paljud emad on julge rääkida!
millest on jutt, ei mõista 🙁
Ära palun üldista!
100% nõus Käguga 02/05/2012 21:23.
Ära üldista!
Ise ei ole ei kasvataja ega õpetaja, kuid tean paljusid toredaid ja kohusetundlikke lasteaiakasvatajaid,kelle vahetuses pole kunagi midagi traagilist juhtunud.
1. Hiljuti käisin väikese mängunurgaga pargis. Seal oli ema umbes 3-4-aastase poisi ja vankrilapsega. Ema istus pingil, laps ronis hirmus suure kivi otsa, hüppas ja turnis seal, loopis kive, turnis üle liumäe serva jnejne… Ema ei teinud väljagi.
2. kadrioru mänguväljaku pisikeste platsil turvasin oma aastast, kes ukerdas liumäe treppidel. Järsku prantsatas näoli minu jalge ette minu lapsest veidi suurem, kuid ebakindel kõndija-ukerdis. Tema ema ajas sõbrannaga teisel pool liumäge juttu. Kui ema kohale tormas, sain väga etteheitva pilgu osaliseks. Ei saanudki aru, kas mina oleks pidanud seda võõrast last ka turvama või mismoodi…
Mis me siis nüüd järeldame: sellised need emad ongi!
minu silmis on antud loos peamine ohufaktor kaela seotud sall. oletan, et selle ostis ja pani lapse õuevarustusega kaasa lapsevanem.
üleskutse lasteaiakasvatjatele. lapsi, kelle õeriided on potentsiaalselt ohtlikud, rühma ei lubata. lapsevanem viib lapse koju tagasi ja tuleb siis, kui riietus vastab kõikidele ohutusnõuetele, ei nööre, salle, külge õmmeldud kapuutse jne jne jne.
ei ole lasteaiaga kuidagi seotud, külla aga olen ema 5-le ja kogenud nii mõndki ohtlikku olukorda. lapsed on leidlikud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]põhiline probleem, et kasvatajad korralikult ei jälgi õues lapsi…aint saaks oma juttud ära räägitud. krt mis kasvataja see selline on, kel pole nii palju aju peas, et helistada 112 või EMALE, mis on kõige tähtsam sellel juhul! jätab lapse 1 istuma … jube mis toimub! ja veel valetajad ka! loomulikult, kõige lihtsam ajada kõik nooled väikse lapse peale, kes on abitu ja ei oska veel end kaitsta! häbi teile – kasvatajad!kui ei oska,ei taha oma tööd teha, aja koht vabaks! iga aastaga juhtub selliseid asju aina rohkem ja rohkem. mõelge. [/tsitaat]
Sinu järgi, teemaalgataja, saaks teha järelduse, et kõik emad on harimatud, kirjaoskamatud, labased, väheste teadmistega, silmakirjalikud ja ülimalt rumalad. Kuidas sulle selline üldistus meeldib?
Muidugi on kahetsusväärne, et taoline juhtum aset leidis. Täname õnne, et antud juhul oli tegemist õnneliku õnnetusega.
Mina näen süüd nii lapsevanemal kui õpetajal. Lapsevanemana ei pane ma oma lapsele aeda selga lehvivaid salle, vaid praktilised ning kergelt selga käivad riided, kus puuduvad haagid, nöörid jms atribuutuka. Siiani olen seda teinud ikka sellepärast, et selline oli meie rühma õpetajate palve. Lapsed saavad kiiremini riidesse. Pole kunagi lapse riietust turvalisuse pilgu alt vaadanud. Meie rühma on väike kuni 8 last ning õpetajaid 2-3.
Antud loo õpetajale seisneb minu etteheide selles, et juhtunust lapsevanemat ei teavitatud. Ma eeldan,et kui mu laps on kukkunud või talle on tekitatud suuremaid kehavigastusi (kuidas iganes- õnnetusi ikka juhtub)siis mina olen esimene kes sellest teada saab. See on usalduse küsimus. Õpetja ei ole alati pädev hindamaks trauma suurust ning juhataja vabandus, et õpetajatel ei ole harjumust helistada 112 on pehmelt öelda jabur! Kui tegu oleks minu lapsega võtaksin ma ta aiast ära ning edaspidi suhtleksin nendega vaid läbi esindaja.
Imestan ka seda juhtumit. Seal oli ju ainult 4 last ja 2 õpetajat õnnetuse hetkel. Kuidas täiskasvanud inimene ei oska hinnata olukorda, aga kolleegidega jutustada mõistab ikka. juhatajad võiksid olla ikka tatsa rangemad selliste ebapädevate kasvatajatega. Lehvivaid asju küll ei tohiks olla lastel mänguväljakul. Kui sall on korralikult kaelas ja jope lukk eest kinni, ei lehvi see sall ka. minu lastel on ka sallid praegu lasteaias kaelas. selliste õnnetuste korral tuleks ikka kõigepealt helistada 112 ja siis emale/isale.
Õnnetusi kahjuks juhtub, nii kodus, tänaval kui ka lasteaias. Alati ei saa õnnetust ära hoida, aga tuleb võimalusel vähendada neid põhjusi (seekord lapse pikk sall). Loomulik on, et lapsed mängivad, jooksevad, hüppavad, kukuvad ja komistavad. Võimatu on iga minut neil sabas olla ja käest kinni hoida (eriti 6 aastastel)
Kui õpetaja oleks olnud ka kiigele lähemal, oleks laps ikkagi libisenud ja õnnetus juhtunud. Ja kust üldse nii kindel teadmine, et lapsed olid järelvalveta ja õpetajad jutustasid??? Lapsed ütlesid? Ja kui vahetasid mõne sõna, silmad ju ikkagi jälgivad õues toimuvat. Ega õpetajad kurt-tummad pole, et rääkida ei või. Tänapäeva kiirabi vaevalt et tuleks sellise kutse peale kohale, aga nõu oleks võinud jah küsida.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Milline peab sall olema, et see õnnetusi ei põhjustaks? See on ju tavaline sall, mida saab mitu korda ümber kaela panna. Ilmselt laps pani salli kaela nii nagu pani, ehk et ei peitnud lahtisi otsi jope alla ära ja need jäid vabalt väljapoole. Kui see nii on, siis sedasi kannavad salli vägad paljud lapsed. Panevad nii ise, panevad lapsevanemad ja ka lasteaiakasvatajad. Mina ei paneks rõhku niivõrd palju sallile, kuivõrd tähelepanematutele kasvatajatele. Esimese lahendusena oleks saanud olukorda ära hoida, kui kasvatajad oleks aidanud lapsel salli siduda teisiti ja vajadusel teinud selle kohta märkuse ka lapsevanemale. Neil peaks ju kogemusi olema. Kõige olulisem asi aga, mida artiklist/blogist välja lugesin oli kasvatajate hoolimatus ja tähelepanematus, olukorra tõsiduses mitteveendumine, olukorra salgamine, vassimine ja varjamine, ebapädev käitumine pedagoogi poolt. Tihtilugu on lasteaias näha kasvatajaid, kes räägivad omavahel süvenenult juttu, lapsi tähele ei pane ja olukord õnnetuseks juba ongi soodne. Lasteaed on koht, kus töötajal ehk siis kasvatajal on eriline vastutus, lapsevanemad on usaldanud oma kõige kallima vara nende hoolde. [/tsitaat]
kui see laps oleks kandnud üle pea tõmmatavat kaelust vmt ei oleks kiigelt hüpates või libisedes midagi sellist juhtunud.
laste riietele esitatavd ohutusnõuded võivad ju esmapilgul tunduda ülepigutatud aga just selliste olukordade jaoks need mõeldud ongi.
oma kõige kallima vara eest peaksime ennekõike ise hoolitsema ja alles seejärel hakkama teistele näpuga näitama.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]1. Hiljuti käisin väikese mängunurgaga pargis. Seal oli ema umbes 3-4-aastase poisi ja vankrilapsega. Ema istus pingil, laps ronis hirmus suure kivi otsa, hüppas ja turnis seal, loopis kive, turnis üle liumäe serva jnejne… Ema ei teinud väljagi.
2. kadrioru mänguväljaku pisikeste platsil turvasin oma aastast, kes ukerdas liumäe treppidel. Järsku prantsatas näoli minu jalge ette minu lapsest veidi suurem, kuid ebakindel kõndija-ukerdis. Tema ema ajas sõbrannaga teisel pool liumäge juttu. Kui ema kohale tormas, sain väga etteheitva pilgu osaliseks. Ei saanudki aru, kas mina oleks pidanud seda võõrast last ka turvama või mismoodi…
Mis me siis nüüd järeldame: sellised need emad ongi! [/tsitaat]
VAHE on selles et need emad keda kirjeldasid, ei ole õppinud pedagoogid, ning ei saa palka ja paljud neist ei oma üldse mingit oskust/teadmist oma lapse kasvatamisest, kuid vähemalt ei vastuta ta võõra lapse eest. 😉
Õnnetused juhtuvad paratamatult. AGA. Päris õigustatult süüdistatakse õpetajat laste kutsele viivitusega reageerimises, hilisemas ebaadekvaatses olukorra hindamises ja puudulikus huvis viga saanud lapse vastu. Kaelavigastus ON väga suurt tähelepanu nõudev vigastus, lapse üksi jätmine, kolleegiga jutustamine ja arstile/lapsevanemale mitte helistamine EI OLE vabandatavad, eriti kui töökoormus oli hetkel väike.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
VAHE on selles et need emad keda kirjeldasid, ei ole õppinud pedagoogid, ning ei saa palka ja paljud neist ei oma üldse mingit oskust/teadmist oma lapse kasvatamisest, kuid vähemalt ei vastuta ta võõra lapse eest. ;)[/tsitaat]
Ma püüdsin osutada teemaalgataja nõmadalt lahmivat teemat, mis solvab eriti tublisid ja asjalikke kasvatajaid. Et konkreetses juhtumis siiski ka kasvataja tegi vigu, selle vastu ma ei vaidle, kuid kindlasti pole ma nõus sellega, et KÕIK kasvatajad on sellised ja oleks reageerinud samamoodi.
Usun, et kiirabiks ei nähtud põhjust, kuna see vorp ei tule ju paugu pealt, see tuleb ajaga välja.
Samas see, kuidas laps on salli kaela pannud on juba kasvataja üle vaadata küll. Mitte et lapsevanem peab tooma teistsuguse salli.
Kas teeme need \”torusallid\” lasteaedades nüüd riikikult kohuslikuks v?
Loomulikult on süüdi kasvataja, 100%. Tavalisi salle ära keelata on pehmelt öeldes jabur. Kasvataja peab lapsed riidesse panekul aitama ja veenduma, et kõik on ohutult.
Ma ei hakka rääkima kõigele järgnenust, ei helistatud 112 ega teavitatud ema. See on juba kriminaalne.
Perekoolis käivad vist kõik õpetajad, kasvatajad ja suur osa nende lähedastest-naistest. Kuna nad ei ole huvitatud töökohustuste avalikust aruteludest(mida ütleb kasvataja tööleping?) ega vastutuse võtmisest(parem, kui vanemad oma õigusi ei tea), võideldakegi viimse veretilgani,et töö võimalikult lihtsam oleks ja vastutuse igas asendis enda pealt ära veeretada saaks. Kurb olukord ja kahjutunne nende heade kasvatajate osas, kes töökohustusi hästi täidavad ja kelle maine on samuti määritud.
Mina näen 100% lapsevanema viga õnnetusele eelnenus ja 100% kasvataja viga õnnetusele järgnenus. No ei ole see lapse lasteaeda viimine päris nii, et tõstan üle ukse ja edaspidine pole minu asi ja kui midagi juhtub, löön kohtukutse letti. Lapsevanemad saavad oma laste ohutuse ja turvalisuse tagamiseks nii mõndagi ära teha. Kasvataja/lasteaia käitumisest aga ikkagi aru ei saa.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Loomulikult on süüdi kasvataja, 100%. Tavalisi salle ära keelata on pehmelt öeldes jabur. Kasvataja peab lapsed riidesse panekul aitama ja veenduma, et kõik on ohutult.
Ma ei hakka rääkima kõigele järgnenust, ei helistatud 112 ega teavitatud ema. See on juba kriminaalne.
Perekoolis käivad vist kõik õpetajad, kasvatajad ja suur osa nende lähedastest-naistest. Kuna nad ei ole huvitatud töökohustuste avalikust aruteludest(mida ütleb kasvataja tööleping?) ega vastutuse võtmisest(parem, kui vanemad oma õigusi ei tea), võideldakegi viimse veretilgani,et töö võimalikult lihtsam oleks ja vastutuse igas asendis enda pealt ära veeretada saaks. Kurb olukord ja kahjutunne nende heade kasvatajate osas, kes töökohustusi hästi täidavad ja kelle maine on samuti määritud. [/tsitaat]
kas te kujutate ette, et kasvatajad vaatavad iga õueskäigu puhul (tihti on neid käike 2x päevas) üle kogu rühma (mis see max laste arv oligi?) sallid, kapuutsid, kingapaelad, mütsipaelad, püksitraksid ja veel mõned asjad? ja et kaelust salli asemel paluda/soovitada on jabur ja alatu….?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina näen 100% lapsevanema viga õnnetusele eelnenus ja 100% kasvataja viga õnnetusele järgnenus. No ei ole see lapse lasteaeda viimine päris nii, et tõstan üle ukse ja edaspidine pole minu asi ja kui midagi juhtub, löön kohtukutse letti. Lapsevanemad saavad oma laste ohutuse ja turvalisuse tagamiseks nii mõndagi ära teha. Kasvataja/lasteaia käitumisest aga ikkagi aru ei saa. [/tsitaat]
milles näed lapsevanema viga? Et pani lapsele kaela tavalise salli? Pole veel kuulnud, et tavalised sallid keelatud oleks! Kuidas sai vanem tööl olles tagada, et laps ohutult riides on? Iga asi võib olla potensiaalselt ohtlik. Küll aga vastatab lasteaed ja konkreetne kasvataja lapse elu eest kogu selle aja, kui laps lasteaias on! See on tema töö, ta on õppinud olukordi ette nägema ja andnud allkirja, et võtab vastutuse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kas te kujutate ette, et kasvatajad vaatavad iga õueskäigu puhul (tihti on neid käike 2x päevas) üle kogu rühma (mis see max laste arv oligi?) sallid, kapuutsid, kingapaelad, mütsipaelad, püksitraksid ja veel mõned asjad? ja et kaelust salli asemel paluda/soovitada on jabur ja alatu….?[/tsitaat]
jah, loomulikult. See on elementaarne! Mis puutub siia kaelusmütsi soovitamine?
Lisaks enne õueminekut veendumisele tuleks kasvatajal lapsi PIDEVALT jälgida ja lahtiläinud kingapaelad, viltuvajunud mütsid, lahtitulnud nööbid jne, jne korda sättida. Kas on veel mingeid teisi variante??? samal ajal lobiseda??
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
jah, loomulikult. See on elementaarne! Mis puutub siia kaelusmütsi soovitamine?
Lisaks enne õueminekut veendumisele tuleks kasvatajal lapsi PIDEVALT jälgida ja lahtiläinud kingapaelad, viltuvajunud mütsid, lahtitulnud nööbid jne, jne korda sättida. Kas on veel mingeid teisi variante??? samal ajal lobiseda??[/tsitaat]
teisi variante? palun. et vanemad teevad koostööd, mitte ei sõima ja ei võta kohe hooga negatiivset hoiakut. teiseks- et vanemad õpetavad (juba suurematele lastele) kuis endaga ise hakkama saada riietumisel. kolmandaks- vanemad püüavad mõista lasteaia personali soovitusi riietuse osas, mitte ei protesti põhimõtte pärast.
enamusel lastet on niikuinii kaelusmütsid-sallid, lukud, krõpsud mis teevad riietumise lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Ehk siis kasvatajad ei pea mitte niivõrd aitama, kui veenduma, et kõik on turvaliselt ja õieti. Mitte ainult õnnetusi ei pea kartma, vaid ka külmetumist näiteks. See, et laps ise hakkama saab(mis on kiiduväärt), ei tähenda, et kasvataja ei pea kontrollima! Sama kaelusmütsiga- see, et enamusel see on, ei tähenda, et tavaline sall keelatud oleks või kaelust soovitada ei võiks. Lihtsalt kasvatajal on vaja sellele tähelepanu pöörata.
Ei õigusta antud situatsioonis kasvatajat aga nii üldisemalt võttes siis ausalt öelda ma imestan, et endiselt veel jagub inimesi kes tahavad lasteaiakasvatajad ja õpetajad olla ja noori kes valivad need elukutsed. Lastegrupid suured, nõudmised ametile kõrged, palk pole ka teab mis stiimul, igaüks võib sulle ninna kinni karata, ja tänapäeval ei tee seda enam mitte ainult lapsevanemad vaid ka õpilased.
Ma ise olen kahe toimeka poisi ema, üks 4 ja teine 1,3 aastat. Ja mul endal nendega õues olles nii mõnigi kord kael kahekorra ja silmad krõllis, rääkimata siis kui peaks tervet rühma jälgima. Heakene küll võib ju rääkida nad on erinevalt tavainimesest saanud pedagoogilise ettevalmistuse ja suudavad(peaks suutma) kampa lapsi ohjata aga ikkagi tundub mulle nagu peaks neil inimestel olema ülivõimed.
Midagi on mäda ikkagi juba süsteemis ja siis alles inimestes.
Nooh, palju Eesti kasvatajaid siis see teemaalgataja elus on näinud? Kõik Eesti lasteaiad läbi käinud? Ja mis puudub emadesse, siis teatavasti on Eestis võrreldes teiste riikidega oluliselt rohkem väikelastega juhtunud välditavaid õnnetusi (no valikud algavaid ka juba sallist). Nii et ka see ON probleemiks, ei ole see vaid nende emade asi, et nad oma lapsi ei jälgi ja nende ohutust ei taga. Aga see on teine teema.
PS! Pole õpetaja ega kasvataja, üks laps käib toredas lasteaias, kus on vahvad kasvatajad. Ise ei hakka eluski sellist hirmsat tööd tegema.
—————————-
Pagan, ma pole ka selle teema algataja, kogemata jäi kustutamata!
Ei õigusta antud situatsioonis kasvatajat aga nii üldisemalt võttes siis ausalt öelda ma imestan, et endiselt veel jagub inimesi kes tahavad lasteaiakasvatajad ja õpetajad olla ja noori kes valivad need elukutsed. Lastegrupid suured, nõudmised ametile kõrged, palk pole ka teab mis stiimul, igaüks võib sulle ninna kinni karata, ja tänapäeval ei tee seda enam mitte ainult lapsevanemad vaid ka õpilased.
Ma ise olen kahe toimeka poisi ema, üks 4 ja teine 1,3 aastat. Ja mul endal nendega õues olles nii mõnigi kord kael kahekorra ja silmad krõllis, rääkimata siis kui peaks tervet rühma jälgima. Heakene küll võib ju rääkida nad on erinevalt tavainimesest saanud pedagoogilise ettevalmistuse ja suudavad(peaks suutma) kampa lapsi ohjata aga ikkagi tundub mulle nagu peaks neil inimestel olema ülivõimed.
Midagi on mäda ikkagi juba süsteemis ja siis alles inimestes.
Mis ajast ei tohi lastel enam salli olla? Ja kuidas see kaelusall siis ohutum on? Kui laps sellega kuskile kõripidi rippuma või kinni jääb, on tulemus sama! Ma ei saa hästi aru.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
teisi variante? palun. et vanemad teevad koostööd, mitte ei sõima ja ei võta kohe hooga negatiivset hoiakut. teiseks- et vanemad õpetavad (juba suurematele lastele) kuis endaga ise hakkama saada riietumisel. kolmandaks- vanemad püüavad mõista lasteaia personali soovitusi riietuse osas, mitte ei protesti põhimõtte pärast. [/tsitaat]
Arvan, et ema ei läinud endast välja lihtsalt seetõttu, et on mõni draamakuninganna. Enamasti ongi inimesed mõistvad. Enamasti neelatakse alla juhtunu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
