Eile oli kanal2 uudistesaates lõik üritusest, kus esitleti sidumismänge.
Kas keegi oskab aru saada, mis selle tegevuse juures erutavat on? Olgu, natukene mõistan, et mõnele ehk meeldib tunda, kuidas sõltub kellestki teisest. Või on erutav tunne, kui saab olla alandlik. Aga siiski, seda esitleti nagu suurt kunsti. See sõlmimine ja ümber kere keerutamine võttis kaua aega ja tundus pigem tüütu. Mis hea tunde see annab, kui sul on mingid nöörid keha ümber keritud?
Vaata sarja 1000 või mis iganes halli varjundit, seal on kõik seksi kuuluvad mänguasjad k.a sidumine kuulsaks tehtud, aga kmuidu vist tõid selle au sisse jaapanlaste sõjardid, seal oli sõja vangide sidumine võimalikult liikumatuks au sees.
Kui sind see ei eruta, siis ei eruta. Sõltuvus ja abitus on näiteks see, mis erutab. Ja loomulikult ka see ilu. Aga kõiki ei pea see erutama, kui sind ei eruta, siis ei eruta lihtsalt.
Ma ise üsna aktiivselt BDSM-iga tegelen, aga selline sidumiskunst ei eruta ka mind. Lihtsalt mõistan ehk sest maailmast kaugemal olijatest pisut paremini, miks see erutab.
Kui sind see ei eruta, siis ei eruta. Sõltuvus ja abitus on näiteks see, mis erutab. Ja loomulikult ka see ilu. Aga kõiki ei pea see erutama, kui sind ei eruta, siis ei eruta lihtsalt.
Ma ise üsna aktiivselt BDSM-iga tegelen, aga selline sidumiskunst ei eruta ka mind. Lihtsalt mõistan ehk sest maailmast kaugemal olijatest pisut paremini, miks see erutab.
Mind ka ei eruta selline sidumine kohe mitte grammigi.
Üks naisterahvas rääkis särasilmil seal saates, kuidas ta teeb ikka oma mehele head… Kummaline küll, et mõni tahab kohe kõval häälel kogu maailmale omaeelistusi kuulutada. Ja räägib veel ka oma mehe eest. Ma oleks mehe asemel lausa vihane, ausalt öelda. Kas on ikka vaja kõikidel, kes sind tunnevad, teada, mis sulle voodis meeldib?
Vaata sarja 1000 või mis iganes halli varjundit, seal on kõik seksi kuuluvad mänguasjad k.a sidumine kuulsaks tehtud, aga kmuidu vist tõid selle au sisse jaapanlaste sõjardid, seal oli sõja vangide sidumine võimalikult liikumatuks au sees.
Aga äkki polegi vaja põhjuseid nii kaugelt teisest maakera otsast otsida? Meie oma kultuuris on aastasadu olnud kombeks mähkida beebid võimalikult liikumatuks. Isegi praegu praktiseeritakse seda ja osa räägib, et selline kõvaks pulgaks sidumine pidi beebile tunduma mõnus ja rahustav. Mingid seosed varase lapsepõlvega?
Aga äkki polegi vaja põhjuseid nii kaugelt teisest maakera otsast otsida? Meie oma kultuuris on aastasadu olnud kombeks mähkida beebid võimalikult liikumatuks. Isegi praegu praktiseeritakse seda ja osa räägib, et selline kõvaks pulgaks sidumine pidi beebile tunduma mõnus ja rahustav. Mingid seosed varase lapsepõlvega?
Siin puudub ju igasugune seos. Beebi tunneb end nii turvalisena sellepärast, et kõhus oli ta pikka aega liikumatuna ja üliväikeses ruumis. See mähkimine rahustab teda vaid väga lühikest aega peale sündi. Ka ei vehi ta siis ise kätega ega ehmata ennast. Küll aga ei soovitata seda teha enam veidigi suurema beebiga, kes peab liikuma. Siin puudub igasugune seos seksuaalse naudinguga.
Tõmban paralleeli tätoveeringute ja tätoveerimisega. On inimesi, kes naudivad tätoveeritud saamist. Ma ei usu, et päris erutab, aga valu nauditakse, kuid kindlasti on inimsi, kes sellisest valust erutuvad. Samas ajavad tätoveeringud teatud inimstele iha peale, kas asi on mustas värvis vms, aga väidetavalt nii on. Sama on ju Shibariga. Mõnele meeldib selline kunst ja lisaks põhjustab see ka valu väidetavalt. Tavalise BDSMiga pole seal aga suurt seost. Üks on rohkem selline kunstiteema.
,,Shibari – takes more time to bind someone and is more visual… it is also a more of a journey of tying and binding.
Western style bondage is more about getting them tied so that other stuff can be done. There is generally less emphasis on making complex and visually appealing knots.
Both will bind and restrict as well as constrict… the preference is personal.”
Vaata sarja 1000 või mis iganes halli varjundit, seal on kõik seksi kuuluvad mänguasjad k.a sidumine kuulsaks tehtud, aga kmuidu vist tõid selle au sisse jaapanlaste sõjardid, seal oli sõja vangide sidumine võimalikult liikumatuks au sees.
Aga äkki polegi vaja põhjuseid nii kaugelt teisest maakera otsast otsida? Meie oma kultuuris on aastasadu olnud kombeks mähkida beebid võimalikult liikumatuks. Isegi praegu praktiseeritakse seda ja osa räägib, et selline kõvaks pulgaks sidumine pidi beebile tunduma mõnus ja rahustav. Mingid seosed varase lapsepõlvega?
See on ikka päris loll võrdlus (eriti “aastasadu” ). Beebisid on mähitud kõikides kultuurides. See pole eestlastele ainuomane.
Üks naisterahvas rääkis särasilmil seal saates, kuidas ta teeb ikka oma mehele head… Kummaline küll, et mõni tahab kohe kõval häälel kogu maailmale omaeelistusi kuulutada. Ja räägib veel ka oma mehe eest. Ma oleks mehe asemel lausa vihane, ausalt öelda. Kas on ikka vaja kõikidel, kes sind tunnevad, teada, mis sulle voodis meeldib?
Peast lihtsad inimesed räägivad sellistest asjadest avalikult.
Kui see ei tundu sulle meeldiv, siis seda ei saa/pole vaja sulle seletada.
Pole vaja promoda seni vähelevinud perverssusi. Paari aasta pärast on promotava kõrvalekalde perverte juba suurusjärk rohkem. Lööd kõigi pervertide numbrid kokku ja selgub, et 1/3 elanikkonnast on mingil moel haiged inimesed.
Pole vaja promoda seni vähelevinud perverssusi. Paari aasta pärast on promotava kõrvalekalde perverte juba suurusjärk rohkem. Lööd kõigi pervertide numbrid kokku ja selgub, et 1/3 elanikkonnast on mingil moel haiged inimesed.
Naiivne oled. Kui sa mingeid seksuaalseid eripärasid haiguseks nimetad, siis on neid sinu jaoks haigeid inimesi palju rohkem. Tegelikult ei tee muidugi inimest haigeks see, kui talle meeldib seotud saada, piitsa saada jne. Aga selliseid inimesi, keda mingi erilisem asi erutab, on tegelikult enamus. Enamasti küll ainult fantaasia tasemel, aga paljud tegelevad ka reaalselt.
Pole vaja promoda seni vähelevinud perverssusi. Paari aasta pärast on promotava kõrvalekalde perverte juba suurusjärk rohkem. Lööd kõigi pervertide numbrid kokku ja selgub, et 1/3 elanikkonnast on mingil moel haiged inimesed.
Sa kujuta ette, vaata tänaval paarikesi ja mõtle, mida nad kodus teevad. Mine lasteaeda lapselapsele järgi ja mõtle, mida vanemad voodis teevad… mind see isiklikult ei huvita ja promo midagi ei muuda. Promo muudab paari elus, kõrvaliste elus muutub see, et äkki on inimesed heas tujus ja seega teenindavad ja suhtuvad inimestesse paremini. Inimese käitumine hakkab ju kodust pihta.
