Teema: Siin sain sõimata..aga praktikas toimib!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mingi aeg tagasi postitasin oma mure, et laps paari nädalane, aga mul ei jätku arvatavasti piima, sest tundub, et laps ei saa kõhtu täis. Infoks veel, et toidan teda rinnaga ning seda iga 2,5-3h tagant, kui laps soovib, siis ka tihemini. Ühesõnaga, panen teda rinnale niipalju kui võimalik, sh kummalgi rinnal vähemalt 15 min eesmärgiga, et piima vastavalt nõudlusele juurde tekiks. Samuti püüan korralikult süüa ja joon vett vähemalt 1,5 l…tean, et peaks rohkem, aga ei lähe kuidagi alla:S Samas näen, et laps jääb rahutuks, ja ei ole tegemist lihtsalt jonni või gaasivaludega..vaid näha, et laps eisaa kõhtu täis.Palusin siit siis abi ja nõu, et äkki anda juurde rpa-d ja kui anda, siis millist.
Vastuseid oli erinevaid, palju aga rõhutati, et ma ei tea midagi, igal värskel emal on piima, kui ta last piisavalt rinnale paneb jne.
Eile õhtul 22 ajal hakkasime siis magama sättima. Andsin lapsele rinda, 3-4 min on rahulik, kuni piima vool on hea, seejärel läheb sihmerdamiseks ja virisemiseks, laps muutub närviliseks ja hakkab paaniliselt nö \”nokkima\”.Kuna mees arvas ammu, et ju jääb pisikesel kõht tühijaks ja oli koju igaks juhuks pakki Nan-rpa-d toonud, siis otsustasime õhtul peale pikka tralli, et proovime 30 ml.Laps sõi selle ahnelt ära ja \”nokkimine\” jätkus. Tegin siis segu juurde 60 ml, ehk kokku sai pisike 90 ml. Söödi kõik ahnelt ära, seejärel vajuski silmake kinni ja laps magas..kuigi igal õhtul sellel ajal käib korralik trall. Nüüd olen suht veendunud, et pole vast suur patt, kui laps päeval rinda saab ja enne magama minekut rpa-d 90 ml. Kas kellelgi veel nii olnud ja mis arvate sellest? Mulle küll tundub nii õige.
[/tsitaat]

Aga RPAd ongi väga raskesti seeditavad a seega uinutavad. See selleks.
Kui Tallinna inimene oled siis mine ITK imetamisnõustaja juurde. Kaalutakse su last enne ja peale söötmist ja saad nõu kuidas edasi tegutseda. Täiesti võimalik, et ehk sul piima ei jagu aga ma ei tea kah. SOovitan sul sinna minna ja nõu küsida.
Aga seda, et RPA magama paneb, on juba ammu teada.

tundub küll. hoia aga rinnal, las ta ikka pingutab ja imeb endale rohkem piima välja. ja ise JOO!

Muide, need nokkimised ongi piimatekitamised. Laps tellib piima juurde ja selletõttu otsibki pidevalt uuesti rinda. + veel see, et umbes 1-kuusena algabki maailmavalu ja kõhtu tagasi igatsus, ehk siis igasugused õhtused nutud.

Kallis teemaalgataja! Sinu olukord on mulle väga tuttav. Ka mulle tundus, et laps ei saanud kõhtu täis ja just õhtuti andsin lisa. Minul ei saanud piima aga piisavalt tekkidagi, sest haiglast peale surutud reziim välistas selle. Haigla imetamisnõustajate juures käisime 2 nädalat. Kästi last hoida rinnal 15+15min ja pumbata peale söötmist. Ostsin pumba, aga kätte ei saanud sellega midagi – ainult valus oli. Samas näppudega tehes pritsis piima. Mitte mingit kasu ma haigla kabinetist ei saanud. Lõpuks pöördusin SIETi nõustaja poole ja saime abi. Lisatoidu lõpetasime päeva pealt. Laps võttis korraks 30g alla, aga siis hakkas kiiresti kosuma. Asja saime korda 3 päevaga. Sieti nõustajad tulevad tasuta koju ja on väga personaalse lähenemisega võrreldes haiglatega kus käib rohkem nö liinitöö. Soovin sulle jõudu ja küll kõik saab korda.
Seda nokkimist oli meil terve teine elukuu igal õhtul. Magama jäämine võttis seetõttu umbes 3 tundi. Lõpuks imetasin teda nii, et olin püsti ja käisin laps süles ringi ja kiigutasin. Siis tal ei läinud kogu tähelepanu söömisele ja ei olnud tissi peale kuri. Nüüd on laps 3,5 kuud vana ja sööb ka õhtuti probleemideta.

Ära kaota usku, küll saate ka asja korda!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõigil on erinevad kogemused, aga 3-e nädalase imetamine – see on ju päris algus:) Pidasin silmas seda, et siis on laps nö enamus ajast rinna peal ja peabki olema – ikka selleks, et piima tekkeks rinda stimuleerida. Aga kõik see on siin eespool juba kirjas:) Lühidalt öeldes, see on tõesti alles algus ning rind alles \”õpib\” piima tootma. Minul oli laps esimesed poolteist kuud peaaegu koguaeg rinnal. Mõtlesin õudusega, et kas nii jääbki, aga ei – praegu sööb laps kõhu ruttu täis ja olen unustanud esimeste kuude pikad söögiajast söögiajani imetamised. Ainuke, mis turvaliselt tõendab, kas laps saab süüa ongi kaaluiibe jälgimine. Aga see oli siin ka juba kirjas:) NB Imetamisnõustaja ja haigla ä/e nõuandeid järgides oleks mu laps juba ammu rpa-l. Nende nõuanne oli, et iga 3 h tagant ja üks rind 15 min. Lapsed on erinevad ja ka emad on erineva füsioloogiaga, seega ei saa selliseid mudeleid üks ühele jälgida. Tervet mõistust ja eneseusaldamist kõigile![/tsitaat]Jah meil oli ka täpselt sama moodi. 1,5 kuud vedelesin titaga voodis ja muudkui imetasin. Õhtuti pidi temaga maadlema sest ei viitsinud imeda, aga lisa ka ei andnud. Noh, proovisin anda aga pudelist ei osanud ta üldse imeda. Surusin hambad risti ja elasime üle selle aja. Minu soovitus on – imeta nii palju kui laps tahab. Kui ta nutab, siis välista et tal pole valus, mähe täis vms ja kui ei ole siis anna tissi. Imeta külili, siis saad ise imetamise ajal puhata. Varu endale kõrvale lugemist, telefon või vaata telekat. Lase mehel sööki-jooki ette tarida. Puhka oma lapsega, see tiheda imetamise aeg läheb varsti mööda. Mina muudkui lugesin ja mängisin telefoniga mänge, laps kosus rinnapiimal ilusasti esimesed 6 kuud. Seda et piima tuli sain selle järgi aru et lapse suu oli piimane, mähe oli pissine ja tite riided jäid kogu aeg väikseks 🙂 Nüüd on nii et laps sööb nii ruttu et ma ei saa lehekülge lõpunigi lugeda, enne lugesin pool raamatut külili ära.

tahtsin küsida, et kas sa rpa asemel ei tahaks õhtul omal rinnast ise pumbata ja siis kasvõi pudelist anda. palju kasulikum, kui rpa ju 🙂