Minu sõpradel on suur koer toas. Oi taevas, kui tüütu on see külaskäimine nende juures. Suur ülekaaluline loom kogu aeg laua juures, paneb oma ilast pead sulle sülle, otsib laualt toitu, mida omanikud ka lahkelt talle sealt jagavad. Tõeliselt ebameeldiv
Teema: Sõbrad ja nende koduloomad
11.01.2016 09:37
To report this post you need to login first.
11.01.2016 11:36
Paljud lapsed ei karda ka aga ilmselgelt kui nad ei elaks turvatud inimühiskonnas, sureksid sellised hulljulged välja. Kuna me oleme juba tükk aega elanud turvalises keskkonnas, siis on nii ja naasuguseid inimesi (hulljulged ei sure enam välja)
Sõber, kui teisest liigist elusolendite kartmine oleks mingi absoluutne evolutsiooniline hüve, siis ei eksisteeriks tänapäeval mitte ühtegi lemmiklooma ja ka sina ei oleks koerapidaja.
Koer nimelt kodustati inimese evolutsiooni käigus sadu tuhandeid aastaid tagasi ning sellega said hakkama just nimelt need mittekartjad. Järelikult on ka mittekartmisel teatav evolutsiooniline eelis.
Tõde on hoopis seal, et inimene kui sotsiaalne loom saab endale lubada sootsiumi mitmekesist koosseisu ja nii ongi igas inimgrupis alati nii alalhoidlikke kui seiklushimulisi. Kusjuures on olnud aegade algusest peale. Õigupoolest isegi näib, et selline mitmekesine koostis iseenesest oli inimliigi ellujäämiseks ja edasikestmiseks hädavajalik – alati oli nii neid, kes läksid, katsetasid ja mõnikord said surma, kui ka neid, kes jäid paigale ja kasvatasid üles järgmise põlvkonna. Ilma selle omaduseta elaksime tänaseni ainult Aafrikas.
Sinu “hulljulged ei sure enam välja” viitaks justkui tõsiasjale, et varasematel aegadel on nad järjekindlalt välja surnud, aga paraku on väljasuremise mõiste tähendus siiski see, et ka hulljulguse geen ei pärandu edasi. Mis loogiliselt peaks tähendama, et välja surrakse üks kord ning lõplikult.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.01 11:36; 11.01 11:54;
To report this post you need to login first.
11.01.2016 11:51
Sinu “hulljulged ei sure enam välja” viitaks justkui tõsiasjale, et varasematel aegadel on nad järjekindlalt välja surnud, aga paraku on väljasuremise mõiste tähendus siiski see, et ka hulljulguse geen ei pärandu edasi. Mis loogiliselt peaks tähendama, et välja surrakse üks kord ning lõplikult.
Tänu muutunud keskkonnale ei kao üks või teine geenikombinatsioon pauguga vaid lihtsalt muutub alalhoidlikumate ja hulljulgemate isendite proportsionaalne esinemissagedus. Hulljulguse genotüüp elab edasi seetõttu, et väikesel protsendil hulljulgetel põhjustab seesama hulljulgus hüppelist edukuse kasvu.
Laste kontekstis aga ei muuda see midagi, võta lihtsalt teadmiseks, et mõnel lapsel pole õpetamise ja koerahirmu vahel mingit seost, nagu ei ole ka irratsionaalse ämblikuhirmu ja lapsevanemate õpetamise vahel mingit seost. Õpeta või ära õpeta, see hirm kas jääb või möödub ikka omatahtsi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.01 10:42; 11.01 09:05; 11.01 11:51;
To report this post you need to login first.
11.01.2016 11:54
Laste kontekstis aga ei muuda see midagi, võta lihtsalt teadmiseks, et
Haugud vale puu all, muide. Võta ise teadmiseks.
Mina tean juba ammu ja märksa laiemas kontekstis kui koerapidamine, et lapsed on erinevad, nagu ka suured inimesedki. Ja et õpetamine mõnikord mõjub aga mõnikord ei mõju, mingeid absoluute selles asjas ei ole.
Ka sellel on evolutsiooniline põhjus.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.01 11:36; 11.01 11:54;
To report this post you need to login first.
14.01.2016 22:21
“Koerad aga ähivad näkku kui istun”
😀 😀 see pani kohe laginal naerma 🙂
To report this post you need to login first.
15.01.2016 16:54
Suur ülekaaluline loom kogu aeg laua juures, paneb oma ilast pead sulle sülle
Kõrvalmärkus: sa küsi perenaiselt üks froteerätik omale põlvedele, usun et ta ei solvu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 06.01 16:36; 08.01 16:43; 10.01 21:22; 15.01 16:54;
To report this post you need to login first.
15.01.2016 18:13
Minu sõpradel on suur koer toas. Oi taevas, kui tüütu on see külaskäimine nende juures. Suur ülekaaluline loom kogu aeg laua juures, paneb oma ilast pead sulle sülle, otsib laualt toitu, mida omanikud ka lahkelt talle sealt jagavad. Tõeliselt ebameeldiv
Mina teist korda sellist peret ei külastaks, jälkuse tipp!
To report this post you need to login first.
15.01.2016 22:44
Teine liik külalisi on need, kes on oma lapsi paaniliselt kõigist loomadest eemale hoidnud, selle asemel et sõbraliku loomaga käitumist ja mõistlikku ettevaatlikust õpetada. Tulemuseks on see, et laps satub hüsteeriasse kui koer ühe sammukese tema suunas teeb. Kiljudes eest ära jooksev laps aga tundub koerale piisavalt põnevana,et teda just taga ajama hakata. Kui me siis kõvasti vaeva nägime ja lapsed ära veensime, et koerad pole ohtlikud, läks asi teise äärmusesse – lapsed hakkasid hoopis koeri kiusama ja neid ise suure kisa saatel taga ajama. Siis oleme jälle pahad kui keelama hakkame.
(Samas oleme loomulikult alati ka oma koerad eraldi tuppa kinni pannud kui on näha,et külalised nende lähedust ei talu.)
Vaata, kui endal koera ei ole, siis väikelapsega see käitumise õpetamine ongi üsna keeruline. Kui koer pole väikeste lastega harjunud, siis ei tea tema reaktsiooni iial ette- äkilisi liigutusi tegev ja vbl kilkav laps võib looma segadusse ajada või ehmatada. Teine äärmus on see, kui peres on mitu last ja koer ja siis tulevad külalised, väike laps, kes pere lastega mängida tahab ja koer seda müramist-tagaajamist jms võtab rünnakuna “oma inimeste” vastu.
To report this post you need to login first.
22.01.2016 21:49
Mulle meeldib kasse eemalt vaadata, nad on nii ilusad, iseseisvad ja graatsilised. Aga ma loobusin külaskäikudest tuttavasse perre, kuna ei suutnud seal enam pakutud kohvi juua – kassid käisid söögilaua peal ja lakkusid koorekannu serva.
To report this post you need to login first.
26.01.2016 16:58
Kõige lihtsam, kes ei talu koeri, siis ärge minge sinna, kus koerad. Need, kes ei kannata lapsi, ärgu mingu sinna, kus lapsed. Mulle meeldivad mõlemad ja käin ka seal, kus mõlemad, kui mõni ei taha minu poole tulla, sest mul lapsed ja labrador, siis mul suva, päriselt:D
To report this post you need to login first.
26.01.2016 17:24
Mu parim sõbranna võttis kassi, sest lapsed nii tahtsid. Minul on aga räige kassiallergia. Jah, muidugi saan ma külla minnes rohu sisse võtta, aga paratamatult jäävad need karvad ka mu riiete külge, nii et ma tassin need endale koju. Ja mulle ei meeldi, et ma pean enne küllaminekut mõtlema ja valima sellised riided, mis saab kohe koju tulles pesumasinasse pista. Või et ma ei saa spontaanselt sõbranna poole sisse astuda, kui me linnas oleme, sest ma ei ole rohtu manustanud. Ühesõnaga suhtlus pole enam see mis varem.
To report this post you need to login first.
26.01.2016 18:25
Meil on 2 kassi ja 2 suurt koera. Kõik loomad on toas ja õues. Kellegi külla tulles kassid lähevad eest hoopis ära, magavad hoopis kuskil varjatud kohas.
Koerahaisu ja karvu on muidugi elamises. Nooremal koeral on karv peale oppi pidevalt lahti. Kuid karvad elamises siiski ei lenda. Kipub suvel, grillimiste ajal olema ka asjapulk juures oma visatavate mänguasjadega. Käib ja pakub neid kõigile, et ehk keegi on ometi nõus talle neid loopima. Ise saab ka pidevalt temaga mängitud, kuid ta on mul selle koha pealt väsimatu. Ehk siis–mina väsin ennem, kui tema. Külalised on ette hoiatatud, et kui ei taha poolt õhtut koerale mänguasja loopida, tuleb lihtsalt ignoreerida. Ja aitab. Kui koer ikka näeb, et keegi ei taha mängida, siis läheb kuskile põõsa alla pikali.
Vana koer vaatab-nuusutab külalised üle, ning heidab kuskile lähedusse pikali. Peale paari erandi. Kui mu parim sõbranna paar korda aastas mul külas käib, on vanal koeral juttu ja siiberdamist palju.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
