[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Pole küll see kägu, aga samas olukorras. Ja mina poleks mingil juhul sohilaps olla saanud, sest minu ema poleks iial abielumeestega rigi aelenud.[/tsitaat]
Aga sinu isa aeles küll ringi. Sina oleks võinud olla vabalt just see laps, kelle su isa ringi aeledes sai.
aga kas isa naine ka sellest plaanist teab? Äkki talle ei meeldi see kehastunud truudusetuse eksponeerimine seal juubelil. Või on see naine lihtsalt tasaseks tambitud?
Ma ise ei kujutaks küll kuidagi selle naise nahas olles ette sellist tunnetel trampimist. Ajage oma isa-tütre asju kuidagi delikaatsemalt, see pole mingi näidissuhe teil.
Ütlen ausalt – isa petmisest sündinud laps ja tema nö pärisperekond tõesti ei mahu ühe laua taha.
Mina ei läheks sinna peole, ammugi ei peaks mingit kõnet.
Selle mehe abikaasana ilmselt lahkuksin ürituselt, kui minu reetmine mulle näkku vaatab ja ennast meelde tuletab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ütlen ausalt – isa petmisest sündinud laps ja tema nö pärisperekond tõesti ei mahu ühe laua taha.
Mina ei läheks sinna peole, ammugi ei peaks mingit kõnet.
Selle mehe abikaasana ilmselt lahkuksin ürituselt, kui minu reetmine mulle näkku vaatab ja ennast meelde tuletab.
[/tsitaat]
Proovi nüüd mõelda täiskasvanud inimese kombel, milles on see LAPS süüdi, et ta olemas on. See oli lapse ema otsus ta siia ilma tuua. Ja see, et selliste laste olemasolu üldse võimalikusk saab, selleks on vaja nii meest kui ka naist. Seega võib olla pahane nii isa peale, kes tegi kõrvalhüppe, kui ka naise peale, kes oli koos abielumehega aga mitte kuidagi ei saa olla vihane LAPSE peale kes sellisest suhtest on sündinud.
Ilmselt mõtleb teemaalgataja isa, et kõik lapsed on tema jaoks võrdsed ja seda ei saa talle pahaks panna. Paraku ei oska ta panna end oma naise olukorda ja samuti mitte ka teemaalgataja ehk oma tütre olukorda. Ilmselt siis mingil põhjusel naine nõustub sellega, seda ei oska öelda kas austab mehe otsust- siiski on tegu mehe juubeliga või on ta mingil moel sundseisus.
Muide teemaalgataja, endal sa küll mingeid süümepiinu tundma ei pea, sina ei ole soovinud endale seda väljaspool abielu sündinud lapse staatust.
ühesõnaga see isa oli südametu+isekas ja on selleks ka jäänud.
mina mina mina
mina tahtsin keppida
mina tahan kõnet
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga mida see laps tundma peab? Väga vabalt oleks võinud hoopis sina see sohilaps olla. Kui keegi su hukkamõistu väärib, siis ikka isa.
[/tsitaat]
Kui ma oleksingi see sohilaps, siis ei läheks ealeski sinna peole. Häbeneks endal silmast peast, et mu emal puudub enese vastu austus ja väärikus. Minu jaoks on sellised naised viimased…. Ükski endast lugupidav naine ei lase abielumehel ennast ära rääkida.
Ise ei võtaks ühtegi meest isegi jutule, kui tal on naine (abielus või mitte) ka siis, kui mööda sääri voolaks.
Kollane Kass jälle möllab.
Mina teeks nii! Kui Sul on usalduslik suhe isaga, siis kutsuks isa külla ja annaks selle teema siin perekoolis lugeda(või annaks enda postituse paberi pealt lugeda). Siis isa näeb, millist valu Sa endas kannad. Seejärel paluks isal endal välja selgitada poolõdede ja ka oma naise käest, kas nad aksepteerivad Sind tingimusteta. Kui vastuseks tuleb kolm korda jah, siis läheks ja täidaks isa soovi. Kõnepidajate omavaheline eelkoosolek oleks ka hea, sealt selguks kas tingimusteta aksepteerimine on siiras. Isa plaan tundub heatahtlik. Läbi ühise ettevõtmise teinekord tõepoolest vaen hääbub ja asemele kasvab sõprus.
Aga see sohilapse värk on küll minevikuigand. Sa oled kaaskodanikega täiesti võrdne. Pea püsti!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Proovi nüüd mõelda täiskasvanud inimese kombel, milles on see LAPS süüdi, et ta olemas on. See oli lapse ema otsus ta siia ilma tuua. Ja see, et selliste laste olemasolu üldse võimalikusk saab, selleks on vaja nii meest kui ka naist. Seega võib olla pahane nii isa peale, kes tegi kõrvalhüppe, kui ka naise peale, kes oli koos abielumehega aga mitte kuidagi ei saa olla vihane LAPSE peale kes sellisest suhtest on sündinud.
[/tsitaat]
Jah, laps pole tõesti milleski süüdi, küll aga on täiskasvanud lapsel valikuvõimalus jätta sellisele perepeole minemata. Normaalne inimene saab aru, et tema osalemine on sellisel peol kohatu ja teiste süütute asjaosaliste suhtes ebaõiglane. See ei ole mingi big happy family, no mingi nipiga ei ole, ükskõik kui head nägu asja juures teha.
Isa on muidugi mingi eriline süüdimatu frukt, et ta oma naise ja järeltulijad – k.a. abieluvälise lapse – nii ebamugavasse olukorda tahab panna. Kujutan ette, kui vastik ja sunnitud õhkkond sellisel koosviibimisel oleks. Juba isa sellise isekuse pärast vilistaks ma ta soovile, tema on küll viimane, kelle oleks õigus kõikide laste kohalolekut nõuda!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina teeks nii! Kui Sul on usalduslik suhe isaga, siis kutsuks isa külla ja annaks selle teema siin perekoolis lugeda(või annaks enda postituse paberi pealt lugeda). Siis isa näeb, millist valu Sa endas kannad. Seejärel paluks isal endal välja selgitada poolõdede ja ka oma naise käest, kas nad aksepteerivad Sind tingimusteta. Kui vastuseks tuleb kolm korda jah, siis läheks ja täidaks isa soovi. Kõnepidajate omavaheline eelkoosolek oleks ka hea, sealt selguks kas tingimusteta aksepteerimine on siiras. Isa plaan tundub heatahtlik. Läbi ühise ettevõtmise teinekord tõepoolest vaen hääbub ja asemele kasvab sõprus.
Aga see sohilapse värk on küll minevikuigand. Sa oled kaaskodanikega täiesti võrdne. Pea püsti![/tsitaat]
See sõna on \”akTsepteerima\”!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Pole küll see kägu, aga samas olukorras. Ja mina poleks mingil juhul sohilaps olla saanud, sest minu ema poleks iial abielumeestega rigi aelenud.[/tsitaat]
Väga imelik on siin lugeda nende laste lugusid, kelle peres on isa olnud alatu petja. Näha on, et teile on see mõjunud. Oma viha olete üle kandnud sellele \”sohilapsele\” ja tolle emale, kuid üldse ei märka millised teie enda ISA ja ka EMA on. Petvast isast rääkimata, aga kas üks normaalne ema siis lepib mehe kõrvalsuhtega ja jätkab temaga kooselu? Milline normaalne ema laseb ennast niiviisi terve elu laste ees alandada? Ja kuidas saab keegi öelda, et tema ema midagi sellist ei teeks. Pole teistel võimet kellegi tegusid juhtida.
Teemaalgatajal on õigus minna sinna peole ja teha seal mida iganes. Kindlasti mitte kiita ja lipitseda selle pere ees. Leppigu siis need vanemad (pettev isa ja sellega leppiv ema) oma tegudega. Ja nõmedad sallimatud \”pärisõed\” võiks ka oma alatuse eest mõne karistuse saada. Teemaalgataja elagu oma päriselu oma perega ja unustagu see lapsepõlv ning päritolu. Meil kõigil on midagi elus nihu läinud, absoluutselt kõigil.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Petvast isast rääkimata, aga kas üks normaalne ema siis lepib mehe kõrvalsuhtega ja jätkab temaga kooselu?
[/tsitaat]
Eriti eluvõõras jutt. Kuhu ses vene aja korterikriisis minna oleks olnud, eriti kahe väikese lapsega?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Väga imelik on siin lugeda nende laste lugusid, kelle peres on isa olnud alatu petja. Näha on, et teile on see mõjunud. Oma viha olete üle kandnud sellele \”sohilapsele\” ja tolle emale, kuid üldse ei märka millised teie enda ISA ja ka EMA on. Petvast isast rääkimata, aga kas üks normaalne ema siis lepib mehe kõrvalsuhtega ja jätkab temaga kooselu? Milline normaalne ema laseb ennast niiviisi terve elu laste ees alandada? Ja kuidas saab keegi öelda, et tema ema midagi sellist ei teeks. Pole teistel võimet kellegi tegusid juhtida.
Teemaalgatajal on õigus minna sinna peole ja teha seal mida iganes. Kindlasti mitte kiita ja lipitseda selle pere ees. Leppigu siis need vanemad (pettev isa ja sellega leppiv ema) oma tegudega. Ja nõmedad sallimatud \”pärisõed\” võiks ka oma alatuse eest mõne karistuse saada. Teemaalgataja elagu oma päriselu oma perega ja unustagu see lapsepõlv ning päritolu. Meil kõigil on midagi elus nihu läinud, absoluutselt kõigil.
[/tsitaat]
Teemaalgataja pole rääkinud oma emast. Miks ta nn sellele teele läks?
Ei saa tunda \”häbi\” üksnes isa teo pärast vaid ka ema teo pärast.
Pole vist mõtet loota, et isa pere tema sohilapse omaks võtab. Need on erinevad elud ja lood ning naised, kes sellisele teele lähevad peavad arvestama ka oma tulevaste latega ja tunnetega ning halbade suhetega mis tekivad.
Te kõik siin ikka veel jahute vastuseid kirjutada, ignoreerides täielikult fakti, et \”teemaalgataja\” pole peale esimest postitust enam kordagi välja ilmunud? No on naiivsus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina teeks nii! Kui Sul on usalduslik suhe isaga, siis kutsuks isa külla ja annaks selle teema siin perekoolis lugeda(või annaks enda postituse paberi pealt lugeda). Siis isa näeb, millist valu Sa endas kannad. Seejärel paluks isal endal välja selgitada poolõdede ja ka oma naise käest, kas nad aksepteerivad Sind tingimusteta. Kui vastuseks tuleb kolm korda jah, siis läheks ja täidaks isa soovi. Kõnepidajate omavaheline eelkoosolek oleks ka hea, sealt selguks kas tingimusteta aksepteerimine on siiras.[/tsitaat]Kaks küsimust selle kommentaari kirjutajale:
1. Mida tähendab \”tingimusteta aktsepteerimine\”? Kas seda, et kui näiteks (väljamõeldud) teemaalgataja tuleks ja virutaks neile vastu nina või varastaks ära nende lauahõbeda, siis nad ikka muudkui aktsepteeriksid teda edasi? Kui ei, siis poleks see ju enam \”tingimusteta\” aktsepteerimine, vaid täiesti tingimuslik: kui sa lööd mind või varastad minult, siis ma ei aktsepteeri sind.
2. MIKS PEAKSID (väljamõeldud) naine ja lapsed (väljamõeldud) kõrvalsuhte last aktsepteerima, ja veel tingimusteta? Kuidas saab neid selleks praktiliselt või isegi teoreetilislt sundida? Kas neil on selleks mingi moraalne kohustus? Kas nad muidu loetaks kohe \”sohilapsofoobideks\”? Kas inimestel pole enam õigust ise valida ja otsustada, kellesse nad kuidas suhtuvad või kelle suhtes kuidas tunnevad? Kuni sinnani välja, et \”sohilaps\” koos oma \”sohiisaga\” kukuvad neid eksamineerima, et kas nende suhtumine on ikka siiras? Mis jura see on?
Minul on üks huvitav kokkupuude antud teemaga (loo jutustaja on pereema). Tundsin peret, kus \”päris pere\” koosnes emast, isast ja kahest lapsest. Nende enda abielu joosis vaikselt kiiva, aga kuna see toimus ca 40 a tagasi, siis kasvatasid nad ikka lapsi koos edasi. Mees leidis armukese. Oli temast väga sissevõetud ja poolavalikult oli temaga koos, tema enda abikaasa teadis sellest. Mees tahtiski lõpuks ära minna (selgus, et armuke jäi rasedaks). Aga pärisnaine ei lubanud mehel minna, ütles konkreetselt, et ei lähe sa kuhugi, jääd minuga lapsi kasvatama ja armuke unusta ära, teen teie elu põrguks. Kuna mees oli aga armukesse väga tõsiselt suhtuma hakanud, siis…tegi millalgi enesetapu. Et kui tal ei lasta päriselt õnnelik olla, siis pole üldse mõtet eksisteerida. Loomulikult ei aktsepteerinud pere alguses seda sohilast. Kui aga piisavalt aastaid oli mööda läinud, siis hakkas hoopis see pereema kahetsema, et ta nii oli käitunud. 3 last jäid isata, kui ta oleks aga oma mehel lasknud armukese juurde minna, oleks lastel ikkagi isa olemas. Tänasel päeval suhtlevad kõik lapsed normaalselt ja \”sohilaps\” käib lausa selle pereema juures külas jne. Niiet ka nii võivad asjad kujuneda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See sõna on \”akTsepteerima\”![/tsitaat]
Mis siin miinustada?! Valus oli vaadata, kuidas inimene sama sõna mitu korda valesti kirjutas.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ära kutsu end sohilapseks. Vaevalt, et kõik vaatavad sind ja mõtlevad, et oi näe, seal kõnnib sohilaps!
Mina sinu asemel näitaksin kõigile,et oled tubli ja tore inimene ning läheksin kindlasti sinna peole ja peaksin kõne.Kõnes ütleksid,et sul on hea meel,et su isa on ümbritsenud nii head ja toredad inimesed.Et oled tänulik tema naisele ja oma kahele õele,et nad on su isal alati olemas olnud.Ja oled tänulik oma isale,et ta on olnud suurepärane isa oma kolmele tütrele.
Isegi kui sa tegelikult nii ei mõtle, jätad sa vähemalt teistele mulje, et sa nii arvad. Ja olgem ausad, kui teised sinust paremini arvavad, hakkad ka ise end paremini tundma.
Ja kui oled otsustanud minna anna perekoolikatele ka teada kuidas läks ;-)[/tsitaat]
mäherdune okseleajav silmakirjalikkus (või naiivsus – ei teagi, kumb hullem on). sittagi see nn õige perekond algatajast paremini arvama hakkavad, pigem, tundes inimloomust, just vastupidi. kui algatajal enne polnud seal suguvõsas vihavaenlasi, peale selle ühe poolõe, siis võib üsna julgelt kindel olla, et pooled pidulistest järavad seda konti veel hulk aega. rääkimata sellest, mis tunne on isa seaduslikul naisel.
algataja isast on ikka eriline nahaalsus nõuda oma elu lahkamist suurel süldijuubelil – eks ta tahaks ju kuulda, kui äge mees ta on olnud, aga see paratamatult kisub kõik vanad haavad lahti. nagu keegi eespool ütles – tema hooras ringi ja nüüd kiitke ka veel teda selle eest, sest egas sünnipäeval sobi siis laita. on ikka bessovestnõi lurjus. või on tal nüüd vesi ahjus, sest et \”ütele poole minek,\” nagu minu isa ütleb.
algataja, su kõhutunne ütleb õigesti. ära mine sinna peole – teed ainult iseennast lolliks ja saad hulga vaenlasi. ja isa suhtes ole direktsem. tema, paistab, ei hooli sinu tunnetest, kõigest sellest, mis sa läbi pidid elama. et sohilaps, no see sõna on tõesti tänapäeval kohtlane, aga nii, kuidas sina end tundsid – ma arvan, et sa pole seda ära teeninud. su isast on ikka eriliselt alatu ja egoistlik sinult niisugust asja nõuda. ja eestlane on pika vihaga – vaevalt tema naine talle südames andestanud on. leppinud ehk, sest oli ju paratamatu. sinu kohaleilmumine kisuks uuesti haavad lahti. ei arvaks nad sugugi, et oled hea ja tubli inimene, vaid pigem, et tulid sinna neid nagu mõnitama. ja osatamine see olekski, olgu sul nii head kavatsused kui tahes.
Kas käisid peol? Nii köitev ja eluline teema .
Kuigi teema on vana, siis avaldaks siiski oma arvamust. Olen samuti see nn sohilaps. Imelik on see, et meie “sohilapsed” tunneme häbi oma vanemate tegude pärast. Minul on samuti, kasvasin emaga ja oma isa tundma ei õppinud, kuigi tema väga otsis kontakti. Tegelikult oleme ju meie täpselt sama palju oma isade lapsed nagu abielust sündinud lapsed. Häbi peaks tundma ikka asjaosalised. Mina ei näe oma emal süüd, oli noor ja rumal, aga tema kasvatas mind üksi ja hästi, ma ei lubaks ühelgi isa teistest lastest oma ema süüdistada. Õnneks on isa kasvatanud tolerantsed lapsed ja nemad pigem ise otsivad minuga kontakti. Mina läheks sünnipäevale ja enam ei tunneks süüd ega häbi, sest mina ei saanud valida oma sünnilugu:) Kahjuks on minu isa surnud ja ma ei saanudki temaga väga lähedaseks, just sellepärast, et pelgasin tema pere reaktsiooni ja suhtumist, kuid hiljem tuli välja, et mind on alati oodatud perre.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas käisid peol? Nii köitev ja eluline teema .[/tsitaat]Necromancer.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Necromancer.[/tsit
Oleks ju huvitav lõpplahendust teada.
[small]kitah kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
mäherdune okseleajav silmakirjalikkus (või naiivsus – ei teagi, kumb hullem on). sittagi see nn õige perekond algatajast paremini arvama hakkavad, pigem, tundes inimloomust, just vastupidi. kui algatajal enne polnud seal suguvõsas vihavaenlasi, peale selle ühe poolõe, siis võib üsna julgelt kindel olla, et pooled pidulistest järavad seda konti veel hulk aega. rääkimata sellest, mis tunne on isa seaduslikul naisel.
algataja isast on ikka eriline nahaalsus nõuda oma elu lahkamist suurel süldijuubelil – eks ta tahaks ju kuulda, kui äge mees ta on olnud, aga see paratamatult kisub kõik vanad haavad lahti. nagu keegi eespool ütles – tema hooras ringi ja nüüd kiitke ka veel teda selle eest, sest egas sünnipäeval sobi siis laita. on ikka bessovestnõi lurjus. või on tal nüüd vesi ahjus, sest et “ütele poole minek,” nagu minu isa ütleb.
algataja, su kõhutunne ütleb õigesti. ära mine sinna peole – teed ainult iseennast lolliks ja saad hulga vaenlasi. ja isa suhtes ole direktsem. tema, paistab, ei hooli sinu tunnetest, kõigest sellest, mis sa läbi pidid elama. et sohilaps, no see sõna on tõesti tänapäeval kohtlane, aga nii, kuidas sina end tundsid – ma arvan, et sa pole seda ära teeninud. su isast on ikka eriliselt alatu ja egoistlik sinult niisugust asja nõuda. ja eestlane on pika vihaga – vaevalt tema naine talle südames andestanud on. leppinud ehk, sest oli ju paratamatu. sinu kohaleilmumine kisuks uuesti haavad lahti. ei arvaks nad sugugi, et oled hea ja tubli inimene, vaid pigem, et tulid sinna neid nagu mõnitama. ja osatamine see olekski, olgu sul nii head kavatsused kui tahes.[/tsitaat]Nõus. Halb mulje jääb sellest nn isast – egokukk, tüüpiline kõvataja. Laps tunneb ennast süüdi, et ta olemas on, aga isa ajab rinda ette, on oma arust hiiglama tegija, et küla peale lapsi vorpis.
Saada pikalt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
