Laps käib 5.klassis soomes. Õppeaasta sügisperioodil on olnud tal juba palju teste. 2 testi ta sai üsna kehva hinde.
Vähemalt tema koolis ei saa kehvasid hindeid parandada, järelikult tuleb järgmine test paremini sooritada.
Täna tal on näiteks soome keeles ajavormide kohta töö. Üritasime koos juba nädalavahetusel neid õppida aga kahjuks ega mina ka ei valda seda teemat täielikult. Aitasin nii palju kui sain.
Olen nüüd selle 5 klassi jooksul õppinud, et tal pole üldse mingit iseõppimise tahet/oskust. Tuleb koju, teeb oma kodused ülesanded ära ja kõik. Ega siin vist ei nõutagi rohkem, asjade pähe õppimist ammugi mitte. Ütlesin ka lapsele, et kui ta ei saa aru millestki, tuleb see selgeks saada ja asjad pähe õppida. Tema seda ei viitsi ja pärast mossitab, et ei läinud nii nagu tema lootis.
Ja temaga koos õppides oligi tunne, et ta ei viitsigi pingutada eriti, et midagigi pähe jääks. Midagi üleliigset ta ka ei tee koolitöös ,, sest õpetaja ütles, et tehke 2 esimest ülesannet aga võib ka kõik ära teha ,,.
Muidu tal teised ained, nt matemaatika, inglise- ja rootsi keel, ajalugu, muusikaõpetus, on alati 9 ja 10 olnud.
Teema: Soome kool muudab lapsed laisaks?
Nendes PISA testides on sommid stabiilselt esirinnas…
Nendes PISA testides on sommid stabiilselt esirinnas…
Eestlased on juba mõnda aega rohkem esirinnas. http://factsmaps.com/pisa-worldwide-ranking-average-score-of-math-science-reading/
Kodus iseseisvat õppimist peab sellisele lapsele õpetama lapsevanem. Kool küll süüdi pole.
Eks omajagu on osa selles ka et tal sisuliselt 3 võõrkeelt õppida korraga mille grammatikat peab oskama.
Ka Eesti koolis ei oska paljud 5.klassi lapsed ise õppida.
Lohutuseks nii palju, et ka kõik Eesti lapsed ei jaksa kõiki neile raskeid või ebameeldivaid aineid korralikult õppida. Infot tuleb nii palju peale, et õpitaksegi niipalju kui hädapäraseks soorituseks vaja. Kui hinded on enanjaolt head (sealjuures võõrkeeles õppides), siis on ju kõik hästi. Ilmselt oleks mõistlik lasta lapsel Soomes oma haridustee lõpuni käia. Ma ei tea, kas Eesti või Soome koolisüsteem on parem, kuid tuttava lapse pealt tundub, et need on kahtlemata erinevad. Soomes tundub kodutööde maht oluliselt väiksem. Soomest Eesti kooli üle tulla oleks erinevate harjumuste tõttu ilmselt keeruline.
Mul on paari tuttava lapsed tulnud Eesti kooli (5-6 klass). Erinevus on suur ja neil on olnud väga raske kohaneda. Endised viielised said ka kahtesid-kolmesid. Kodutööd olid nende jaoks suur üllatus. Suurt raskust valmistas iseseisev õppimine ja töökäskluste mõistmine. Nüüd paari aastaga on joone peale saanud. Mulle isiklikult tundub, et Eesti koolis on raskem. Samas kuidagi nad saavutavad Soomes ikka sarnase lõpptulemuse… mina väga ei muretseks.
Koos õppimine iseseisvat õppimist küll ei soodusta. Vanem ja targem peab saab olla leidlik, kuidas eemalduda ja pigem olla õpitu kontrollija. Miks mitte teha ise töö aegade peale ja lasta lapsel kontrollida, kas asjad on õieti tehtud 🙂 Kontrollides õpib tihti väga palju, kuna siis peab täpselt teadma kuidas on õige 🙂
Olen õpetaja Eesti koolis ja mul on igas klassis punt õpilasi, kes põhimõtteliselt kodus ei õpi. Kas mina olen selles süüdi? Või mu kolleegid? Või Eesti haridussüsteem?
Kuna need, kellel tõesti oleks vaja kodus õppida, seda tüüpiliselt ei tee, siis mina püüan tunnist maksimaalselt välja pigistada.
Aga kui tahad, et laisavõitu või õpimotivatsioonita laps õppima hakkaks, tuleks teda selleks suunata. Koos õppimine võib mõnel juhul toimida, mõnel juhul saab küll lapsevanem ilusti ära õpetatud, aga laps mitte. Tuleks leida üles need motivaatorid, mis paneksid last ka vähemhuvitavamat asja õppima (huvitavat õppima sundida pole ju vaja) ja võibolla on tarvis õpetada kuidas õppida (õpitust kokkuvõtete tegemine, oma sõnadega jutustamine, teise olukorda ülekandmine jne on näiteks abiks).
Mina ei ole nii kindel, et koos õppimine iseseisvat õppimist ei soodusta. Esimese lapsega õppisime õhtuti palju koos 3 esimest kooliaastat. Aitasin tal pähe õppida sõnu võõrkeeltes – kirjutasin paberile n.ö. proovitöö jne. Neljandast õppeaastast hakkas ühtäkki kõike ise tegema ja enam mingit abi ei vaja. Kusjuures ma vaatan, et ta kasutab neidsamu õppimisvõtteid, mis mina talle õpetasin. Tulemused on väga head.
Praegu on nooremad lapsed algkoolis (poisid) ja igal õhtul tegeleme koos koolitööga. Panen nad tegema, siis ise midagi toimetan, vahepeal jälle vaatan ja kontrollin. Loodan ka, et varsti oskavad juba ise.
Panen nad tegema, siis ise midagi toimetan, vahepeal jälle vaatan ja kontrollin.
Selline koosõppimine on hea. Selline ei ole, kus lapsevanem lapse pisukese tõrkumise peale kõik ise ära teeb või ette ütleb. Seda viimast esineb paraku ka.
Elan ka Soomes, ja just kooli pärast kolime aasta pärast Eestisse tagasi, kuna ma ei taha last siin Soomes kooli panna.
Töökaaslased, kellega olen rääkinud, ütlevad kõik üksmeelselt, et Soome koolisüsteem on viimaste aastatega põhja käinud, kuna neilt lihtsalt ei nõuta enam isegi miinimumi.
Oh jah, kool on palju muudki kui ainult hinded. Hinded ju ei näita ainest arusaamist vaid mingi osa päheõppimist. Näiteks on inglise keel- sõnadetöö “5” ei tähenda ju seda, et laps inglise keelt oskaks.
Soome haridussüsteemi tuuakse terves maailmas heaks näiteks. Alustame sellest, et suht väike protsent inimesi saab õpetajaks. Eestis on juba paljudes piirkondades õpetajate põud ja tunde pääseb andma pea igaüks.
Mõtle enne kui lapse Eesti kooli tood- nõrganärvilistele ei ole see hea koht. Ellu jäävad kiirema taibuga ning avatuma suhlemisstiiliga lapsed. 1/3 16a. lastest on kasutanud kanepit ning pooltele on depressioon igapäevane.
Ma ise elan Inglismaal ning siin on üpris suur soomalaste kogukond- kõik keda tunnen on õpetajad või tõlgid. Ehk siis keegi ei ole siin vabrikutööline. Samas haritud eestlane enamasti alustab siin üsna karjääri alumiselt pulgalt.
Oh jah, kool on palju muudki kui ainult hinded. Hinded ju ei näita ainest arusaamist vaid mingi osa päheõppimist. Näiteks on inglise keel- sõnadetöö “5” ei tähenda ju seda, et laps inglise keelt oskaks.
Soome haridussüsteemi tuuakse terves maailmas heaks näiteks. Alustame sellest, et suht väike protsent inimesi saab õpetajaks. Eestis on juba paljudes piirkondades õpetajate põud ja tunde pääseb andma pea igaüks.
Mõtle enne kui lapse Eesti kooli tood- nõrganärvilistele ei ole see hea koht. Ellu jäävad kiirema taibuga ning avatuma suhlemisstiiliga lapsed. 1/3 16a. lastest on kasutanud kanepit ning pooltele on depressioon igapäevane.
Ma ise elan Inglismaal ning siin on üpris suur soomalaste kogukond- kõik keda tunnen on õpetajad või tõlgid. Ehk siis keegi ei ole siin vabrikutööline. Samas haritud eestlane enamasti alustab siin üsna karjääri alumiselt pulgalt.
Elades Inglismaal tead täpselt kuidas Eestis koolis õpitakse?
Ja seda kui palju kanepit tarbitakse? Kõigis koolides?
Miks sa arvad, et Soomes ja Inglismaal jõukamates ringkondades seda ei tehta?
Oh jah, kool on palju muudki kui ainult hinded. Hinded ju ei näita ainest arusaamist vaid mingi osa päheõppimist. Näiteks on inglise keel- sõnadetöö “5” ei tähenda ju seda, et laps inglise keelt oskaks.
Soome haridussüsteemi tuuakse terves maailmas heaks näiteks. Alustame sellest, et suht väike protsent inimesi saab õpetajaks. Eestis on juba paljudes piirkondades õpetajate põud ja tunde pääseb andma pea igaüks.
Mõtle enne kui lapse Eesti kooli tood- nõrganärvilistele ei ole see hea koht. Ellu jäävad kiirema taibuga ning avatuma suhlemisstiiliga lapsed. 1/3 16a. lastest on kasutanud kanepit ning pooltele on depressioon igapäevane.
Ma ise elan Inglismaal ning siin on üpris suur soomalaste kogukond- kõik keda tunnen on õpetajad või tõlgid. Ehk siis keegi ei ole siin vabrikutööline. Samas haritud eestlane enamasti alustab siin üsna karjääri alumiselt pulgalt.
Elades Inglismaal tead täpselt kuidas Eestis koolis õpitakse?
Ja seda kui palju kanepit tarbitakse? Kõigis koolides?
Miks sa arvad, et Soomes ja Inglismaal jõukamates ringkondades seda ei tehta?
Tean jah, kuna ise olen õpetaja ning minu laps käib Eestis koolis. Pinge Eesti koolis on tohutu ja seda just nõrgematele. Mis sinu arust viimase 30 aasta jooksul Eesti koolis muutunud on? Ikka on hinded kõige tähtsamad; mitte ainest üldisem arusaam. Ikka õpitakse tohutult palju pähe jne. See pole ju mingi saladus, et Soome õpilased on oma koolisüsteemiga rohkem rahul kui eestlased. Siin pole ju midagi vaielda- pole ju just palju soomlasi ega ka teisi rahvuseid kes oma lapsi Eestisse head haridust saama tooks. Isegi eestlased kardavad siia tagasi tulla ja seda just koolisüsteemi pärast…See ei tähenda, et Eestis õppides kõik ainult negatiivne on. Minu laps on Eestis leidnud endale head sõbrad ning talub pinget üsna hästi. Aga tean ka teistsuguseid juhtumeid. Igal juhul, head otsustamist!
Oh jah, kool on palju muudki kui ainult hinded. Hinded ju ei näita ainest arusaamist vaid mingi osa päheõppimist. Näiteks on inglise keel- sõnadetöö “5” ei tähenda ju seda, et laps inglise keelt oskaks.
Soome haridussüsteemi tuuakse terves maailmas heaks näiteks. Alustame sellest, et suht väike protsent inimesi saab õpetajaks. Eestis on juba paljudes piirkondades õpetajate põud ja tunde pääseb andma pea igaüks.
Mõtle enne kui lapse Eesti kooli tood- nõrganärvilistele ei ole see hea koht. Ellu jäävad kiirema taibuga ning avatuma suhlemisstiiliga lapsed. 1/3 16a. lastest on kasutanud kanepit ning pooltele on depressioon igapäevane.
Ma ise elan Inglismaal ning siin on üpris suur soomalaste kogukond- kõik keda tunnen on õpetajad või tõlgid. Ehk siis keegi ei ole siin vabrikutööline. Samas haritud eestlane enamasti alustab siin üsna karjääri alumiselt pulgalt.
Elades Inglismaal tead täpselt kuidas Eestis koolis õpitakse?
Ja seda kui palju kanepit tarbitakse? Kõigis koolides?
Miks sa arvad, et Soomes ja Inglismaal jõukamates ringkondades seda ei tehta?
Tean jah, kuna ise olen õpetaja ning minu laps käib Eestis koolis. Pinge Eesti koolis on tohutu ja seda just nõrgematele. Mis sinu arust viimase 30 aasta jooksul Eesti koolis muutunud on? Ikka on hinded kõige tähtsamad; mitte ainest üldisem arusaam. Ikka õpitakse tohutult palju pähe jne. See pole ju mingi saladus, et Soome õpilased on oma koolisüsteemiga rohkem rahul kui eestlased. Siin pole ju midagi vaielda- pole ju just palju soomlasi ega ka teisi rahvuseid kes oma lapsi Eestisse head haridust saama tooks. Isegi eestlased kardavad siia tagasi tulla ja seda just koolisüsteemi pärast…See ei tähenda, et Eestis õppides kõik ainult negatiivne on. Minu laps on Eestis leidnud endale head sõbrad ning talub pinget üsna hästi. Aga tean ka teistsuguseid juhtumeid. Igal juhul, head otsustamist!
Kuidas laps saab Eestis koolis käia kui ise elad Inglismaal? Siis oled nö pühapäevavanem ja kaude Eesti eluga kursis. Millegpärast need kõige suuremad teadjad ise Eestis ei ela…
Ma arvasin, et soome koolis ei jäeta üldse kodutöid. Kusagilt on nagu meelde jäänud, et selle tõttu on seal lastel suurem koolirõõm ja pole stressi nagu meie omadel siin. Minu laps on 8 klassis ja kui varem sai ikka üsna lihtsalt läbi, siis alates sellest õppeaastast on täielik hullumaja puhvet. Iga jumala päev on vaja õppida mitmeks kontrolltööks, tunnikontrolliks, siis ettekanded, kodused ülesanded, kodukirjandid, book reportid jne. Kusjuures mu laps on veel hea peaga ja pääseb igapäevaselt u 3 tunni õppimisega. Aga klassis on ka selliseid, kes reaalselt õpivadki kohe pärast kooli ja vaat et südaööni ja siis hommikul unise peaga kooli ka nii iga päev. Kas see on normaalne? Olen loomulikult hea hariduse poolt, aga see tuupimine ja kontrollimine on liiga üle võlli tänapäevases maailmas. Gümnaasiumis läheb asi ilmselt veel hullemaks. Pärast ülikool ja siis töökoht, kus pole vaja ju kõiki neid suuri tuubitud teadmisi rakendada. Olen laia silmaringi poolt ja et lastel oleks aimu kõikvõimalikest erinevatest ainetest, aga arvan, et neid teadmisi ei ole vaja nii puust ja punaseks kinnistada, tuupida, kontrollida kui vanasti. Tänapäeval on igasugune info ju kohe leitav, kui vaja peaks olema hiljem.
Need kodused tööd ei ole normaalsuse piires enam. Täiskasvanud, minge tehke kuuetunnine koolituspäev läbi ja minge õppige veel 3 tundi. Küll siis näete, mis lapsed tunnevad. Ebanormaalne. Olen õpetaja ja leian, et kodus peaks lõpetama vaid tunnitöö ja lugema kirjandust.
Need kodused tööd ei ole normaalsuse piires enam. Täiskasvanud, minge tehke kuuetunnine koolituspäev läbi ja minge õppige veel 3 tundi. Küll siis näete, mis lapsed tunnevad. Ebanormaalne. Olen õpetaja ja leian, et kodus peaks lõpetama vaid tunnitöö ja lugema kirjandust.
Mul on kaksikud – ühel pole kunagi midagi õppida, teisel on mitu tundi kodutöid. Kas lastele antakse liiga palju või liiga vähe kodutöid?
Ma ütlen lohutuseks neile lapsevanematele, kes mingi hetk ka järgi annavad ja lapse eest koduseid töid teevad…. et ma olen ka nii teinud, ja mitte vähe. Huvitaval kombel hakkasid nad ikkagi ühel hetkel ise õppima. Kindlasti ma ei soovita seda, aga see pole ka maailma lõpp, lapsevanem on ka kõigest inimene ja kuskil lõpeb ka tema kannatus. Koduseid töid on paraku eesti koolides palju. Mul on yks laps G5 koolis ja teine keskmise tasemega piirkonnakoolis – yhtemoodi palju antakse koduseid töid.
Ma olen aru saanud, et Soomes ei antagi koduseid ülesandeid teha?
Lõpetasin 12.klassi Eestis 6 aastat tagasi. Minul oli küll kodutöödega raske. Kool 8 tundi ja siis kodus 2-3 tundi kodutöösid. Väsitas ikka väga ära..tahtsin väga trennis käia aga lihtsalt suutnud.
Poiss-sõber käis Taanis koolis ja tema ütles, et kodutöid neil ei olnud aga see-eest oli päevas üks vaba tund, kus sai oma ülesanded ära tehtud või kontrolltöödeks ette valmistatud. Seega jäi ka rohkem aega hobidega tegelemiseks.
Kas see kui laps kodus ei õpi, tähendab et laps on laisk?
Meil Soome kogemust pole, küll aga Inglismaa oma (laps käis seal ühes väga heatasemelises riiklikus põhikoolis, meie mõistes 5.-6. klassis). Seal olid kodused ülesanded selle põhimõttega, et iga päev oli midagi teha 1-2 aines (lapsel oli tabel, et mis ainetes mis päevaks kodutööd on). Ülesanded olid enamasti üsna väikesed.
Aga see kodutööde asi pole oluline – tähtis on see, et koolis tegid lapsed väga tõsiselt tööd. Tulime Eestisse ja lapse esimene reaktsioon oli, et koolipäevad molutatakse siin maha ja tööd tehaksegi peamiselt kodus. Suur osa tundidest nägid välja nii, et tunni esimeses pooles kontrolliti selleks tunniks antud kodutöid ja tunni teises pooles seletati lahti uus koduülesanne.
Minu noorema lapse koolis Eestis on tegelikult asjad rohkem Inglismaa moodi – kodus on ka üsna vähe teha, aga koolis tehakse palju tööd. Minuarust ongi normaalne – kool peaks olema selline, et lapsed pannakse üsna intensiivselt tööle just koolitunnis. Päeva esimeses pooles on laste töövõime parem ja pea värske. Õhtune aeg on hobideks ja puhkuseks. Mingid väikesed koduülesanded on head, sest nad õpetavad kohusetunnet ja iseseisva töö oskust, kuid liiale minna nendega ei tohiks.
