Mis on kõige kurvemad raamatud, mida olete lugenud?
Teema: Soovitage kurbi raamatuid
John Green “Süü on tähtedel”, Fredrik Backman Ove, Britt-Marie ja vanaema raamatud.
Jojo Moyesi “Mina enne sind” võib kurbade raamatute kategooriasse liigitada.
https://www.rahvaraamat.ee/p/j%C3%B5gi-pimeduses-p%C3%B5genemine-p%C3%B5hja-koreast/1218876/et?isbn=9789949823826
Väga kurb lugu ühe inimese elust.
“Lassie tuleb ikka koju”.
Catherine Cookson-i kirjutatud raamatud
Jaan Elleni raamatud küüditamisest jms repressioonidest, kus on kasutatud inimeste päevikukatkeid ja ehedaid mälestusi, on täiesti südantlõhestavad minu meelest.
“Kuhu kõik nad jäid?”
“Võrumaa saaga”
“Varjatud valu”
Khaled Hosseini : ” Tuhande hiilgava päikese maa ” ja ” Lohelennutaja “.
Valge Bim mustkõrv.
Vennad Lõvisüdamed
Lugusid loomadest Ernest Thompson Seton – siin oli mõni lugu ikka väga kurb
LIBLIKAPÜÜDJA Autor: JOHN FOWLES – lihtsalt üks võikamaid raamatuid mida olen lugenud
Valgus ookeanide vahel – ängistav.
K. Vonneguti “Ürgpimedus”, minu üllatuseks ka tõlgitud.
Merethe Lindstrømi romaan «Vaikuse päevad«.
Esimest korda elus ma raamatut lugedes nutsin – aga üks koht oli lihtsalt nii valus lugemine.
“Mina enne sind” – ma nutsin ikka nii, et pisarad voolasid. Kohutavalt kurb oli mu meelest, noh, ehkki teadsin juba lõppu nagunii. Muidu ma suur nutja pole ei filmide ega raamatute puhul, kuigi “tarbin” mõlemaid väga palju.
Jojo Moyesi “Mina enne sind” võib kurbade raamatute kategooriasse liigitada.
“Mina enne sind” – ma nutsin ikka nii, et pisarad voolasid. Kohutavalt kurb oli mu meelest, noh, ehkki teadsin juba lõppu nagunii. Muidu ma suur nutja pole ei filmide ega raamatute puhul, kuigi “tarbin” mõlemaid väga palju.
Mulle mõjus hoopis vastupidiselt. Liiga lääge, üle ääre tegelased, seebiooperlik teemaarendus (peategelase mineviku”saladus” jne) ajas hoopis muigama aeg-ajalt.
Aga see puudutab raamatu kirjutamist ja stiili, põhiteema oli loomulikult tõesti tõsine.
LIBLIKAPÜÜDJA Autor: JOHN FOWLES – lihtsalt üks võikamaid raamatuid mida olen lugenud
Dot Huchinston ”Liblikate aed” on samm edasi.
Huvitav, mis teema see nende liblikatega on?
Aga raamat oli väga hea.
”Liblikapüüdja” on samuti loetud
Khaled Hosseini : ” Tuhande hiilgava päikese maa ” ja ” Lohelennutaja “.
Autor on õige aga pealkirjad on pisut nihkes;-)
”Tuhat hiilgavat päikest”
”Lohejooksja”
Jaan Elleni raamatud küüditamisest jms repressioonidest, kus on kasutatud inimeste päevikukatkeid ja ehedaid mälestusi, on täiesti südantlõhestavad minu meelest.
“Kuhu kõik nad jäid?”
“Võrumaa saaga”
“Varjatud valu”
Lisan siia Valentine Nõlvaku ”Ellujääja: mälestused”
Valus lugeda, kuidas elu ühte inimest ikka peksta võib…
Liine Roos ”Kirjad Kristoferile”
https://www.apollo.ee/nahtamatu-poiss.html
Martin Pistoriuse elulugu
Kolõma jutud
enam kurvemat ja süngemat ei saa olla.
S. Crosssan “Kuutõus”, poeb hinge, nukker ja kohati ängistav.
“Lassie tuleb ikka koju”.
Minu lapsepõlve vaieldamatult kõige kurvem raamat oli ka see. Teine oli “Lugusid loomadest”.
Lisan siia Valentine Nõlvaku ”Ellujääja: mälestused”
Valus lugeda, kuidas elu ühte inimest ikka peksta võib…
Laenutasin selle eile Ellus e-raamatuna ja juba esimestes peatükkides kisub pisara silma 🙁
Kurvad (armastus)lood on “Armastuse lugu” ja “Kameeliadaam”. Mäletan, kuidas kunagi seda esimest lugedes lootsin viimase leheküljeni, et too tüdruk siiski ellu jääb. Kuigi tema surma fakt oli välja toodud juba raamatu esimeses lauses.
Küllaltki kurb lugemine:
http://www.spordilinn.ee/metsavennad/
Pal-tänava poisid. See väike Nemecek.
Isegi suveetendust vaadates läks muidu naljaka näidendi lõpp vesiseks kätte ära.
“Igal hetkel oleme veel elus”