Tere!
Olen mõtteid mõlgutanud, kas pikemat kasvu peenikesele ja painduvale lapsele on mõnda treeningut, mida füüsilisi eeldusi silmas pidades vaadata võiks? ????
kas tõesti ei tule endale pähe ühtegi spordiala, kus on painduvus eeliseks?
näiteks iluvõimlemine, ballett, mis-iganes-tants, päris kondiväänamine tsirkusekoolis
Iseasi, kas lapsele huvi pakkuvad lihtsalt sellepärasat, et ta paindub (lapsed ongi painduvad :).
Pikale lapsele on “füüsilis eeldusi” arvestades sobivad ka korvpall, võrkpall 😀
Miks sa tahad 4-aastase trenni panna eesmärgiga, et ta seda ala aastaid harrastaks?
Kergejõustik, ujumine.
Kergejõustik! Tähtis on see, et nii väikese lapse treening oleks mitmekesine ja toetaks kogu keha. Sa ei kujuta isegi ette, kui paljud väikesed iluvõimlejad teismelisena valudes vaevlevad.
Pikkus tuleb kasu pea igal spordialal.
Kergejõustikus, olenevalt alast, võib liigne painduvus olla ka miinuseks – näiteks jooksualad. Kõige parem on nii väikestel lastel harrastada üldfüüsilist mitmekesist treeningut. Tegeleda erinevate aladega, niimoodi on võimalik proovides leida meelepärane ning samas arendada noort organismi mitmekesiselt (nagu siin juba eelnevalt keegi soovitas). Meie kaks last (vanuses 10 ja 11) tegid enne kooli mõlemad ÜKEt, hiljem üks jäi kergejõustiku peale ja teine (väga hea painduvusega) hakkas hoopis tantsima. Mõlemad on omal alal väga edukad ja ise rahul, õnnelikud.
Praegu ehk veel ei tahagi kuhugi panna, aga karta on, et varsti läheb trenni mangumine häälekamaks ja siis võiks olla suund olemas. Ikka arvestusega, et lapsele mokkamööda on. Miks sellise perspektiiviga ala? Olen ise ühe ala peal alates viiendast eluaastast olnud ja ütlen, et laps saab sellest nii palju lihtsalt! Järjepidevus ja sihikindlus arenevad (ei ole võrreldav sellega, kui laps iga paari aasta tagant trenni vahetab), üldiselt saavutatakse oma alal selline tase, mis võimaldab võistlustele ka välismaale sõita (annab kogemusi) , sõbrad sarnaste huvide ja suure ühtekuuluvustundega kogu eluks. Kel endal selline kogemus olemas, vast mõistab. Lisaks ei ole võimalik nt iluvõimlemisega (see läheb siis ilmselt lihtsalt tantsulise võimlemise alla sel juhul) 10-aasaselt alustades muud loota kui paranenud rüht ja painduvus ja ehk miskit veel.
Ehk siis ikka enda järgi üritad lapsele trenni valida.
Alustama peaks hoopis sellest, kas laps tahab trenni üldse (lasteaias käival lapsel on niigi päev pikk) ja kui tahab, siis mis lapsele endale huvi pakub.
Täiesti mõistmatuks jääb mulle see järjepidevuse ja sihikindluse jutt. Mismõttes peab 4-5-aastane teadma, mis spordiala talle meeldib ja millega ta terve kooliaja (elu) tegeleda tahab? Laps pole saanudki ju erinevaid asju proovida. See taseme jutt ja välismaa võistlused on ka täiesti jama ning teisejärgulised. Tähtis on, et laps naudiks oma trenni ja liigutaks end vabatahtlikult.
Minu laps alustas trennitamist samuti 4-aastaselt. Kooli minnes läks kõige esimese huviala logistika liiga keeruliseks ja kuna lapsele seal küll meeldis, aga samas ta tahtis muid asju proovida, siis vahetaski trenni. Hetkel on laps viiendas klassis ja käib neljandas trennis. See trenn on nüüd selline, mis ilmselt jääbki, laps naudib trenni ja trennikaaslasi, on väga rahul treeneriga. Aga isegi kui ta paari aasta pärast sooviks trenni vahetada, poleks see ka probleem, arenebki mitmekülgsemalt.
Nt ballet? Teised alad ei nõua ilmtingimata varakult alustamist 4 ne ikka suht väike veel pane lihtsalt kuskile tantsu trenni vms.
Soovitan MTÜ Lastesporti (tegutsevad Audenteses)- ÜKE ja kergejõustik, aga eripäraks on see, et viimasel aastal, st 6-7aastastel on võimalik aasta jooksul proovida läbi 8 ERINEVAT spordiala, mis ehk aitab selgusele jõuda, millega edasi minna:
http://lastesport.ee/index.php?page=93
Siin on näha viimase aasta ehk spordigrupi alad: http://lastesport.ee/index.php?page=98
Omatsirkuse tsirkuse ja akrobaatika trenn (ühel päeval üks, teisel päeval teine ala) on ka tore:
http://www.omatsirkus.ee/est/akrobaatikakool/treeningud-lastele
Painduvus ei pruugigi alati suur õnn olla. Lastel on seda muidugi päris paljudel, aga kuidas kellelgi – mõnel võib liigeste-sidemete kõvemast kiskumisest saada hiljem valu ja vaev. Ma teeks algust tantsimisega ja vaataks siis, mis edasi saab.
*üks selline valutaja
Aitäh, viimane kägu! ???? Audentese ÜKE peale olen tegelikult mõelnud, aga pole nüüd ammu vaadanud, mis nad pakuvad. Ja tsirkus (akrobaatika) on ka hea mõte. Batuut oleks ka ehk variant. Ma ei teagi, kas Tallinnas on sellist trenni. Kunagi midagi leidsin netist suuremale lapsele otsides (et ta kodus batuudil hüpates kaela ei murraks), kuid see koduleht piirdus FB lehega ja infot oli minimaalselt, kohale tol korral ei jõudnudki.
13:08 kägu, kui Sa loeksid hoolikamalt, siis märkaksid ju, et on vihjatud, et laps tahab juba praegu trennis käima hakata (meie veel ei pane) ja et on graatsiat armastav. Tantsib, lendleb, venitab ja trikitab ise. Paneb pere istuma ja esineb. Multikategelased on eeskujuks olnud. Ja paindub nii, et paha vaadata. No mis minu järgi ala valimine see siis on? See laps ei teagi, et mina millegagi kunagi tegelenud olen.
4-5-aastane ei pea ise midagi teadma. Ma räägin, et meie vanematena oleme täheldanud temas teatud sorti sobivust ja meie eelistus on sellest lähtuvalt talle ala pakkuda. Kui juhtub nii, et lapsele meeldib ja ta saab sellega pikemalt tegeleda, siis mis kahju sellest sünnib!? Kui ühel hetkel tekib vastumeelsus, siis tõesti väevõimuga ei sunni, pole mõtteski. Minu meelest võib see laps suuremate laste eeskujul samuti ujuma minna, kui ma näeks, et see teda kõnetab. Olekski vedamise osas lihtsam. Aga ei kõneta. Ehkki ujumiskursustele ta ilmselt ikka ühel hetkel paneme, ohutuse huvides.Abikaasa, kes tegi samuti kõrgel tasemel sporti, avastas oma ala alles teismeeas ja tema oli küll oma vanemates pettunud, et keegi teda varem ei suunanud talle sobiliku asja poole. Eeldused olid samuti silmaga näha. Ja tema proovis ka enne seda 5-6 ala läbi ning peab seda mõttetuks ajaraiskamiseks. Mina, ühte ala pikaaegselt ja teist ala hiljem juurde tehes ütlen, et selge väärtus on, kui on võimalus ja tahtmist tegeleda ühe asjaga lapsest saadik kuni täiskasvanueani välja (mis ei tähenda, et erinevate alade harrastamine ei võiks samuti hea olla, kuid siinkohal on areng veidi teine). Mina tegin jah võistlussporti ja need kogemused on mind elus palju aidanud. Ka kokkupuude teiste riikide sama asja harrastavate lastega oli põnev ja silmaringi avardav. Tol ajal mujalt selliseid kogemusi saada ei olnud võimalik. See on ju täiesti omaette kogukond, elustiil jms.
Aga me ei pane last praegu ju ometi tippsporti tegema, otsime lihtsalt tema eeldusi arvestades tema jaoks sobivat kohta.
Esimene pool su jutust on igati mõistlik ja selle põhjal ma soovitaks lapsele trenn otsida. Võimlemine, ballett, akrobaatika – mis iganes teile sobivam on.
Aga miks sa seda tippsporti koguaeg sisse tood? Sina tegid, mees tegi. Tore. Kui laps leiab varakult ala, mida harrastada ja on selles hea – ka igati tore. Aga see peaks ikka lapse otsus olema, mitte vanemate. Pange laps trenni, mis lapsele praegu meeldib ja küll siis on näha, kuidas kujuneb.
Elu on üllatusi täis. Seega olümpiamedalite planeerimisega kannatab natuke oodata. Enne tasuks üldse millegagi alustada. Äkki last aasta pärast ei huvitagi selline nn hõljumine. Nelja – aastane graatsiahuviline pole kuigi haruldane. Kooliajaks on neid juba vähem alles. Painduvamatel on suurem oht end vigastada, kui nn tavainimestel. Eluaegsest trennikogemusest tähtsam on lapse tervist hoida. Mul paindus ka lastest üks nii, et paha vaadata. Nüüdseks on kehalisestki vabastatud, sest paar liigest on kahjustatud. Ei ma ennusta, et kellelgi veel nii läheb, aga ega see painduvus ei ole omadus, mida liigselt kasutada oleks ilmtingimata kasulik.
Tuttava füsioterapeudi sõnul on kõige hullemas seisus iluvõimlejad. Täiskasvanu eaks on nad ikka täiesti katki. Tema sõnul on lapse arengule kõige parem akrobaatika. Enda lapse panin ka akrobaatikasse.
Tuttava füsioterapeudi sõnul on kõige hullemas seisus iluvõimlejad. Täiskasvanu eaks on nad ikka täiesti katki. Tema sõnul on lapse arengule kõige parem akrobaatika. Enda lapse panin ka akrobaatikasse.
Räägi palun, kuhu sa lapse akrobaatikasse panid. Ja kui vana on laps? Mul on neljane tüdruk ja ka mõlgutan mõtteid, millist trenni hakata lapsele otsima. Mõtlesin vaadata midagi tantsulist, lapsele meeldib tantsida. Akrobaatika võiks ka olla. Ma pole veel väga jõudnud otsingutesse süveneda, aga kui internetti lõin, siis ega väga palju võimalusi kohe ei leidnudki.
Samas räägitakse, et ujumine pidavat olema nö üle prahi treening – kõiki keha lihaseid hõlmav ja ühtlast koormust andev jne.
Akrobaatika ja ballett, iluvõimlemine on liiga suur kondiväänamine. Kui laps on keskmisest painduvamate liigestega (liigese sidekoed ja kõhred on juba loomult pehmemad), siis on suur oht välja väänata/liigestele püsivat kahju teha. Ja et no mõni emme juba olümpiale sihib… hakake enne pihta ja vaadake, kas lapsele meeldib. Meil käis peenike ja painduv tüdruk paar aastat balletis, talle meeldis tantsimine ja lastetrennid pole nii tõsised. Juba paar aastat (alates 3,5) käib ujumises, see on igas mõttes arendav, karastav, pealegi on ujumisoskus elutähtis oskus, ilma igasuguse kahtluseta hädavajalik.
Tahtsin veel 6elda, et selliste painduvate liigestega inimesed peaksid eriti ettevaatlikud olema batuutidel, kontaktspordis jne, vigastuste oht on suurem (väljaväänamised, rebestused jne). See ei ole mingi häire, lihtsalt sündinud on osad painduvamad ja osad vähem, aga liigeseid tuleb hoida, nelja-*aastaselt oma “olümpialootuse” liigeseid lõhkuma küll üpole mõtet hakata.
Tuttava füsioterapeudi sõnul on kõige hullemas seisus iluvõimlejad. Täiskasvanu eaks on nad ikka täiesti katki. Tema sõnul on lapse arengule kõige parem akrobaatika. Enda lapse panin ka akrobaatikasse.
Räägi palun, kuhu sa lapse akrobaatikasse panid. Ja kui vana on laps? Mul on neljane tüdruk ja ka mõlgutan mõtteid, millist trenni hakata lapsele otsima. Mõtlesin vaadata midagi tantsulist, lapsele meeldib tantsida. Akrobaatika võiks ka olla. Ma pole veel väga jõudnud otsingutesse süveneda, aga kui internetti lõin, siis ega väga palju võimalusi kohe ei leidnudki.
Samas räägitakse, et ujumine pidavat olema nö üle prahi treening – kõiki keha lihaseid hõlmav ja ühtlast koormust andev jne.
Meil on akrobaatika huvirühm lasteaias. Vanem laps käis ka akrobaatikas (mitte Eestis). Üks kord käisin akrobaatikakooli kevadetendusel – täiesti muljetavaldav, mida seal lastele õpetatakse. Iga rühm esitas 1-2 kava. Lapsed vanuses 4-5 kuni 18.
Tuttava füsioterapeudi sõnul on kõige hullemas seisus iluvõimlejad. Täiskasvanu eaks on nad ikka täiesti katki. Tema sõnul on lapse arengule kõige parem akrobaatika. Enda lapse panin ka akrobaatikasse.
Minu laps ei ole ülipaindlik aga ikkagi panin ta akrobaatikasse. Usun, et see annab hea füüsilise baasi lapsele. Kui leiabki millalgi, et tahab midagi muud teha, siis ikkagi on all hea baas. Hetkel lapsele väga meeldib.
Akrobaatika ja tsirkuse trennid lastele OmaTsirkuse stuudios:
http://www.omatsirkus.ee/est/akrobaatikakool/treeningud-lastele
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
