Kogume alati munakoored kokku, et need ämmale viia, tal on kanad, kelle toidu sisse munakoori pannakse. Nüüd aga surid ta kanad ära ja ta ei vaja enam munakoori – mida kasulikku selle hunnikuga, mis meil varutud oli, nüüd teha võiks (peale ära viskamise)? Loomaaed äkki tahab, aga äkki on mõni soovitus parem?
Loodan, et kanad ei surnud söögi sisse pandud munakoorte tõttu…
Mul oli näiteks üks patsient, kes keetis läbi, jahvatas ära ja söötis oma lapsele sisse. Ta oli otsustanud, et tema laps ei talu piimatooteid (ega gluteeni sisaldavaid tooteid) ning jahvatatud munakoored pidid siis olema kaltsiumiallikas. Mina isiklikult viskan munakoored lihtsalt olmeprügisse sestsaadik, kui pole enam vanaema ja tema kanu, kelle toidu sisse munakoori tuli koguda.
Jahvata ära ja kasuta toataimede/kasvuhoone/ aiamaa väetamiseks, koertele ja kassidele võib ka toidu sisse panna kui nad kodutoitu söövad.
praegu peavad paljud inimesed kanu, kas sul tutvusringkonnas kedagi teist ei ole, kellel kanad oleks?
Kui sul on Facebook, viska sinna teade üles, et sul on munakoored üle, kindlasti saad neist lahti 🙂
Toataimede väetamiseks jahvatada ei soovita, hakkab haisema (mul vanaema tegi seda, iuuu, rõvee) 😀
Kui on aed, viska lihtsalt komposti või kaeva sügisel mulla sisse. Linnas võib panna biojäätmete kasti.
Nõukaajal sai kutsikale söögi sisse munakoori jahvatatud.
Toataimede väetamiseks jahvatada ei soovita, hakkab haisema (mul vanaema tegi seda, iuuu, rõvee)
Haisema peaks munakoore sees olev “kile”, selle võib enne kuivatamist eemaldada.
Ploomipuudele ja muudele luuviljalistele hädavajalik materjal, nii et kui endal pole aeda ja puid, siis anna mõnele tuttavale, kellel on, las kaevab puude alla ja annab sulle hiljem ploome vastu 🙂
Meil küll kanadele toidu sisse ei pandud, visati niisama maha. Ise toksisid peenemaks ja sõid.
Haisema peaks munakoore sees olev “kile”, selle võib enne kuivatamist eemaldada.
Minul lähevad kõik munakoored komposti, haisema pole küll kunagi midagi läinud ja mingeid kilesid ma ka ei eemalda. Mul on köögis väike keraamiline kauss, munakoored panen sinna sisse täpselt nii nagu sisu väljavalamisest jäävad. Vähem kui ööpäevaga on kõik kuivanud ilma mingi lõhnata. Kui kauss täis saab, siis purustan kuivanud koored käe vahel ja puistan komposti hulka.
Kui teemaalgatajal kompostimisvõimalust pole (ega biolagunevate jäätmete kasti), siis on võimalus veel mõnele aiapidajast sõbrale pakkuda või kompostib ämm need ära.
Minul lähevad kõik munakoored komposti, haisema pole küll kunagi midagi läinud ja mingeid kilesid ma ka ei eemalda. Mul on köögis väike keraamiline kauss, munakoored panen sinna sisse täpselt nii nagu sisu väljavalamisest jäävad. Vähem kui ööpäevaga on kõik kuivanud ilma mingi lõhnata.
sul kuivavad koored ära ja jäävadki kuivaks, aga kui toalilledele panna, siis iga kastmisega tekib see lõhn uuesti.
õues kompostihunnikus/kastis ei tunne sa muidugi mingit munakoorte lõhna.
Kaltsiumiallikana on head tõesti aga kuna nad on nii kõvad, siis isegi jahvatatuna nt keefiri sees on ikka selline klaasipuru söömise tunne, et raske alla saada ikka.
Sellist arsti küll endale ei tahaks, kes foorumis patsiente halvustab, õudne.
Sellist arsti küll endale ei tahaks, kes foorumis patsiente halvustab, õudne.
Patsient tõenäoliselt luges Õhtulehte https://tervis.ohtuleht.ee/727587/miks-peaks-oma-tervise-nimel-munakoori-sooma ja käitus siis ka vastavalt.
Aga tegelt ma muidugi ei usu, et see kägu 14:57 on arst.
Tekst ei ole üldse … arstilik. Pigem mingi hädapärast õde või haigla koristaja vms.
Kui munakoor vanas Läti kohviveskis täiesti tolmuks jahvatada, siis ei krõbise seal hamba all (ntx. keefiri hulgas) ju enam midagi. Tuhksuhkur samuti ei krõbise.
Ja ega selle jahvatamisega kaltsiumiga ei juhtu midagi. Ca on ja jääb.
PS. Teemaalgataja probleemi ma lahendaks lihtsalt – biojäätmete kast.
tasuta salmonella ja kanasitt, head isu tõesti.
