Esileht Pereelu ja suhted sotsiopaat peres

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: sotsiopaat peres

Postitas:
Kägu

Kas kellegi peres on sotsiopaadi tunnustega liikmeid ja kuidas hakkama saate? Poeg on 19 ja manipuleerimine, valetamine, süttimine- need on võimendunud. Meeleolu on kohutavalt kõikuv. Tal on probleeme lubadustest kinni pidamisega, kooliga. Ta on kohutavalt tige pereliikmete peale. Rääkimine on võimatu, ta lihtsalt ei suhtle. Tänan nõuannete eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas siis ravist pole üldse kasu olnud? Või pole vajalikuks pidnud ravida?

Please wait...
Postitas:
Kägu

kas ta on alati selline olnud? äkki on narkoprobleem?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitaksin läbi mõelda, kas sotsiopaatne käitumine on üldse primaarne, st et kas tegemist on vastava isksushäirega. Oluliselt suurem on tõenäosus (kuigi muidugi mitte tingimata), et tegu on sekundaarse nähtusega, st sotsiopaatne käitumine on tingitud mingist muust põhjusest. Sinu nappide näidete põhjal pakuksin esimesena välja narko (ka kanep, ei ole see “süütu” midagi”, või mõni vaid ühekordselt tarbitud tundmatu tablett/vedelik), mängusõltuvus, pornosõltuvus jms. Samuti võivad olla põhipõhjuseks muud isiksushäired või ka vaimuhaigused, 19 on just paras iga mil need avalduma hakkavad. Võimalikud on ka neuroloogilised häired (ajukahjustused mistahes viisil), raskemetallimürgistused, muud mürgistused jne.
Ja muidugi, lõpuks võib loomulikult olla sotsiopaatne isiksushäire ise algpõhjus ehk primaarne. Aga enne tuleks kaaluda ka muid variante.
Aidata kahjuks ei oska, kuna lähedalt pole sellega kokku puutunud. Soovitaks ikkagi alustuseks vaadata üle, kas pole tegemist sõltuvustest tingitud sotsiopaatilise käiumisega. Tunnen väga kaasa, sul ei saa kerge olema. Ühel hetkel võib olla õigem lasta tal minna – tavaliselt paranevad suhted perega oluliselt, kui nendega igapäevaselt koos ei elata. Ta on ju tegelikult suur juba, valmis pesast välja lendama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sotsiopaat ei ole küll selline, nagu sa kirjeldad. Ära hakka ise diagnoose panema.

Pigem kahtlustaksin ka mina seda, et noormees on narkootikumidega hädas. Või on mõni muu sõltuvus/saladus, mis ärrituvaks muudab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Elluastumise võlud ja valud. Ühtpidi ta saab aru, et peab ellu astuma ja õppima olema iseseisev, teisipidi teda kõik see tundmatu kohutab. Pikapeale läheb üle. Anna talle aega kohanemiseks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

pakun bipolaarsust. need ka ühel hetkel väga toredad ja sõbralikud, teisel hetkel tõmblevad vahusena ärritusest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sotsiopaat ei ole küll selline, nagu sa kirjeldad. Ära hakka ise diagnoose panema.

Just, meeleolu kõikumine ja tige olemine pole nüüd küll sotsiopaadi omadused. Mul endal üks sarnane 17 aastane kodus ja ma ausalt kardan, et täiskasvanuks saades lõpetab vanglas. Suutis kuidagi omale minu arust väga valed sõbrad leida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jumal, millised diagnoosid.

Asjaolu, et ei sina ega pereliikmed ei meeldi poisile, ei tee tast sotsipaati. Ta on hetkel lõksus ja peab oma elu lihtsalt kuidagi välja kannatama. Muud midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas psühhiaater pani diagnoosi? Kindel, et lihtsalt pisut hilisem puberteet, oskamatus iseendaga toime tulla, ei ole? Või on alati selline olnud, titest peale? Kui alati selline, siis oled loodetavasti kõikvõimalikud teraapiad ja abiotsimised läbi teinud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on noore elus kohutavalt raske aeg. Kõigepealt hakkab pihta enese eest vastutamine, saab aru, et nüüd algab aeg, kus keegi enam otseselt ei aita, ise tuleb end ülal hakata pidama, vastutus võtta, otsused teha. Raha ei tule kui käe välja sirutad ja ütled, et “sinna on niipalju vaja ja tänna naapalju”. Kanep on ka väga tõenäoline võimalus, see hävitab organismi võime ise õnnehormoone toota, tekitab meeleolukõikumisi, vererõhu kõrgenemist, paha tuju, huvipuudust kõige vastu, lausa psühhoosi. Kohutavalt raske, aga ega aidata eriti saa. Tasub proovida usaldust tekitada rääkimisega, aga ega kui ei räägi, ei räägi, vägisi ei sunni. Väljakolimine aitab küll veidi, siis saab natuke juba näidata rohkem, et toetad ja armastad, kui pakud abi ja kutsud koju. Kodus elades on veel raskem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Sotsiopaat” on ikka palju öeldud. Et kedagi sotsiopaadiks tembeldada peaks enne siiski profesionaalidelt analyysi saama. Inimest tundmata pakuksin pimesi esimeseks probleemiks kanepit (mitte, et ma kanepit raskeks narkootikumiks peaks v köiki kasutajaid elektritoolile saadaks). Aga sellest vöivad koolilapsele ka völad tekkida. Tuhegv raha puudus. Paha seltskond. Kas on kooli vahetanud, äkki kiusatakse? Kindlasti ei saaks sellist manipuleerimist, valetamist, ärritumist isiklikult vötta ja vastu plärtsuda. Poisi elus on midagi valesti ja ta elab selle välja inimestele kellele ta saab seda teha, ehk siis vanemad ja mingil hetkel on temal ka sellest paha meel. Kui te teda psyholoogile ei saa (ja ilmselt ei saa) siis ei olegi muud kui oodata, et kust ja mis sisse lööb. Vöi äkki vanemaks saades lahenevad asjad iseenesest. Haiget teeb kindlasti, aga köik asjad laheneved kunagi.
Oma poeg oli 17 kui eluröömsast ja edukast noorest tuli kooli vältiv ja valetav sitapea. Ei olnud kodus vihameelne, aga rääkis umbes 2 söna nädalas ja koolis käimist valetas viimase vöimaluseni. 10 klass jäi pooleli kuna oli “nöme kool”. Läks kutsekasse, käis poolteist aastat ja sama jama, ometi fyysika ja matemaatika olid lemmikained. Jäi koju. Paanika hood, närvilisus, kodust välja ei läinud. Täiskasvanud inimest vägisi psyholoogile ei vii. Nyydseks tean probleemi miks teda kiusati (mis ei ole siinkohal oluline), aga hetkel , 3 aastat hiljem elab ta ikka veel kodus, väljas ei käi ja väldib inimkontakte. Aga olen optimistlik sest viimased paar kuud on ta käinud tervise probleemidega arstidel, alustas autokooli ja teinud muid ametlikke toiminguid väljaspool kodu. Ehk siis lootust on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu kirjeldatud käitumine ei eelda mingit psühhiaatrilist haigust. Käitusin ise teismelisena samamoodi.
PS. Sõna “sotsiopaat” kasutatakse liiga tihti ja vales tähenduses. Sotsiopaate on vaid marginaalne osa ühiskonnast. Vähetõenäoline, et ta sellise diagnoosi saaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arvates pubekad ongi tänapäeval sellised. Sugulaste pealt näen, kuidas tore ja rõõmus laps muutub ühe aasta jooksul kurjaks punnjunniks, kes kannab mingeid imelikke jubedaid hilpe ning miski peale arvuti ei paku huvi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ta on kohutavalt tige pereliikmete peale. Rääkimine on võimatu, ta lihtsalt ei suhtle.

Ta lihtsalt ei soovi enam sinuga koos elada. Aga kui ta koolis käib, siis ilmselt ei suuda omale eraldi eluaset soetada. Mille tõttu on vihane.

Küll ta ükskord sinu juurest ka minema lendab. Siis paranevad ka suhted ja inimene ei olegi enam “sotsiopaat”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ulme

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arvates pubekad ongi tänapäeval sellised. Sugulaste pealt näen, kuidas tore ja rõõmus laps muutub ühe aasta jooksul kurjaks punnjunniks, kes kannab mingeid imelikke jubedaid hilpe ning miski peale arvuti ei paku huvi.

No selliseid on ikka üksikuid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas kellegi peres on sotsiopaadi tunnustega liikmeid ja kuidas hakkama saate? Poeg on 19 ja manipuleerimine, valetamine, süttimine- need on võimendunud. Meeleolu on kohutavalt kõikuv. Tal on probleeme lubadustest kinni pidamisega, kooliga. Ta on kohutavalt tige pereliikmete peale. Rääkimine on võimatu, ta lihtsalt ei suhtle. Tänan nõuannete eest.

Mul pole küll veel teismelisi lapsi, aga mäletan veel omaenda ja õdede teismeiga ning samuti on mu abikaasa tütar puberteedieas. Sinu üpris üldsõnalise kirjelduse peale mina küll last sotsiopaadiks ei tembeldaks – kas sa ei karda, et eelarvamuste ning halvustamisega rikud võimaluse oma pojani pääseda. Proovi olla avatud meelega ning poja käitumist nii vähe kui võimalik isiklikult võtta. Lihtne öelda, ma tean, aga teismelistel ongi ju tunde- ja pahameelepurskeid, probleeme kooli ja käitumisega. Ma ise läbisin teismeea suhteliselt valutult (no võibolla mu ema arvaks teisiti :), aga mu õde oli ka mõnda aega täitsa kontrollimatu: karjus kõigi peale, käis vihkava pilguga ringi, tegi poppi, valetas, isegi varastas. No täitsa pööras ära, kui nii pole liiga karm öelda. Aga nüüd on kõige parem ja lahkem inimene üldse, õnnelikus abielus noor ema. Ja mu teismeline kasutütar teeb ka vahest oma mõtlematute “süttimistega” haiget, jätabki sellise mulje, et vihkab meid ning enam kunagi suhelda ei taha. Aga näe, nüüd jälle kõik korras. Nii et mina soovitan lihtsalt olemas olla ning vähemasti püüda suhelda ja ühiseid tegevusi leida. Kindlasti ära anna talle pidevalt mõista, kui halb ja talumatu ta käitumine on; isegi kui see nii ongi, on tal vaja tunda, et sina oled tema poolt. Muidu ei jäägi talle muud, kui halba mõju avaldavad sõbrad ja võibolla ka mingit liiki meelemürgid (sest selles vanuses kipub see nii minema). Loodame parimat!! Jaksu sulle!

Please wait...
Postitas:
Kägu

päris jube hinnang oma lapsele. kõnealuses vanuses on vähe noori, kes oleksid stabiilsed ja teadlikud oma edasise elu ja tegevuse suhtes. peamiselt näib puudus olevat mõistmisest, toetusest ja armastusest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas kellegi peres on sotsiopaadi tunnustega liikmeid ja kuidas hakkama saate? Poeg on 19 ja manipuleerimine, valetamine, süttimine- need on võimendunud. Meeleolu on kohutavalt kõikuv. Tal on probleeme lubadustest kinni pidamisega, kooliga. Ta on kohutavalt tige pereliikmete peale. Rääkimine on võimatu, ta lihtsalt ei suhtle. Tänan nõuannete eest.

See on puberteet. Tüüpiline noore mõistus, et unustatakse lubadused ära, koolist ei hoolita, emotsioonid on võimendunud. Samas see tigedus viitab, et millegagi te teda närvi ikka ajate. Pubekaeas on tavaline, et vanemate nõudlikkus ja uurimine ajab närvi. Puberteet võib kesta veel 20ndate alguseski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma pakuks et unereziim on täiesti paigast a la öösel üleval – magab poole päevani sööb esimest korda kella 16 ajal. Samuti toitub kehvasti- ebaregulaarselt, süsivesikuterikkalt, krõpsudest, saiast. Vahele liha. Keha ja hormoonid lähevad nii pikaajaliselt tegutsedes täiesti sassi ja rahuloluhormooni ei tekigi. Maks on suure koormuse all ja sellest meeleoluhäired.

Väga tihti kui öeldakse et inimese käitumine muutus paremaks on selle põhjuseks minu arust elumuutus – kool, töôleminek, elukaaslasega kooselu mis muutis magamis ja söömisharjumused regulaarseks. Seega ka organism saab normaalse toimise tagasi.

Praegu saadki mõelda kas millegagi saad tema harjumused paremaks. Rohkem rohelist ja juurvilja suruda sisse, arstile vereproovi tegema et saada vitamiini ja muude ainete puudused teada või kui arstile keeldub siis üsna valimatult kõiki võimalikke vitamiine sisse sööta, sest mis ûleliigne tuleb niikuinii välja. Magneesium eriti tähtis meeleolu probleemides.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma pakuks et unereziim on täiesti paigast a la öösel üleval – magab poole päevani sööb esimest korda kella 16 ajal. Samuti toitub kehvasti- ebaregulaarselt, süsivesikuterikkalt, krõpsudest, saiast. Vahele liha. Keha ja hormoonid lähevad nii pikaajaliselt tegutsedes täiesti sassi ja rahuloluhormooni ei tekigi. Maks on suure koormuse all ja sellest meeleoluhäired.

Ma sõin esimest korda ka umbes sellel ajal, isegi kui ärkasin kell 6 üles. Hommikul on toit alati täiesti maitsetu mu jaoks, kell 12 lõuna ajal ei hakanud isu isegi tekkima, kui kool läbi sai, alles siis läks kõht tühjaks. Maks saab suure koormuse tavaliselt alkoholist ja ravimitest, tavaline toitumine ei mõjuta nii palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Pereelu ja suhted sotsiopaat peres