Teema: spordi-/nutikella

nutikellast on kasu küll. mina sain nt täna esmakordselt teada, et minu 2h koolipäeva jooksul jalutasin õpetajana klassis/koolimajas maha umbes 3000 sammu. eks siis näe, kas homse 7h tööpäevaga tuleb ainuüksi klassis pinkide vahel käies 10 tuhat täis.

#3987746:

Ja mis kasu sul sellest teadmisest on? Või mis kasu on sinu arvates su kehale suvaliselt kokku saadud 3000-st liigutusest? Õpetaja ja nii ajuvaba?

lihtsalt õpetaja töö kohta arvatakse, et ta seisab või istub terve päeva paigal, tegelikult toimub pidev liikumine mööda klassi. ca 1500 sammu ühes tunnis. pärast seda sammude lugemist ma enam ei imesta, miks õpetajad päeva lõpuks füüüsiliselt läbi on ja miks septembris ostetud sisejalanõude tallad kevadeks läbi kuluvad.

#3987794:

#3987746:

Ja mis kasu sul sellest teadmisest on? Või mis kasu on sinu arvates su kehale suvaliselt kokku saadud 3000-st liigutusest? Õpetaja ja nii ajuvaba?

lihtsalt õpetaja töö kohta arvatakse, et ta seisab või istub terve päeva paigal, tegelikult toimub pidev liikumine mööda klassi. ca 1500 sammu ühes tunnis. pärast seda sammude lugemist ma enam ei imesta, miks õpetajad päeva lõpuks füüüsiliselt läbi on ja miks septembris ostetud sisejalanõude tallad kevadeks läbi kuluvad.

Vaat see ongi asi, millest sa aru ei saa – see aeglne astumine tunni ajal pingiridade vahel ei anna su kehale eriti mitte midagi. Õhtul jõuad koju, vaatad oma sammulugejat ja oled rahul, rohkem ei peagi eriti liigutama, natuke majapidamises veel edasi-tagasi käia ja tehtud.
Tegelikult pole su pulss nende sammude tegemise käigus kiirenenud, veri liikuma hakanud, keha koormust saanud. Tatsasid need sammud maha, kui lausa 8 h päevas, ehk said põlveliigesedki ülekoormatud. Kasu südamele ja veresoonkonnale sellest eriti pole ju.
Jah, muidugi parem kui lihtsalt istuda, aga sammude arvestusse mina sellist liikumist ei loe. Suvaliste poodide müüjad astuvad päevas sama palju või rohkemgi klientidega suheldes, aga seda loetakse siiski üsna seisvaks ja liigestele kurnavaks tööks.

#3988160:

Pikema sammuga inimene näib ebasportlikum, sest tal tuleb samme vähem. Igatahes peab ta isegi väljas liikudes tegema rohkem samme, kui lühema sammuga inimene kui on soov saada täis tehtud arv samme päevas.

Näib ebasportlikum? Kelle jaoks “näib” ja kuidas see võimalik oleks?
Mõtle nüüd natuke loogilisemalt. Kui inimene tahab tõesti teha päevas täis 10 000 sammu, siis kuidas pikemal inimesel tuleb teha rohkem samme kui 10 000? Tema teeb täis ikka oma 10 000 ja lühike inimene teeb täis oma 10 000. Sammude arv on ju ikka sama. Lihtsalt pikem inimene läbib sama sammude arvuga pikema distantsi.
Me käime tihti abikaasaga kõndimas. Samme ei loe, läbime 7,5 kilomeetrise ringi. Tema paneb ajama omas tempos ja oma sammupikkusega, mina oma sammupikkusega. Mina pean tõesti pingutama rohkem ja hakkan higistama varem, kui tahan tema tempot hoida. Teen rohkem samme sama distantsi jooksul.
Aga see 10 000 sammu pole ju mingi etalon. Lihtsalt Jaapani sammulugejate tootja arvas, et hakkame sellist numbrit promoma, tavaline reklaam. Arstid enamasti arvavad, et 6000 kiiret sammu päevas on kehale vägagi ok. Kiiret, mitte lihtsalt niisama päeva jooksul tuiatud sammu.

#3988487:

Arstid enamasti arvavad, et 6000 kiiret sammu päevas on kehale vägagi ok.

6000 on parem kui mitte midagi ja  võib olla enam kui piisav üle 80 aastasele, keskealise jaoks võiks ca 10 000 sammu (või muud võrdväärset tegevust)  olla miinimumeesmärk. Hiljuti oli ühe taolise “10 000 sammu müüdist” rääkiva artikli lõpus ka WHO liikumisaktiivsuse soovitused- viimased ei tule aga kuidagi kokku kui sinna 10 tuhande sammu kanti ei sihi.

Sammude lugemine on nutikella üks paljudest võimalustest, keda see huvitab see neid jälgib, enamuse jaoks ei paku see mingit huvi.

#3988590:

Hiljuti oli ühe taolise “10 000 sammu müüdist” rääkiva artikli lõpus ka WHO liikumisaktiivsuse soovitused- viimased ei tule aga kuidagi kokku kui sinna 10 tuhande sammu kanti ei sihi.

Ära sa nüüd WHOst küll räägi. Hiljuti soovitas see end aktiivselt liigutada vähemalt 10 minutit järjest, et oleks tervisele kasulik ja siis natuke veel hiljem teatas, et ega see 10 minutit polegi nii oluline, juba tugitoolist tõusmise liigutus aitab palju 😛
WHO räägib selle juttu, kes talle maksab ja lähtub väga palju poliitilisest olukorrast. Hetkel tuleb selle suurim rahastus USAst, mingil ajal maksid jaapanlased, kui oma sammulugejate ja nutikelladega turule tulid.
Ma pigem lähtun tegelike arstide nõuannetest, kes asjast midagi ikka teavad ka, mitte ei tee vaid reklaami.

See Eesti arstide soovitus ongi ju kaugel 10 000 sammust päevas. 30 minutit mõõdukas tempos 5 päeva nädalas – ca 3 km kord. Ja veel 10-minutisteks juppideks jagatuna. Kui see on kõige värskem soovitus, siis on ka meie arstid palju tagasi tõmmanud, ca 5-6 aastat tagasi olid soovitused suurema mahuga.

#3989046:

Puust ja punaseks-soovitus on 300 minutit keskmise intensiivsusega(see on näiteks kiire kõnd) või kõrge intensiivsusega 150 minutit( see on tugevas tempos jooks) nädalas , lisaks tuleb 2x nädalas teha jõudu ja lisaks  veel venitusharjutusi

No näed ju ise ka, et meie arstide soovitus on kaugel 10 000 sammust päevas ja hõlmab ikka kõike muud kehale vajalikku.
Tavalisele inimesele on soovitus 30 minutit 5 päeval nädalas keskmise intensiivsusega – mis ongi kõnd suht kiires tempos.  Ja see ongi 3+ kilomeetrit korraga. Mis annab ca 400+ sammu.
Ei tule just 2 korda nädalas teha jõudu – lihaseid ja luid tugevdavad ka ujumine, rattasõit, vesivõimlemine, tavaharjutused hantlitega jne.  Loomulikult järgnevad sellele ka venitused, nii rattasõidule, vesivõimlemisele kui ka lihtsalt kõndimisele, kui lihased on soojaks saanud.
Iga päev 10 000 sammu vajalikkus on puhas reklaam, seda peaks ju kõik teadma. Ei pea neid samme täis kõndima, kui teed ka midagi muud – lihtsalt võimled, ujud oma rõõmuks, käid mõnes muus trennis. Või kui ei käi, siis lihtsalt nt tantsid omas kodus paarkümmend minutit higistamiseni.
Mõni mõtlebki, et kui iga päev 10 000 sammu täis, siis ongi kõik ja midagi muud polegi vaja. Nii ju ikka ei ole.
Võid vabalt teha 2000 sammu päevas ja siis minna joogasse, ujuda kilomeetri, seista täiesti paigal hantlitega ülakeha treenides või kükke tehes, või ka näiteks velotrenažööri vändates või batuudil hüpates.
Üksi need täiskõnnitud sammud ei anna kõike, mis kehale vajalik. Seepärast ükski meie arst  ka ei soovita 10 000 sammu päevas lihtsalt kõndida.