Uuh, kadestan! Meie põllul on 1) vesirotid, 2) liigniiskuse oht. See aasta sain septembri lõpus jaole ja suurema osa porganditest üleujutatud põllust mädanema hakkamata kätte (hiljem kuivas põld jälle ära, aga siis oleks porgandid juba hukas olnud). Ja vesirotid spetsialiseerusid tänavu peamiselt peetidele.
Aga muidu, kui maa ära külmub, kas saate porgandeid sealt ikka kätte ka või
Mul on kõrgendatud peenras, ma ei viitsi kummarduda. Tahan, et kõik nii suure aia peal oleks minimaalse jooksva töökuluga ja maksimaalselt inimsõbralik, maksimaalselt ergonoomiline. Ju siis vesirotid ei saa sinna peenrasse sisse, meil peaks asukoha mõttes neid olema vist küll. Näinud pole. Samas on õuel lahti kolm koera (va kui on külmem kui -20 või +1 ja ilmgem lörtsipadu). Neile ei meeldi varesedki ja kuna vähemalt keegi neist tapab rästikuid ja mutte, ju keegi vast tapab ka vesirotte, me pole lihtsalt pead sattunud leidma.
Liigniiskus kõrgendatud peenart (puusani) ei ohusta. Sel on ka läbitungimatu alus all ja küljelaudade vahe alla cm.
Talvel saan porgandid kätte küll, kuigi -30ga pole ka proovinud. Mingi -12ga jah, ilusasti. Üldiselt kui läheb väga külmaks ja on kavas porgandeid süüa, toome nädalajagu külmkappi. Pesemata, hoiame paberkotis. Muld on selline tugev sõmer must muld, kunagine tiigipõhi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.10 20:36; 12.10 10:43;