Oleks täna hommikul ühele sellisele peaaegu otsa sõitnud.
Tallinna magalarajoon, kus välimine rida on autosid täis pargitud, pime aeg. Ja siis kargab järsku autode vahelt täiesti suvalisest kohast sõiduteele inimene. Mis toimub selliste peas, kes valest kohast üle tee minnes isegi natukene ei vaata, et autot ei tuleks? Praegu on teed libedad ja reaalselt jäi mõni sentimeeter puudu kokkupõrkest ja siis see jalakäija vaatab veel sellise näoga, et miks ma teda ära tappa tahan..
Eriliselt lemmikud on veel need, kes sügisel pimedas ja vihmase ilmaga üleni mustas maanteeservas kõnnivad..