Teema: Tallinna vestlused

Siinsamas koolilapse esilehel on kuue lk pikkune teema, palun loe see kõigepealt läbi ja kui sealt vastust ei leia, küsi. (Selles olemasolevas teemas muidugi.)

Minule väga põnev teema ja loen suurima heameelega!

Sel aastal ju olukord teine,testid internetis ja vestluse kaal suurem- küsitakse ka ainealaseid teadmisi. Kooliti on teada,mitu protsenti on mingi testitud aine osakaal. Aga,kuidas arvestatakse vestluse punkte?

#3764640:

#3764616:

Siinsamas koolilapse esilehel on kuue lk pikkune teema, palun loe see kõigepealt läbi ja kui sealt vastust ei leia, küsi. (Selles olemasolevas teemas muidugi.)

Lugesingi läbi:) Ja siis ongi nii, et ainult üks postitus teema kohta ja siis otsi sealt ajaloost? Et nagu pole foorum…Ma tõesti ei saa aru, mis on see iseloomujoon või emotsioon, mis inimesi selliseid kommentaare lisama paneb. Mis see minu postitus kelleltki ära võttis. Kui ei soovi, palun ära vasta:)

Milleks teha psühhoanalüüsi asjalikule soovitusele? Vanade teemade alla kommenteerides kerkib teema kasutajatel viimati kommenteeritute alla üles -> mõni eelmine vastaja näeb seda teemat enda kommenteeritute all -> tõenäosus, et teadjad inimesed su teema leiavad ja oskavad sellele vastata, on suurenenud mitmekordselt.

Muide, kõige kindlama vastuse (ja palju vähema vaevaga) saad üldse siis, kui kooli esindajaga otse ühendust võtad. Aga lase seda ikka oma lapsel ise teha, eksole. Kui ise olen koolidesse kandideerinud, ma ei ole korrakski mõelnud, et mu ema hakkab minu eest sisseastumisinfot otsima 😀

Kes siis lõpuks kooli lähevad, lapsed või nende emmed?

Kõik ei pruugi ju kohta vastu võtta. Pani mõni laps näiteks esimeseks valikuks ühe kooli, katsed läksid hästi ja kutsuti teistessegi. Otsustab siis teise valiku kasuks. Küllap sinu lapsel on ikka ka võimalus. Ma näen oma lapse pealt, et oluline on lõppotsuse tegemisel arvestada ka sõprade valikutega. Nii ta kaalub viimase hetkeni üht ja teist.

#3764875:

Kõik ei pruugi ju kohta vastu võtta. Pani mõni laps näiteks esimeseks valikuks ühe kooli, katsed läksid hästi ja kutsuti teistessegi. Otsustab siis teise valiku kasuks. Küllap sinu lapsel on ikka ka võimalus. Ma näen oma lapse pealt, et oluline on lõppotsuse tegemisel arvestada ka sõprade valikutega. Nii ta kaalub viimase hetkeni üht ja teist.

Lihtsalt infoks, et ainult hästi tehtud katsed ei taga kohta neis koolides. Ma tean varasemast lapsi, kes on kõigisse kolme valitud kooli vestlusele kutsutud ja pole ühtegi kohapakkumist saanud. Ja tean ka lapsi, kes veidi kehvemate katsetega on peale vestlust kohapakkumise saanud. Katsete punktid ei ole ainsad ja olulised määrajad. Eriti kui punktide vahed väga suured pole.

Minule teemaalgatus meeldib ja olen ka toetamise ning kaasaelamise usku. Praegune sisseastumise korraldus on tekitanud minus väga tugeva soovi anda ka koolidele endale hiljem tagasisidet. Kas ma selleni ka jõuan on iseküsimus. Protsess on lihtsalt üsna läbipaistmatu. Ma endiselt ei saa tegelikult sellest esimene/teine/kolmas valik asjadest aru. Samuti ei ole ma pihta saanud, et kui palju üldse kuhugi kooli vastu võetakse lapsi ning veel vähem saab aru, kui palju kutsuti peale teste vestlusele.  Tunnen, et koolid keskenduvad liigselt omvahelisele konkurentsile. Westholmi vestlusest pool läks julgelt selle peale, et tõestada miks see kool ja see suund. TIK-i grupivestlus oli õnneks pingevabam ja õpetajad ei hakanud eelistuste teemaga nii tugevalt suruma.

Noored vajaks head tagasisidet. Kool, kes on otsustanud, et antud noor talle siiski ei sobi, võiks seda paari lausegagi põhjendada, et ta saaks ennast analüüsida ja järgmisel vestlusel sellevõrra tugevam olla. Need on nende esimesed n.ö. “töövestlused”. Ma tegelikult ei kujuta ette, et ettevõtted samade mustrite järgi värbama hakkaks. Mõnikord lausa nii, et isegi vestlust ei viida läbi vaid otsused tehakse testide ja videode põhjal (32 näiteks).  Noor saab sealt tagasisideks vaid numbri ja teadmise, et ta polnud piisavalt hea.  Siin on ka varasemalt juttu olnud, kuidas õpetajad suured intervjueerimistuhinas isegi ei tutvusta ennast. Koolid unustavad, et mitte ainult nemad ei vali õpilast vaid õpilane ka kooli. See võib olla selle kooli ja õpilase esimene kontakt enne päris pikka koostööd ja vundamenti peaks hoolikamalt laduma. Siin ei aita kaasa see kui kümme korda erinevalt sõnastatud küsimustega küsida, et miks just see kool ja mitut meie kooli vilistlast sa tunned. Noored ise nimetasid seda omavahel  “surumiseks”.

Ma saan täiesti aru, et valikuid peab kool tegema ja elu pakub kindlasti meie noortele veel kõvasti konkureerimisi. Ei eelda, et nad nagu lillekesed läbi elu lendlevad. Aga kui me tööturul oleme liikumas lugupidavama suhtumise ja võrdsema kohtlemise poole, siis võiks seda ka ikka juba koolides näha.

Soovitan kuulata ka seda intervjuud. https://vikerraadio.err.ee/media/video/1267276?fbclid=IwAR3-OxNfvLtIJy4JgIoHjA_s0P4aPoWOO_C6uc4ipE6ERTk9UqJHLnTbfdw

Läbipaistvus on see määrav märksõna nende numbrite juures. Mida läbipaistvam on kandideerimisprotsess, seda paremini läheb protsessi käigus loodava usaldusega.

Ja loomulikult on hullemaid värbamise tööturul. Nagu ka koolides intervjuusid. Aga on ka posiivseid näiteid, mille poole tublimad püüdlevad. Miks mitte ka koolid. Eriti kuna see on esimene kogemus.

See ühiskatsete süsteemi läbipaistmatus tekitab tõesti nii palju üleliigset stressi lastes. Jah, elu ei peagi olema lill ja juba praegu on see kõik lapsele heaks õppetunniks, aga läbipaistva süsteemiga saaks asjatut stressi minu meelest vältida. Minu jaoks on arusaamatu see, et tehakse ühised katsed, aga see, mis pärast katseid toimub, on igas koolis erinev, kohati arusaamatu ja nagu väga ei klapi omavahel. Olles siin erinevaid teemasid lugenud, on mul mulje jäänud, et GAG jagab esimestel päevadel tublimatele protokolle, samal ajal kui TIK jätab kaheks nädalaks ootele. 21KK-l ka ilmselt mingi oma süsteem. Mida ühe kooli esimeseks või teiseks (või kolmandaks) eelistuseks panemine reaalselt tähendab koolide enda jaoks? Kui TIK vestleb enne protokollide jagamist ära ka 2.eelistuse õpilastega, siis mis rolli mängib eelistus pingerea ja sisse saamise juures? Kas eelistatakse 2.eelistuse paremate tulemustega õpilast 1.eelistuse õpilasele? Teisest vaatenurgast – kui TIKi 1.valikuks pannud tubli õpilane jäetakse kaheks nädalaks vastuse ootele ja see õpilane läheb 2.valiku kooli vestlusele ja talle seal kohta pakutakse? Ja veel kui lapsel on esimese valiku koolis vestlus viimasel päeval (millest jääb mulje, et ta selle kooli 1.eelistuse pingereal lõpus), aga teise eelistuse kool kutsus vestlusele juba teiseks päevaks?

#3765060:

Mind ka hämmastab kui läbipaistmatu kogu ühiskatsetega gümnaasiumisse kandideerimise protsess on:

– puudub info, kus maal keegi pingereas on, kui palju kandideerijad, edasi pääseijaid – seda on ju lihtsalt võimalik tänapäeval infosüsteemis anonüümselt teha

– puudub igasugune info, mis kuupäevaks vestluse tulemused saabuvad, mis ajaks tulevaste vestluste ajad välja öeldaks

Ma arvan, et  näiteks GAG ei taha, et Reaal teab, et juhan on nende koolis ka pingerea tipus.

Koolid üritavad võimalikult vara säravamad tähed vestlusele kutsuda, kohe ka heatahte avalduse anda, et laps järgmise kooli vestlusele ei jõuaks ja ümber ei mõtleks.

#3765201:

Koolid üritavad võimalikult vara säravamad tähed vestlusele kutsuda, kohe ka heatahte avalduse anda, et laps järgmise kooli vestlusele ei jõuaks ja ümber ei mõtleks.

Loomulikult. Täpselt samamoodi nagu lapsed võistlevad koolikoha pärast võistlevad koolid omavahel helgete peade pärast.

#3765149:

Minu jaoks on arusaamatu see, et tehakse ühised katsed, aga see, mis pärast katseid toimub, on igas koolis erinev, kohati arusaamatu ja nagu väga ei klapi omavahel.

Miks peaks edaspidi toimuv samasugune olema? Koolid on ju erinevad ja eraldiseisvad. Igaüks on enda eest väljas.

#3765060:

puudub info, kus maal keegi pingereas on, kui palju kandideerijad, edasi pääseijaid – seda on ju lihtsalt võimalik tänapäeval infosüsteemis anonüümselt teha

Kandideerijate arv ei anna ju midagi.  Selge on see, et tahtjaid on rohkem kui kohti. Ja kuidas üldse kandideerijate arvu arvestada. Kas laps, kelle esimene valik on GAG, aga pani veel end kirja ka Reaali ja TIK’i läheb kõigis neis arvesse kui kandideerija? Ja pärast GAG’ist kohapakkumise saamist läheb muude koolide arvestusest maha? Või mitte?

Ja pingeread on igal koolil erinevad, pole neil mingit ühtlast süsteemi. Ja ka mõne kooli sees (GAG) on veel mitu eri pingerida.

#3765149:

Minu jaoks on arusaamatu see, et tehakse ühised katsed, aga see, mis pärast katseid toimub, on igas koolis erinev, kohati arusaamatu ja nagu väga ei klapi omavahel.

Aga tegu ongi ju erinevate koolidega, mitte ühe kooli nelja erineva allasutusega. Katseid hakati kunagi ühiselt korraldama ju just sellepärast, et vähendada lastel stressi ja ühest koolist teise katsetele jooksmist. Katsete tulemuste tõlgendamine ja kohtade jagamine on jätkuvalt iga kooli enda teha ja igal koolil on oma kriteeriumid.

#3765149:

Kui TIK vestleb enne protokollide jagamist ära ka 2.eelistuse õpilastega, siis mis rolli mängib eelistus pingerea ja sisse saamise juures? Kas eelistatakse 2.eelistuse paremate tulemustega õpilast 1.eelistuse õpilasele? Teisest vaatenurgast – kui TIKi 1.valikuks pannud tubli õpilane jäetakse kaheks nädalaks vastuse ootele ja see õpilane läheb 2.valiku kooli vestlusele ja talle seal kohta pakutakse? Ja veel kui lapsel on esimese valiku koolis vestlus viimasel päeval (millest jääb mulje, et ta selle kooli 1.eelistuse pingereal lõpus), aga teise eelistuse kool kutsus vestlusele juba teiseks päevaks?

Ma ei ole asjas sees, aga ma pakun, et eelistatakse esimeseks valikuks pannud last. Et võetakse pigem see, kes soovib justnimelt sinna kooli tulla. Mulle tundub see kohati ebaõiglane. Neil lastel on lihtne, kel ühe või teise kooliga juba kogemus on. Aga nende laste jaoks, kes tulevad väljast, on vestlus tegelikult väga oluline ja ilmselt mõjutab ka otsust ühe või teise kooli suunas. Selles suhtes oleks mu meelest ausam kui võiks kandideerida kuni kolme kooli, aga mingit pingerida nende vahel tegema ei pea. Ja siis koolid vastavalt oma pingeridadele kutsuvad vestlustele ja pakuvad kohti. Ja kindlasti peaks koolid andma lastele tähtajad, mis ajaks vastust oodata on.