Tegelikult on see jube kurb, et inimestel puudub reaalsusetaju. Paljud neist no noored ja ei ole ise kogenud aega enne aastat 1991 ja ülejäänute mälu on vist tuhmunud. Väidetakse, et meilt on vabadus ära võetud. Millisest vabadusest on neil siis puudus? Vabadusest ilma tõendit näitamata restorani minna (kusjuures ilma vaktsineerimata saaks minna küll, aga siis peaks testima)?
Läheme tagasi aega enne 1991. Eesti väikelinnas kus ma elasin, oli täpselt 1 restoran, oli vabadus sinna minna ja süüa seal seda mida see restoran pakkus. Rohkem restorane polnud sellesse linna ette nähtud ja tõenäoliselt ei tohtinud kokk ka menüü osas kuigi loominguline olla. Kui keegi oleks tahtnudki sinna veel ühe restorani teha, siis ta poleks seda saanud, sest sellist vabadust ei olnud, et tahan ja teen oma äri. Äritegevus ei olnud lubatud, olid vaid riiklikult ette nähtud töökohad. Lüpsjad teenisid rohkem raha kui arstid ja õpetajad, sest töölised olid au sees, intelligents veidi põlu all. Reisida võis ainult ida suunas – sellest, et Soome oli olemas, sai aimu ainult siis kui külastada tuttavaid, kes elasid Soome lahele lähemal ja nägid Soome televisiooni.
.. Balti kett oli üks neist sündmustest, mis sillutas teed selle kõige muutmiseks. Meil on nüüd oma riik, oma demokraatlikult valitud Riigikogu ja valitsus. Valitsus peab kriisiolukorras lahendama keerulist ülesannet – kuidas hoida inimeste tervist ja elusid nii, et meetmete mõju majandusele ja inimeste üldisele heaolule oleks võimalikult väike. Tuleb teha otsuseid, mis kindlasti ei saa kõigile ühtemoodi meeldida ja kindlasti osutub mõni otsus ka takkajärgi valeks või ülepingutatuks. Aga siiski – kas vastased ja kriitikud ja ketikorraldajad tõesti reaalselt aduvad, mida tähendab tegelikult vabadus ja selle puudumine, et siin praegu tõsimeeli rääkida sellest, et neilt on vabadus ära võetud?