Mul tütar lapsena oli selline tugev ja tegus. Mida vanemaks saab seda õrnemaks muutub. Ma enam ei oska reageerida. Nüüd on 13a. Pidevalt tal midagi valutab, sinika peale lonkab. Kassi küünistuse plaasterdab kinni. Meil läheb plaastreid rohkem midagi muud. Küll ta lonkab ja kerjab kehalise vabastust, mida ta ei saa. Kui haava või vigastuse avastab siis hakkab surema. Samas kui ta pole veel märganud, siis on kõik ok.
Harja ajas punaseks kui ta omal sõrme ära põletas ja siis terve päeva hoidis sõrme vee tassis ja ei saanud midagi teha.
Lähen lihtsalt hulluks.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )
Teema: Teismeline hädalda ja on liiga õrn?
04.03.2020 13:59
To report this post you need to login first.
04.03.2020 14:27
Nii nagu tütar kriimustusest ei sure ei lähe sina ka sellest hädaldamisest hulluks 🙂 Ju tahab lohutamist, kaastunnet, suhtlemist ja kaasa elamist. Igaühel oma meetod tähelepanu saamiseks:)
Mul tütar 16, raskem teismelise iga hakkab loodetavalt selja taha saama, kohati tundub juba nagu täitsa mõistlik täiskasvanu, a siis tõmbab mingist x kohast sae käima ja kõik on ikka üli-üli halvasi. Nutab ja kisab siis end tühjaks ja saame jälle rahus edasi elada kuni järgmise hädani.
To report this post you need to login first.
04.03.2020 15:16
Tähelepanu vajadus.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 03:32
Väga ebameeldiv on lugeda seda põlastavat ja üleolevat kirjeldust omaenda lapsest.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 11:46
Nagu minu 15-aastast kirjeldaksid.
Aga jah, nagu meie noor aju-uurija Jaan Aru on öelnud, siis teismelise aju on veel ekstrakeeruline organ.
Aga tõesti, ilmselgelt vajab sinu laps tähelepanu. Mina kasutan tähelepanu kõrvale juhtimist.
Katsun otsida mingeid ühistegevusi (isegi kui mulle endale need ei meeldi või aega pole), lihtsalt, et teemat muuta ja et teha midagi koos ja läbi selle lapsele tähelepanu pakkuda. Nt eile tuli trennist, kus sai “rämedalt viga”. Põlve peal oli tõesti natuke nahka maas. Ilmselgelt ta liialdas (seda õpib kiiresti ära tundma, millal asi päriselt tõsine on). Ütlesin korraks, et jah, see pindmine vigastus võib tõesti valu teha ja tükk aega paraneda. Siis kutsusin appi frikadelle veeretama. Tegime neid sügavkülma jaoks terve hunniku ja selle poole tunni jooksul saime ilmaasju arutada. Sai ennast tühjaks rääkida ja peale seda unustas vist oma tohutu vigastuse ka ära.
Minu soovitus on, et ära pisenda lapse muret (isegi kui see on tähelepanuvajadus, mitte valu).
Pahandamise ja tänitamise asemel pane hoopis ise plaaster peale ja uuri hoolivalt, ega põletikku pole. Kui lonkab, siis kutsu oma juurde diivanile, pane külmakott peale ja ütle, et kui homseks pole parem, siis peame ikka arstile näitama (tavalisel nad ei taha), samal ajal vaadake koos filmi või ajage juttu. JNE.
Teismeline on õrn ja suhetele pannakse just sel ajal tugev alus. Aga liiale nunnutamisega ei maksa ka minna.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 18:39
Ma saan aru, et hormoonid on nende mõistuse segi löönud ja ega nad isegi vahel ei saa aru, et miks nii käituvad.
Minu laps suutis keset möllu lausuda, et ärgu ma võtku isiklikult! 🙂
To report this post you need to login first.
05.03.2020 21:13
Aga mängi siis kaasa. Kui sureb, küsi kohe, kas kutsun kiirabi. Ja kui tuleb vastuseks jah, siis kutsudki. Lapse sõnu tuleb uskuda ja minna lõpuni välja. Lähedki kriimustusega traumapunkti. Istub seal mõned tunnid ära, siis järgmine kord juba oskab arvestada, et kui tõsine see asi siis on ja et kas vastuvõtus istumine on ikka seda “haigust ” väärt. Vanema kohus on anda elukogemus, kui sureb, siis tuleb kiirabi kutsuda. Miks sa peaks tütre hädades kahtlema? Kui oled arsti haridusega siis jah tõesti.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 21:33
Aga mängi siis kaasa. Kui sureb, küsi kohe, kas kutsun kiirabi. Ja kui tuleb vastuseks jah, siis kutsudki. Lapse sõnu tuleb uskuda ja minna lõpuni välja. Lähedki kriimustusega traumapunkti. Istub seal mõned tunnid ära, siis järgmine kord juba oskab arvestada, et kui tõsine see asi siis on ja et kas vastuvõtus istumine on ikka seda “haigust ” väärt. Vanema kohus on anda elukogemus, kui sureb, siis tuleb kiirabi kutsuda. Miks sa peaks tütre hädades kahtlema? Kui oled arsti haridusega siis jah tõesti.
Loodan, et see oli iroonia? Kiirabil ja emol on muud ka teha, kui tähelepanuvajaduses siplevat pubekat tohterdada. Käseksin lapsel sääsest elevandi tekitamise ära lõpetada ega reageeriks.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 22:18
Aga tõesti, ilmselgelt vajab sinu laps tähelepanu. Mina kasutan tähelepanu kõrvalejuhtimist.
[—]
Minu soovitus on, et ära pisenda lapse muret (isegi kui see on tähelepanuvajadus, mitte valu).Pahandamise ja tänitamise asemel pane hoopis ise plaaster peale ja uuri hoolivalt, ega põletikku pole. Kui lonkab, siis kutsu oma juurde diivanile, pane külmakott peale ja ütle, et kui homseks pole parem, siis peame ikka arstile näitama (tavalisel nad ei taha), samal ajal vaadake koos filmi või ajage juttu. JNE.
Teismeline on õrn ja suhetele pannakse just sel ajal tugev alus. Aga liiale nunnutamisega ei maksa ka minna.
Mul 9-aastane poiss ja olen sama meetodini jõudnud – tema hädaldab (päris tihti!) ja mina peegeldan. Märkan, aga ei dramatiseeri üle.
To report this post you need to login first.
05.03.2020 22:22
Lapsed on nii erinevad. Ma oma teismelisele olen taolises olukorras vahel naljaga pakkunud, et kas tahab emme kaissu või printsessiga lohutuskleepsu (väiksest õest on neid piltidega suht kasutuid plaastreid).
To report this post you need to login first.
06.03.2020 07:22
Oehh, minu 11-aastane poiss hakkab iga asja peale heleda häälega kiljuma, dramatiseerima jne. Midagi küsid, kohe tuleb selline monoloog vastu. Ühe puberdeedi olen üleelanud, elan selle ka.
Tegelikult on see naljakas ka.
EMO sse tasub ikka kassikriimustusega minna, nagu neil seal tööd ei oleks.
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
