Esileht Tööelu, raha ja seadused. Testamendiga pärimine

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Testamendiga pärimine

Postitas:
Kägu

Isikul, kes suri oli tehtud testament, et tema surma korral pärib laspselaps korteri, aga korter mida päritakse on kaasomandis, s.t, et 1/4 mõttelist osa kuulub ühele teisele sugulasele (kaasnes sellega, et see sugulane suri ilma testamendita ).
Mis õigused on nüüd sellel 1/4 mõttelise osa omanikul ? Kas tal on õigus pärijalt nüüd nõuda kohest oma osa väljamaksmist või nõuda korteri müüki, kui seda osa ei ole võimalik välja maksta ?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks nõuda? Omab siiani oma neljandikku edasi nagu ennegi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis õigused on nüüd sellel 1/4 mõttelise osa omanikul ? Kas tal on õigus pärijalt nüüd nõuda kohest oma osa väljamaksmist või nõuda korteri müüki, kui seda osa ei ole võimalik välja maksta ?

jah, loomulikult
teisel kaasomanikul on eelisostuõigus. kui 3/4 omanik nõus rah amaksma ei ole, siis 1/4 omanik pöördub kohtusse ning kohus paneb korteri sundmüüki (kohtukulud jäävad siis selle 3/4 omaniku kanda)
http://www.heta.ee/kaasomandi-lopetamise-viisid-aga-kui-ma-ei-taha-kinnisvara-omandada/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aitäh vastuse eest 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigused on nüüd sellel 1/4 mõttelise osa omanikul ? Kas tal on õigus pärijalt nüüd nõuda kohest oma osa väljamaksmist või nõuda korteri müüki, kui seda osa ei ole võimalik välja maksta ?

jah, loomulikult

teisel kaasomanikul on eelisostuõigus. kui 3/4 omanik nõus rah amaksma ei ole, siis 1/4 omanik pöördub kohtusse ning kohus paneb korteri sundmüüki (kohtukulud jäävad siis selle 3/4 omaniku kanda)

http://www.heta.ee/kaasomandi-lopetamise-viisid-aga-kui-ma-ei-taha-kinnisvara-omandada/

väga meelevaldsed järeldused. Suure tõenäosusega 1/4 omanikul ei õnnestu kohtu kaudu nõuda sundmüüki juba üksnes seetõttu, et teisele kuulub enamus korterist. Ega see päris nii ei käi, et pöördun aga kohtusse ja kohus rahuldab kõik mu soovid. Näiteks võib väga määravaks saada, kui see lapselaps on alaealine ja korteri müük kahjustab tema huve

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

väga meelevaldsed järeldused. Suure tõenäosusega 1/4 omanikul ei õnnestu kohtu kaudu nõuda sundmüüki juba üksnes seetõttu, et teisele kuulub enamus korterist. Ega see päris nii ei käi, et pöördun aga kohtusse ja kohus rahuldab kõik mu soovid. Näiteks võib väga määravaks saada, kui see lapselaps on alaealine ja korteri müük kahjustab tema huve

no siis tuleb selle alaealise vanemal see raha leida, sest kui üks kaasomanik esitab kohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks, siis see ka lõpetatakse. variante on lihtsalt erinevaid.
loe, kaasomandi lõpetamisest on palju kirjutatud. kedagi ei saa sundida ootama, kuni korteri kaasomanik saab ehk 10+ aasta pärast täisealiseks. lapsel on ka teine vanem ning kui korter müüakse, siis saadud raha tuleb lapse huvides kasutada kas siis uue korteri soetamiseks vms.

loe mu pandud lingist:
Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine on lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada

*

Kui alaealine pärija ei loobu pärandist, vaid on üks kaaspärijatest, kuulub pärand kuni jagamiseni pärijatele ühiselt. Ükski pärija (sõltumata oma vanusest) ei saa teiste kaaspärijateta pärandisse kuuluvaid esemeid käsutada. Kui pärijad on kokkuleppel pärandi jagamise osas, tuleb alaealise pärija tõttu vanemal või eestkostjal taotleda konkreetsele jagamisettepanekule kohtult nõusolekut. Kohus kontrollib planeeritava tehingu tingimuste vastavust lapse huvidele. Kui aga pärijatel omavahelist kokkulepet ei ole, võib iga pärija pärandi jagamiseks pöörduda kohtu poole.
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2014/06/20/tehingutest-alaealise-varaga-2/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu eelpool öeldud, et kui üks kaasomanik soovib kaasomandi lõpetamist, siis kohus ka selle hagi rahuldab – olememata, kui suur osa kaasomanikule kuulub . Kohus otsustab nõude piires – seega teeb lahendi nagu hageja soovib. Kui aga teine kaasomanik tahab kaasomandit lõpetada teisiti – peab esitama vastuhagi oma nõudega – siis kohus otsustab kumma nõude rahuldab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vabandage, aga kustkohast te nendelt linkidelt välja loete, et kohus kohe kindlasti nõude rahuldab? On suur vahe, kas on õigus kohtusse pöörduda või mis otsuse kohus teeb 😀 Mul on õigus ükskõik millega kohtusse pöörduda, see ei tähenda, et kohus kõiki mu nõudeid rahuldab.

Kohus võtab arvesse kõiki asjaolusid mitte ainul tühe poole soovi või ainul tühe poole huve.

Näiteks võib selline erimeelsus tekkida ka sellest, et tegelikult tahab hoopis teine kaasomanik ka korteriomandist vabaneda, aga erimeelsus on hinnas. Kuidas kohus otsustab, kumb siis peab välja ostma teiselt, kui teine esitab vastuhagi? Ei ole nii, et kes esimenena karjub, sellel on õigus. Juriidika on tunduvalt keerulisem kui üks artikkel kuskil ajakirjas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vabandage, aga kustkohast te nendelt linkidelt välja loete, et kohus kohe kindlasti nõude rahuldab? On suur vahe, kas on õigus kohtusse pöörduda või mis otsuse kohus teeb 😀 Mul on õigus ükskõik millega kohtusse pöörduda, see ei tähenda, et kohus kõiki mu nõudeid rahuldab.

Kohus võtab arvesse kõiki asjaolusid mitte ainul tühe poole soovi või ainul tühe poole huve.

Näiteks võib selline erimeelsus tekkida ka sellest, et tegelikult tahab hoopis teine kaasomanik ka korteriomandist vabaneda, aga erimeelsus on hinnas. Kuidas kohus otsustab, kumb siis peab välja ostma teiselt, kui teine esitab vastuhagi? Ei ole nii, et kes esimenena karjub, sellel on õigus. Juriidika on tunduvalt keerulisem kui üks artikkel kuskil ajakirjas.

siis läheb asi lihtsalt enampakkumisele
mitte kedagi ei saa sundida kaasomanik olema, kui ta seda ei soovi. täpselt nagu abielu lahutamine – kui üks osapool soovib lahuust, siis kohus abielu ka lahutab. teine võib siis nutta või karjuda või oma 5 last põhjuseks tuua vms, miks ta ei taha lahutada, aga kasu sellest lahutusest keeldumisel pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On olemas riigikohtu lahendid, seaduste kommenteeritud väljaanded jne. Kaasomandi lõpetamist puhul kohus alati kaasomandi lõpetab vastavalt esitatud nõudele. Kui soovitakse müüki avalikul enampakkumisel, siis kohus ei saa ületada nõude piire ja teha muu otsuse.
Kui mõlemad soovivad korterit endale – siis kohus otsustab, kelle huvid oleksid siis paremini kaitstud – näiteks see, kes elab seal, teiseks see, kellel on reaalne võimalus teine pool välja maksta jne.
Kohus keeldub nõuet rahuldamast, kui puudub selleks alus (näiteks tuvastab, et võlgu ei olegi vms) – aga kaasomandi lõpetamise puhul on seadusest tulenev õigus nõude seda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Liis T

On olemas riigikohtu lahendid, seaduste kommenteeritud väljaanded jne. Kaasomandi lõpetamist puhul kohus alati kaasomandi lõpetab vastavalt esitatud nõudele. Kui soovitakse müüki avalikul enampakkumisel, siis kohus ei saa ületada nõude piire ja teha muu otsuse.

Pole tõsi. Kohus peab kaasomandi lõpetamisel lähtuma kaasomanike huvidest ja tegema õiglase lahendi. Kui hageja taotleb hagis kaasomandi lõpetamist viisil, mis on pole kohtu hinnangul õiglane ning hageja pole alternatiivset nõuet/nõudeid esitanud, siis saab kohus jätta hagi lihtsalt rahuldamata. Kuigi seda on saanud alati teha, olen täheldanu, et ca viimase 2 aasta jooksul on kohtud seda võimalust aktiivselt kasutama hakanud. See tuleneb ilmselt asjaolust, et sageli on kaasomandiga seotud laenud ja hüpoteegid, mis muudavad õiglase jagamise kohati väga keeruliseks. Loe näiteks siit p 10 lg 2: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-39-17

Please wait...
Postitas:
Kägu

viidatud lahendis otsustas Riigikohus -Eeltoodut arvestades on kohtud jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja poolte seisukohad suures ulatuses välja selgitamata. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda ja erinevaid võimalusi kaasomandi lõpetamiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et kumbagi kaasomanikku ei saa kohustada korterit omandama vastu tema tahtmist või suurema summa eest, kui ta on valmis maksma. Kui selgub, et ainus võimalus kaasomandi lõpetamiseks on korteri müük avalikul enampakkumisel, tuleb kaasomand ka sellisel viisil lõpetada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole tõsi. Kohus peab kaasomandi lõpetamisel lähtuma kaasomanike huvidest ja tegema õiglase lahendi. Kui hageja taotleb hagis kaasomandi lõpetamist viisil, mis on pole kohtu hinnangul õiglane ning hageja pole alternatiivset nõuet/nõudeid esitanud, siis saab kohus jätta hagi lihtsalt rahuldamata. Kuigi seda on saanud alati teha, olen täheldanu, et ca viimase 2 aasta jooksul on kohtud seda võimalust aktiivselt kasutama hakanud. See tuleneb ilmselt asjaolust, et sageli on kaasomandiga seotud laenud ja hüpoteegid, mis muudavad õiglase jagamise kohati väga keeruliseks. Loe näiteks siit p 10 lg 2: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-39-17

Liis, kas on mõni otsus, kus kohus on keeldunud kaasomandi lõpetamisest, kui hageja on nõudnud kaasomandi lõpetamist mistahes viisil?
see sinu toodud lahend viitab keeldumise saanud protsessile, kus nõuti vaid omavahelisel enampakkumisel kaasomandi lõpetamist ning sellest kohus keeldus. kohus aga teatavasti ei saa lahendiks pakkuda võimalust, mida pole küsitud, st kui tahetakse omavahelist enampakkumist, siis kohtul pole võimalik saata asja avalikule enampakkumisele.
laenud ja hüpoteegid on omaette teema, vanavanemate korterid (nagu teemaalgatajal) on tavaliselt laenuvabad, seega siin see takistuseks ei saaks

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Liis T, kas see on siis õiglane lahend kohtu poolt?

Riigikohus otsustas – otsused jäävad kehtima, maja läheb müüki
Eile langetas asja kohta otsuse ka riigikohus, mis jäi esimese kahe kohtuastmega samale seisukohale – vara tuleb enampakkumisel maha müüa ja tulud pooleks teha.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maja-viimsis-ajas-lapselapse-oma-vanaema-vastu-kohtusse?id=85875889&fbclid=IwAR0-8CcJxvHS2ABKQ795j0brw2b3NBMNbIYWEk0UYhWOCkiK2qcbFd3XZ94

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lugu? https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maja-viimsis-ajas-lapselapse-oma-vanaema-vastu-kohtusse?id=85875889

Please wait...
Postitas:
Kägu

See lugu? https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maja-viimsis-ajas-lapselapse-oma-vanaema-vastu-kohtusse?id=85875889

otsus on siin – http://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-17-9749/34

11. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15).

Kolleegium on varem leidnud ka seda, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20).

12. Kuna hageja oli kaasomandi lõpetamise alternatiivsetest viisidest loobumisega hagi kitsendanud (TsMS § 376 lg 4 p 2) ning kostja ei esitanud vastuhagi, pidi maakohus poolte huve kaaludes hindama, kas kaasomandi saab lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha poolte vahel võrdselt jagamisega. Kohtul ei olnud vaja hinnata kaasomandi lõpetamise alternatiivseid viise, mida hageja täpsustatud hagis enam ei taotlenud ning mille kohta ei olnud kostja vaatamata maakohtu selgitusele (tl-d 29-32) vastuhagi esitanud.

Seega kuna kaasomanik ei esitanud vastuhagi, siis kohus rahuldas hagi ja kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja raha jagatakse pooleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Testamendiga pärimine