Kas keegi oskab kirjutada, et kuidas saadakse tõlkijaks? Selliseks tõlkijaks, kes suudab oma tööga ennast üleval pidada?
Mida sa täpsemalt silmas pead? Õppimist või töö leidmist?
Mis taust sul praegu on? Mis tasemel eesti keel, mis tasemel võõrkeel(ed), millest tõlkida plaanid? Kas tunned, et vajad mingit koolitust või võiksid kohe tõlkima hakata? Eriti hea kui sul oleks taust kas tehnilisem v meditsiin vms. Siis oled nendes töödes vähemalt terminoloogiaga kindlasti eelisseisus.
Esimese asjana saadaks oma CV igasse võimalikku tõlkefirmasse, teeks neile proovitöid ja tõlgiks neid töid, mis tuleb. Ajaga arened ja saad rohkem raha küsida ja edasi liikuda.
Kui firmal vaja, et tõlkeprogramme kasutaksid, siis küllap leiab väljaõppe neile ka kuskilt.
Mida sa täpsemalt silmas pead? Õppimist või töö leidmist?
Et kui ma tahan elukutseliseks tõlkijaks saada (ja ka töötasu oma tehtud töö eest saada) siis millest peaks pihta hakkama?
Kõigepealt õpid ülikoolis bakalaureuseõppes vastava keele filoloogiat ja magistriõppes tõlkijaks. Kas sa päriselt ei teadnud, mis haridust tõlkijad vajavad?
Hakkad vaikselt “kehvematest” ja väiksematest otstest pihta. Kui oled juba ennast piisavalt tõestanud, võibolla pakutakse ka raamatut tõlkida. Ainult et see ilukirjanduse tõlkimine pole ka lihtsalt sõnade rittaseadmine – natuke peab annet ka olema ses vallas.
Rikkaks sellega kindlasti ei saa, aga ära elab ilmselt küll. Töökoormuse valid ise enamasti, kii raha ja häid suhteid kliendiga tahad, siis teed tööd. Hooajalisust väga tugevalt ei ole minu meelest. Tähtajad on väga lühikesed enamasti ja selles osas võib surve peal olla, aga oleneb jälle.
Mu tuttavad kõik mingil hetkel suhteliselt spetsialiseerunud vastavalt ELi tõlked, meditsiinitõlked, finants, 1 on vandetõlk. Oleneb väga palju millised kliendid saad ja millises vormis töötad (FIE või OÜ). Sellist asja nagu töölepinguga tõlkijakoht eriti ei leia, ise pead oma maksud maksma.
Raamatute tõlkimisest pole siin mõtet väga rääkida, ei usu, et keegi puhtalt raamatuid tõlkides ära elab – tasud suhteliselt madalad.
Muidu tasu oleneb keelepaarist, kui sul on mingi haruldasem, aga vahel siiski nõutud võõrkeel, saad rohkem küsida, kui inglise keele eest.
Soovitan lihtsalt peale hakata, teha proovitöid, võtta esialgu mõned tööd vastu ja siis vaadata, kas ja kuidas sobib ja mida vaja edasi arendada.
Päeva pealt sa niikuinii tõlkijaks ja täispalka teenima ei saa, seega tee esialgu muu kõrvalt.
Kas Facebooki tõlkijate grupis oled? Seal on tihti arutelud töötasu jm üle lisaks töökuulutustele.
Suure tõenäosusega see pole küll see, mis otsid, aga mulle tulevad meilile avaliku teenistuse tööpakkumised ja mitu korda on otsitud prantsuse keele tõlki kuhugi Aafrikasse, kus Eesti sõjaväelased missioonil on. Nagu näiteks see:
Saad raha pluss kogemuse, mida Eestist ei saaks, kuid samas loomulikult kaasnevad sellega omad ohud. Kuna tõlgi töö ei ole nagunii stabiilne, et kogu aeg oleks tööd, siis ma kaaluks seda varianti mõneks ajaks.
Mul on tuttav tõlkija. Tal on selles keeles, kust tõlgib, magistrikraad, aga kuigi ta tõesti teeb seda tööd raha eest, ütles, et selle ametiga hästi ei teeni ja õpib nüüd uut eriala.
Mida sa täpsemalt silmas pead? Õppimist või töö leidmist?
Et kui ma tahan elukutseliseks tõlkijaks saada (ja ka töötasu oma tehtud töö eest saada) siis millest peaks pihta hakkama?
Kõigepealt õpid ülikoolis bakalaureuseõppes vastava keele filoloogiat ja magistriõppes tõlkijaks. Kas sa päriselt ei teadnud, mis haridust tõlkijad vajavad?
Oletame siis, et lähen ja õpin filoloogiat ja magistris tõlkijaks. Aga reaalselt, kuidas on tõlkijatel töökohtadega, kas on üks pidev rabelemine, olelusvõitlus ja ägamine suure töökoormuse all? Kas kipub olema osaline töökoormus või veel väiksem, kas hooajalise iseloomuga töö, no ja midagi palkade kohta sellel ametil?
Töö otsimist alustatakse sellest, et kandideerid paljudesse tõlkebüroodesse, kui mõnes sõelale jääd ja neil on mõni töö, mida julgevad tundamtule algajale anda, siis saad väiksemate tõlketöödega alustada. Arvestama pead ka sellega, et enamasti on need tehnilised tekstid (IT, meditsiin, igasugu seadmete kasutusjuhendid jne), nii et pead orienteeruma terminoloogias, saama pihta sellele, mis on kliendi eelistus, ja järgmima kliendi nõudeid. No ja muidugi tuleb õppida kasutama levinumaid tõlketarkvarasid. Kui oled kiire õppija ja suudad sellest rägast läbi end närida, mis on tagid, UI-d, saad põhimõttest aru, mis eristab tehnilist tõlget ilukirjandusest, siis vähehaaval hakkad ilmselt rohkem tööd saama, aga alguses on kõva rabelemine küll, kasvõi sellega, et kõiges uues orienteeruda.
Palgad, noh, siin pead arvestama sellega, et sinust saab iseenda tööandja. Täiskohaga tõlkijat tänapäeval naljalt keegi endale tööle ei võta, nii et tegutseda tuleb vabakutselisena. Ma ise töötan ühes tõlkebüroos, kus 10 a tagasi oli üsna palju täiskohaga tõlkijaid, kes käisidki kontoris kohapeal tööl, said kindlat kuupalka, aga praeguseks on nad kas ära läinud või koondatud, nii et kõik toimibki vabakutselistega.
Sellega ei saa ära elada. Tuleb mingi kõrvaltegevus leida.
Mina olen 10 aastat töötanud tõlkebüroos tõlkijana. Mul on tööleping, tööaeg E-R 9-17, kuna töötan kodust, siis saan tööaega ka varieerida, peaasi et tähtaegadest kinni pean. Palka saan lk pealt, kuupalk jääb väikese törtsu alla Eesti keskmise. Olen rahul.
Neid, kes sellest ära suudavad elada, on vähe, ning ülejäänutele on see kõrvaltöö.
Tõlkijana töötamiseks ei ole tarvis mingit filoloogia ega tõlkija kraadi. Vajalik on võõrkeele oskus ja ka eesti keele oskus, sest paljud, kes tõlkijaks tahavad saada, põruvad sellega, et ei oska just nimelt eesti keelt. Isegi kui võõrkeelsest tekstist aru saadakse, ei olda võimelised seda panema grammatiliselt korrektsesse eesti keelde ümber.
Kasuks tuleb ka mingi eriala tundmine, sest ega niisama igapäevast tilulilu ei tõlgita äraelamiseks. Tõlkijad üldjuhul ei ole vastava eriala teaduskraadiga spetsialistid, vaid õpivad ise eriala tasapisi tundma. Näiteks meditsiinitõlkija ei ole üldiselt arstiharidusega, sest arstiharidusega inimesed töötavad pigem arstina vms, mitte ei tõlgi.
Esimese sammuna tasub kandideerida Eesti tõlkebüroodesse, mida on päris hulk. Kandideerimise kohta üksikasju leiab nende kodulehtedelt. Tavaliselt saadetakse siis sulle proovitöö, mille alusel hinnatakse sinu teadmisi ja keeleoskust (ka eesti keele oskust). Kui selle edukalt ära teed, siis hakatakse sulle saatma tööd. Mõni tõlkebüroo pakub ka nn noortõlkija perioodi, mille jooksul uus tõlkija on vanema ja kogenuma tõlkija “tiiva all”, kes siis juhendab ja nõu annab.
Kui juba natuke staaži on ette näidata või kui oled ise veendunud, et sa tõepoolest oled hea tõlkija (nt tõlkebüroost saadud tagasiside põhjal), siis on olemas ka rahvusvahelised foorumid/portaalid, kuhu saab oma profiili üles seada. Näiteks üks selline portaal on proz.com. Sellistesse portaalidesse postitatakse aeg-ajalt ka töid, millele on tõlkijat tarvis, ka eesti keelde tõlkimist vajavaid töid on üsna palju liikvel. Mis aga veelgi olulisem, sellistest portaalidest otsivad endale “püsitõlkijaid” ka välismaised tõlkebürood või ka suured ettevõtted, kellel on oma tõlkeosakond. Nagu öeldud, portaali tasub end tutvustama minna siis, kui oled juba veendunud, et pakud kvaliteetset tõlget, sest seal on ka tagasiside võimalus ja kui pakud kehva tööd, siis kajastub see varsti tõenäoliselt sinu profiilis ja šansid edaspidi tööd leida vähenevad.
See, kui palju sa rabelema pead, sõltub sellest, kui palju tööd sa endale kaela võtad. Tähtajad on nii ja naa, on lühemaid, on pikemaid, aga nagu eespool öeldud, töötad sa ilmselt vabakutselisena, seega oled ise enda peremees ja otsustad ise, kui palju tööd võtad. Sul ei ole kohustust endale kõike kaela võtta, mida pakutakse, töötad sa siis Eesti või välismaise büroo heaks.
Äraelamine sõltub sellest, kui palju sa tööd teed. Eesti tõlkebüroodest saadav töötasu on muidugi väiksem kui välismaistest allikaist saadud töödel, sest Eesti bürood vahendavad sulle tööd ja jätavad loomulikult osa kliendilt saadud tasust endale. Minu teada pakutakse Eesti büroodes üldjuhul umbes 2-3 senti sõna. Välismaistest allikatest võib eesti keele alal küsida 7-8 senti sõna. Juriidika jms keerukate alade sertifitseeritud tõlkijad küsivad ka 10 või rohkem senti sõna.
Võtmesõna on siin – ära karda küsida (vähemasti kui oled ise kindel, et oled sellel alal hea). Palju on Eestis tõlkijaid, kes ei julge end “müüa” ega julge korralikku tasu küsida, teevadki siis 0,5 kuni 1 sent sõna tööd ja ei ela sellega ära. Mina olen tõlkinud umbes 20 aastat ja hetkel on sidemeid juba üle maailma. Kuus saab umbes 3000 kuni 4000 EUR, on kord õnnestunud isegi 13000 EUR kuus saada.
Tõlkimiseks on tänapäeval kasutusel tõlkeprogrammid, mille pead endale üsna pea soetama. Mõne programmi puhul saad ka tõlkebüroo kaudu ajutise litsentsi.
Sellega ei saa ära elada. Tuleb mingi kõrvaltegevus leida.
Kasutusjuhendeid tõlkides (olgu siis laiatarbekaup või eriti spetsiifiline tehnika nt su oma õpitud erialal) on võimalik täiesti normaalselt ära elada, kui kord juba ree peale oled saanud.
Näiteks meditsiinitõlkija ei ole üldiselt arstiharidusega, sest arstiharidusega inimesed töötavad pigem arstina vms, mitte ei tõlgi.
Tean mitut arsti, kes lisatööna ka tõlgivad. Vähemalt üks neist on ka üle Eesti tuntud-teatud.
Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.
Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.
Tegelikult teenivad keeleoskusega väga palju sellised erialainimesed, kes peale keele ka eriala teavad. Näiteks enda organisatsioonist tean technical writerit, kelle töötasu on ikka sinna 5000 euro kanti. Sest meil on nii, et on IT alane organisatsioon, palju on projektitaotlusi, artikleid, kirjutisi, veebilehe tekste jne, jne vaja koostada, aga tõlkebüroost sa ei saa vastavaid tekste, maksa palju tahad. Sest need inimesed ei tea eriala, vastavaid termineid jne. Valdavalt on ka introvertidega tegemist, kes ei oska korralikku teksti ka eesti keeles koostada, seega tuleb enne väikese lõigu kokkupanemist korralik intervjuu läbi viia, et ka tavainimesele info arusaadav oleks, see inimene ongi intervjueerija, toimetaja, tõlk jne kõik ühes isikus.
Sellega ei saa ära elada. Tuleb mingi kõrvaltegevus leida.
Kasutusjuhendeid tõlkides (olgu siis laiatarbekaup või eriti spetsiifiline tehnika nt su oma õpitud erialal) on võimalik täiesti normaalselt ära elada, kui kord juba ree peale oled saanud.
Näiteks meditsiinitõlkija ei ole üldiselt arstiharidusega, sest arstiharidusega inimesed töötavad pigem arstina vms, mitte ei tõlgi.
Tean mitut arsti, kes lisatööna ka tõlgivad. Vähemalt üks neist on ka üle Eesti tuntud-teatud.
Meditsiiniharidusega tõlkijaid on väga hinnas, neid otsitakse tikutulega, ilmselt on asi ka selles, et arstiks õppimine ise on väga pingeline ja ajamahukas, hiljem on nad tööga koormatud, nii et ega seda vaba aega tõlkimisega veel tegelemiseks väga pole. Meil on tõlkebüroos ka olnud mitu arstiharidusega vabakutselist tõlkijat, kes vahepeal võtavad tõlkeid, siis kaovad mõneks ajaks. Samas on ka kogenud tõlkijaid, kes ei ole meditsiinitaustaga, aga on aastate jooksul end teemasse sisse söönud ja üsna kodus juba neis tekstides. Suurematel ravimi- ja meditsiiniseadmete firmadel on ka üsna korralikud terminibaasid, ravimite infolehtede jaoks on ees mallid, mille sõnastust täpselt tuleb järgida jne.
Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.
Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.
Ei ole nii. Tõlketurul on väga palju “ah oskan keelt” inimesi, kel pole sugugi mingid valdkonna spetsid. Ja on ka tõlkeharidusega inimesi. Spetsialiseerumine tuleb ka aastatega samu tekste tõlkides, samale kliendile töötades.
Jah, tõlkijaks meie turu juures saab tihti ka tõlkijahariduseta, aga suuline tõlge (sünkroon nt) eeldab ikkagi suhteliselt spetsiifilist inimest ja väljaõpet. Inimeste jutt ei ole kuidagi suvalisem, vaid ka erialatermineid täis – nt igasugused konverentsid jms. Tõlk teeb enne eeltööd ja otsib välja sobivad terminid.
Tõlkebürood ja nende kvaliteet, toimetamine jm on muidugi omaette teema.
Ei ole nii
On küll. Ma töötan tõlkijate ja tõlkidega igapäevaselt juba ligi 10 aastat. Nii riigiasutuses, ülikoolis, kirjastuses, tõlkebüroos kui vabakutselisena.
Mida sa täpsemalt silmas pead? Õppimist või töö leidmist?
Et kui ma tahan elukutseliseks tõlkijaks saada (ja ka töötasu oma tehtud töö eest saada) siis millest peaks pihta hakkama?
Kõigepealt õpid ülikoolis bakalaureuseõppes vastava keele filoloogiat ja magistriõppes tõlkijaks. Kas sa päriselt ei teadnud, mis haridust tõlkijad vajavad?
Imestan. Parim tõlkija valdab siiski sihtkeelt paremini kui lähtekeelt. Mina olen eesti filoloog, saksa keele õppisin peaaegu iseseisvalt juurde, olen kirjastustes hinnatud tõlkija, vahel teen ka toimetajatööd, sest oskused on eri meediaväljaannetest olemas. Ma näen, kui nigela emakeeleoskusega on sageli need võõrfiloloogid, kes on otsustanud tõlkijaks hakata.
Aga jah, kirjastuste honoraridega üksi ei ela ära.
Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.
Ei ole nii. Tõlketurul on väga palju “ah oskan keelt” inimesi, kel pole sugugi mingid valdkonna spetsid.
See on tõsi, inimesi, kes arvavad, et nad võiks tõlkida, on palju. Mõni teeb ilmselt kellegi abiga ka proovitöö päris hästi ära ja kui tuleb aeg päriselt tööle hakata, siis on vesi ahjus. Lõpuks tuleb tõlge kellelegi teisele uuesti tõlkida anda, sest need arvan-et-olen-tõlkija-tegelased ei suuda tähtaegadest kinni pidada, ei suuda kvaliteetset tõlget pakkuda, ei saa hakkama tõlkeprogrammidega jne. Mõni lihtsalt kaob, ei vasta telefonile ega meilidele.
See firma, kus ma töötan, üritas mingi aeg uusi vabakutselisi ka koolitada, käisid kohapeal, õpetasime tõlkeprogramme, selgitasime tarbetekstide tõlkimise üldpõhimõtteid, kuidas klientide nõudmisi järgida jne. Neist, kes kontoris kohapeal õppimas käisid, jäi meile tõlkima 1/10, ülejäänud said mingi aeg aru, et see ala neile ikka ei sobi. Või ei sobinud nemad firmale (peamine probleem ongi kvaliteet ja see, et tähtaegadest kinni ei peeta). Nii et lõpuks firma leidis, et see on kulu, mis ei tasu enda ära.
Ja teine asi, esimese kommentaatori arvamus, et küll toimetatakse üle, pole hullu, kui kohe kõik korralikult ja õigesti välja ei tule, on väga vale. Väga paljud kliendid ei tahagi toimetamise eest maksta, eeldavad, et tellivad tõlke ja tõlkija tase peaks juba selline olema, et teksti võib käiku lasta. Seda suhtumist, et tõlkija võib suvalt midagi valmis visata, toimetaja pärast parandab ja vastutab, on muidugi palju. Aga tööandja siiski eeldab, et kui inimene väidab, et ta on tõlkija, on tal ka kogemust ja oskust seda tööd teha.
Ja teine asi, esimese kommentaatori arvamus, et küll toimetatakse üle, pole hullu, kui kohe kõik korralikult ja õigesti välja ei tule, on väga vale. Väga paljud kliendid ei tahagi toimetamise eest maksta, eeldavad, et tellivad tõlke ja tõlkija tase peaks juba selline olema, et teksti võib käiku lasta. Seda suhtumist, et tõlkija võib suvalt midagi valmis visata, toimetaja pärast parandab ja vastutab, on muidugi palju. Aga tööandja siiski eeldab, et kui inimene väidab, et ta on tõlkija, on tal ka kogemust ja oskust seda tööd teha.
Lisaks sellele ei ole toimetaja tingimata vastaval alal sügavamate eriteadmistega. Ta võib küll parandada kirjavigu ja sättida grammatikat paika ning kui mingi lause tundub eriti jabur, siis selle kohta üle küsida, aga toimetaja ei pruugi olla võimeline märkama spetsiifilisi, eriteadmisi puudutavaid vigu.
Väga paljud kliendid ei tahagi toimetamise eest maksta, eeldavad, et tellivad tõlke ja tõlkija tase peaks juba selline olema, et teksti võib käiku lasta
Klientidel on õigus. See on mingi viimase 10 aasta teema, et korralikku tulemust tahtes pead tellima tõlkele lisaks ka toimetuse. Vanasti oli see loomulik, aga nüüd tahavad bürood toimetamise eest lisaraha.
Lisaks sellele ei ole toimetaja tingimata vastaval alal sügavamate eriteadmistega. Ta võib küll parandada kirjavigu ja sättida grammatikat paika ning kui mingi lause tundub eriti jabur, siis selle kohta üle küsida, aga toimetaja ei pruugi olla võimeline märkama spetsiifilisi, eriteadmisi puudutavaid vigu.
Hea toimetaja teab, kus on õiged allikad terminite kontrollimiseks.
vahel teen ka toimetajatööd, sest oskused on eri meediaväljaannetest olemas.
See on päris hirmutav, eriti meie meediaväljaannete taset arvestades.
vahel teen ka toimetajatööd, sest oskused on eri meediaväljaannetest olemas.
See on päris hirmutav, eriti meie meediaväljaannete taset arvestades.
Mina töötasin meediaväljaannetes ikka ammu enne digilehti:) Keeletoimetamist õpetati ka eesti fillidele ja toimetanud olen paberlehti/ajakirju/raamatuid. PS Tõepoolest, Perekoolis käib ka üle 40-aastaseid inimesi.
Kui nüüd rääkida tõlkidest, mitte tõlkijatest, siis araabia keele tõlke läheb lähiaegadel üha rohkem vaja. ERITI, kui nad suudavad ka teha araabia-eesti-inglise või araabia-vene-inglise tõlget.
Mul on mehe kaugelt sugulane araabia-saksa-araabia, araabia-vene-araabia, vene-saksa-vene tõlk ja võiks öelda, et ta elab nagu kuninga kass, kuigi mõlemad need keeled (saksa ja araabia) on talle nö võõrkeeled, emakeel on vene keel. Koolis õppinud hoopis eesti ja inglise keelt. Neid ta räägib ka. Ka valdab ta erinevaid araabia keele dialekte. Ja tal on mingid paberid, mille alusel saab ta tõlkida erinevaid dokumente, nii et need on juriidiliselt jõudu omavad. Aga peamine raha tuleb minu teada talle kohtutõlgina, suuisest sünkroontõlkest ning erinevatelt poliitilistelt riikide kõrgetel tasandil kohtumistelt.
Keeltele oli tal ka andi, aga tuupimist oli palju. Praegu pole harvad juhused, kus teda eralennukiga viiakse kuskile teise maailma otsa tõlget tegema. Elab Saksamaal.
