Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööandja ebaaus käitumine töötaja suhtes

Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )

Teema: Tööandja ebaaus käitumine töötaja suhtes

Postitas:
Kägu

Ma leiaks põhjuse antud töötaja koht koondada. Koostöö nagunii enam normaalne ei ole.

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma leiaks põhjuse antud töötaja koht koondada. Koostöö nagunii enam normaalne ei ole.

Ma millegipärast arvan, et kui TA selle 100 euro pärast saagimist jätkab, siis nii tehaksegi.
Alati saab töökoha koondada ja siis uue töötaja tööle võtta juba uue ametinimetusega ning natuke asju ümber teha ja ka natuke erinevad tööülesanded anda. A`la kui enne tegi ühte exceli tabelit TA ja teist Kati, siis peale koondamist hakkab Kati tegema TA exceli tabelit ja uus töötaja Kati senist.
Nii on ennegi tehtud ja tehakse ka edaspidi.

Mind ka huvitab, kuidas saab põhitöö ajal tehtav töö olla LISAtöö? Kui TA-l on sellist vaba aega, mis võimaldab veel mingit lisatööd teha, siis on täiesti loogiline, et seda aega eraldi ei tasustata ja selle võrra tõmmati põhipalka väiksemaks. Miks peaks lisatööle kuluva aja eest veel põhipalka maksma, kui seda lisatööd tehakse tööajast?

+8
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma leiaks põhjuse antud töötaja koht koondada. Koostöö nagunii enam normaalne ei ole.

Ma millegipärast arvan, et kui TA selle 100 euro pärast saagimist jätkab, siis nii tehaksegi.

Alati saab töökoha koondada ja siis uue töötaja tööle võtta juba uue ametinimetusega ning natuke asju ümber teha ja ka natuke erinevad tööülesanded anda. A`la kui enne tegi ühte exceli tabelit TA ja teist Kati, siis peale koondamist hakkab Kati tegema TA exceli tabelit ja uus töötaja Kati senist.

Nii on ennegi tehtud ja tehakse ka edaspidi.

Mind ka huvitab, kuidas saab põhitöö ajal tehtav töö olla LISAtöö? Kui TA-l on sellist vaba aega, mis võimaldab veel mingit lisatööd teha, siis on täiesti loogiline, et seda aega eraldi ei tasustata ja selle võrra tõmmati põhipalka väiksemaks. Miks peaks lisatööle kuluva aja eest veel põhipalka maksma, kui seda lisatööd tehakse tööajast?

Oleneb ju mille eest põhipalka makstakse. St osad töökohad on ajapõhised, pead kogu aeg kohal ja kättesaadav olema ka siis kui kliente pole (nt poes ei pane poodi kinni kuigi kedagi ei ole). Teised tööd on tööülesannete põhised ja ajaliselt võib töötamine varieeruda peaasi et tööülesanded täidetud.

Kui nüüd siin on lisaülesanded määratud mida teistel ei ole siis ma eeldaks ka kas lisatasu või põhipalga tõstmist (kui need on lepitud kokku ainult minu ülesanneteks).

 

Iseasi kas see vaidlus kuhugi viib aga kõigil ei ole võimalust ka muudkui ära tulla ja valida muud kui juba nii kaua ühes firmas oldud, asukoht mängib jne. Arutaks veel ikkagi tööinspektsiooniga mis järgmised mõistlikud sammud on.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma leiaks põhjuse antud töötaja koht koondada. Koostöö nagunii enam normaalne ei ole.

Ma millegipärast arvan, et kui TA selle 100 euro pärast saagimist jätkab, siis nii tehaksegi.

Alati saab töökoha koondada ja siis uue töötaja tööle võtta juba uue ametinimetusega ning natuke asju ümber teha ja ka natuke erinevad tööülesanded anda. A`la kui enne tegi ühte exceli tabelit TA ja teist Kati, siis peale koondamist hakkab Kati tegema TA exceli tabelit ja uus töötaja Kati senist.

Nii on ennegi tehtud ja tehakse ka edaspidi.

Mind ka huvitab, kuidas saab põhitöö ajal tehtav töö olla LISAtöö? Kui TA-l on sellist vaba aega, mis võimaldab veel mingit lisatööd teha, siis on täiesti loogiline, et seda aega eraldi ei tasustata ja selle võrra tõmmati põhipalka väiksemaks. Miks peaks lisatööle kuluva aja eest veel põhipalka maksma, kui seda lisatööd tehakse tööajast?

Väga lihtsalt.

Näide. 

Töötaja on võetud tööle raamatupidajana põhitöötasuga 1000 eurot. Samas on ettevõttes teha veidi tõlketöid. Raamatupidaja oskab vastavat keelt. Tööandja pakub välja, et kas oleksid valmis tõlketöid tegema lisaks oma põhitööle. Raamatupidaja ütleb, et sellisel juhul ta peab oma põhitöö tegemist ümber sättima nii, et saaks kõik asjad tehtud sama tööaja sees, st koormus on suurem. Samas raamatupidaja ei näe miks ta peaks tööandjale tasuta (lisa)tööd tegema ja seda ka väljendab. Selle peale pakub tööandja välja lisatasu lisatöö eest, mida töötaja on valmis tegema. Mis siin imelikku on? Vastupidine oleks ju just ebaloogiline, et inimene peaks lisaks oma põhitööle tegema veel lisatööd, sealjuures selle eest tasu saamata?

Mina sain aru nii, et teemaalgatajale pakuti välja variant, et talle makstakse sellest lubatud põhipalgast (mis tema töökaaslastel on) lisatasu võrra madalam summa? Ehk siis, kui nt kolleegid saavad 1000 eurot ainult põhitöö eest, siis tema saaks 900 eurot põhitöö eest + 100 eurot lisatasu. Ja selle peal siis teemaalgataja tahtiski, et ta saaks põhitöö eest 1000 eurot ja lisatasu eest endiselt 100 eurot või siis ta loobuks lisatööst ja saaks niisama 1000 eurot. Ma ei tea, minu jaoks täiesti loogiline mõttekäik.

 

+12
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seda teemat lugedes jääb mulje, et paljud töötajad kas ei tea oma õigusi, või siis siin kommenteerivad peamiselt tööandjad? Selliste tööandjate alluvuses küll töötada ei tahaks, kes õigustavad inimese lollitamist ja parastavad, väga ebameeldiv joon on siin paljudel kommentaaridel sees. Ei vaevutagi end panema teise inimese olukorda.

Teemaalgataja! Muidugi on sul õigus saada lisatöö eest lisatasu või siis – mitte teha seda lisatööd, kaotamata selle tõttu põhipalgas. Kui tööandja püüab midagi muud väita, siis see tõesti ei ole õige. Sa pead ise mõtlema kas sa kujunenud asjaoludel soovid seda töösuhet veel jätkata, aga .. tundub väga toksiline õhkkond. Ja isegi kui sa praegu oma asja korda saad nii nagu tahad (või nagu sulle lubati), siis kas sa ei arva, et tulevikus võivad samad stsenaariumid korduda? Võib-olla oleks mõistlik kogu see jant selja taha jätta, seda enam, et saan aru, et oled vist pensionieelik? Närvid on kõige tähtsamad.

+15
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Iseasi kas see vaidlus kuhugi viib aga kõigil ei ole võimalust ka muudkui ära tulla ja valida muud kui juba nii kaua ühes firmas oldud, asukoht mängib jne. Arutaks veel ikkagi tööinspektsiooniga mis järgmised mõistlikud sammud on.

No pärast tööinspektsiooni mängutoomist ei jätka TA seal firmas mingil juhul enam. Astugu parem ise minema.

+8
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Iseasi kas see vaidlus kuhugi viib aga kõigil ei ole võimalust ka muudkui ära tulla ja valida muud kui juba nii kaua ühes firmas oldud, asukoht mängib jne. Arutaks veel ikkagi tööinspektsiooniga mis järgmised mõistlikud sammud on.

No pärast tööinspektsiooni mängutoomist ei jätka TA seal firmas mingil juhul enam. Astugu parem ise minema.

Miks peaks? See oleks ju puhas töökiusule allumine.

+8
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Iseasi kas see vaidlus kuhugi viib aga kõigil ei ole võimalust ka muudkui ära tulla ja valida muud kui juba nii kaua ühes firmas oldud, asukoht mängib jne. Arutaks veel ikkagi tööinspektsiooniga mis järgmised mõistlikud sammud on.

No pärast tööinspektsiooni mängutoomist ei jätka TA seal firmas mingil juhul enam. Astugu parem ise minema.

Miks peaks? See oleks ju puhas töökiusule allumine.

Ehk siis TA peaks rahul olema sellise töökeskkonnaga või? Vastupidi, vabatahtlikult sellisesse ussipessa jäämine on enese allutamine tööandja meelevalda, sest “ah, mis ma nüüd enam uut tööd hakkan otsima, nii kaua juba siin oldud” või siis “ah, mis siis ikka, kannatan ära, vähemalt on töö olemas” või “ah, las olla, ma ju saan hakkama” vms.

Ta pole vist selgitanud, miks ta siiani seda teinud ei ole, aga praegu on küll juba viimane aeg hakata endale uut kohta vaatama, nii paljugi võiks iseennast väärtustada. Muidu on umbes sarnane olukord nagu peredes, kus minnakse lahku, aga endiselt elatakse koos, sest teine pole nõus välja kolima vms.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma leiaks põhjuse antud töötaja koht koondada. Koostöö nagunii enam normaalne ei ole.

Ma millegipärast arvan, et kui TA selle 100 euro pärast saagimist jätkab, siis nii tehaksegi.

Alati saab töökoha koondada ja siis uue töötaja tööle võtta juba uue ametinimetusega ning natuke asju ümber teha ja ka natuke erinevad tööülesanded anda. A`la kui enne tegi ühte exceli tabelit TA ja teist Kati, siis peale koondamist hakkab Kati tegema TA exceli tabelit ja uus töötaja Kati senist.

Nii on ennegi tehtud ja tehakse ka edaspidi.

Mind ka huvitab, kuidas saab põhitöö ajal tehtav töö olla LISAtöö? Kui TA-l on sellist vaba aega, mis võimaldab veel mingit lisatööd teha, siis on täiesti loogiline, et seda aega eraldi ei tasustata ja selle võrra tõmmati põhipalka väiksemaks. Miks peaks lisatööle kuluva aja eest veel põhipalka maksma, kui seda lisatööd tehakse tööajast?

Väga lihtsalt.

Näide.

Töötaja on võetud tööle raamatupidajana põhitöötasuga 1000 eurot. Samas on ettevõttes teha veidi tõlketöid. Raamatupidaja oskab vastavat keelt. Tööandja pakub välja, et kas oleksid valmis tõlketöid tegema lisaks oma põhitööle. Raamatupidaja ütleb, et sellisel juhul ta peab oma põhitöö tegemist ümber sättima nii, et saaks kõik asjad tehtud sama tööaja sees, st koormus on suurem. Samas raamatupidaja ei näe miks ta peaks tööandjale tasuta (lisa)tööd tegema ja seda ka väljendab. Selle peale pakub tööandja välja lisatasu lisatöö eest, mida töötaja on valmis tegema. Mis siin imelikku on? Vastupidine oleks ju just ebaloogiline, et inimene peaks lisaks oma põhitööle tegema veel lisatööd, sealjuures selle eest tasu saamata?

Mina sain aru nii, et teemaalgatajale pakuti välja variant, et talle makstakse sellest lubatud põhipalgast (mis tema töökaaslastel on) lisatasu võrra madalam summa? Ehk siis, kui nt kolleegid saavad 1000 eurot ainult põhitöö eest, siis tema saaks 900 eurot põhitöö eest + 100 eurot lisatasu. Ja selle peal siis teemaalgataja tahtiski, et ta saaks põhitöö eest 1000 eurot ja lisatasu eest endiselt 100 eurot või siis ta loobuks lisatööst ja saaks niisama 1000 eurot. Ma ei tea, minu jaoks täiesti loogiline mõttekäik.

Sel juhul tekiks tööandjal küll arusaam, et kui nii lihtsalt on võimalik oma töö ümber sättida, siis järelikult inimene ei tööta hetkel täiskoormusega vaid veab seanahka ja talle võibki tööd juurde anda ning ka sellist, mis ei ole kuidagi tema põhitööga seotud, et terve tema päev saaks sisustatud.
Tsiteerides Agnest: meil lobisemise eest palka ei maksta!
Kui aga ta teeb seda lisatööd oma vabast ajast, kas või näiteks lõuna ajast või kohvipauside ajal või mis iganes mingis ettevõttes on määratud puhkeajaks, vot siis on täiesti loogiline, et selle eest makstakse lisatasu.

Tööandja on ka natuke totu olnud. Teinud see leping siis selliseks, kus see lisatöö olekski olnud TA töökohustus (sama tööaja sees!) ja palgaks 1000 eurot. Milleks üldse hakata eraldi välja tooma seda lisatööd.

Igal juhul pole TA-l mõtet seda saagat jätkata, kui talle sobivaid tingimusi ei saa vaid uus töökoht otsida.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No pärast tööinspektsiooni mängutoomist ei jätka TA seal firmas mingil juhul enam. Astugu parem ise minema. Miks peaks? See oleks ju puhas töökiusule allumine.

Kui palju sa tead juhtumeid, kus pärast tööinspektsiooni pöördumist, suhted tööandja ja töötaja vahel on jätkuvalt head ja koostööd rõõmsalt jätkatakse? Oma õiguste eest peab seisma, aga sellisel juhul tuleb olla valmis ettevõttest lahkuma.

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palgavaidlusi saab Tööinspektsioon lahendada 2 aastat tagantjärele, kui tööandja siin veel venitab, siis see vaidlus aegub ära. Kas seda ei saa palgavaidluseks keerata, mis tööandja meilides täpselt kirjas on? Eelnevad käod ilmselt ei tea tööinspektsioonist suurt, tegelikult väga kardetud asutus tööandjate poolt, kes veidi vasakule üritavad nihverdada.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palgavaidlusi saab Tööinspektsioon lahendada 2 aastat tagantjärele,

Väike remark: palka saab tagasiulatuvalt nõuda 3 aastat.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin ei ole millegi üle isegi vaielda, võtame lahti palgaseaduse: https://www.riigiteataja.ee/akt/22272

III. peatükkTÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES

§ 12.  Lisatöö tasustamine

  Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.

§ 13.  Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud

  Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.

 

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin ei ole millegi üle isegi vaielda, võtame lahti palgaseaduse: https://www.riigiteataja.ee/akt/22272

III. peatükkTÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES

§ 12. Lisatöö tasustamine

Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.

§ 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud

Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.

millistel kaalutlustel sa muidu võtad lahti 20a kehtetu seaduse??
inimesed võiksid ükskord ometi ära õppida, et seaduseid ei otsita dr googlest, kasutage Riigi Teatajat riigiteataja.ee

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui töötaja saab teistest väiksemat palka, võetakse uusi inimesi ja ettevõttel pole enam kriisi, siis ei saa muud olla kui et see töötaja ongi nn tiksuja, kes on kehvem kui teised, aga lahti ei lasta, sest kas ei raatsita (üksikema vms), kardetakse, et kukub kaebama ja protsessima ja siis lepitakse, et las tiksub, on vähemalt varu, kui hea töötaja haigestub või lõunal käib.
Tööandja muidugi vassib veidi, jagab lubadusi, et varsti tõstame palka jne, õiglane oleks öelda lihtsalt, et pole võimalik. Jeal töötajal, keda kardetakse kaotada, tõstetakse palka ka siis, kui see on väga raske, kehvem, kellest tahetaksegi loobuda, et parem asemele võtta, kõrgema palga eest, jääbki ootama palgatõusu ja loodetakse, etvläheb ise ära. Sest neist kehvematest töötajatest, kes oma õigusi näpuga taga ajavad ja kaebavad ja TI mängu toovad, on väga närvesööv lahti saada, oodatakse, et äkki läheb ise, on lihtsam.

TA, kui oled oma arust hea, otsi kohe uus töökoht, praegu on see ju väga lihtne.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööandja ebaaus käitumine töötaja suhtes